KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12.11.2024, Tallinnas Kriminaalasja number 1-24- 4342 (24231552841) Kohtunik Lea Pähkel Kohtuistungi sekretär Sirje Lu

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi lühimenetluses Abiprokurör Helen Prins Süüdistatav Fjodor Kirin; isikukood: 39708195255; kodakondsus: xxx; emakeel: xxx keel; haridus: xxx; asukoht: Tallinna vangla (aadress: Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, XXX); varem kriminaalkorras karistatud: - 31.01.2024 karistatud Harju Maakohtu poolt

§ 263

lg 1 p 1 järgi tingimisi vangistusega 1 aasta (katseaeg 31.01.2024-30.07.2025); 7 kehtivat väärteokaristust; Kaitsja kahtlustatavana kinni peetud vahistamine alates 17.07.2024 Toomas Pilt (määratud korras) 16.07.2024, tõkend Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS)-dest § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, 173 lg 1 p 1, § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 306, § 309 lg 3, § 313 ja karistusseadustiku (

) §-dest 121 lg 2 p 2, 3, 68, 65 lg 2 kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1. Tunnistada Fjodor Kirin

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust. 2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Fjodor Kirinile mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks 10 kuud vangistust. 3.

§ 65

lg 2 alusel suurendada Fjodor Kirinile käesoleva kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistust Harju Maakohtu 31.01.2024 kohtuotsusega nr 1-24-342 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra s.o 11 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse võrra, mõistes Fjodor Kirinile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud ja 28 päeva vangistust. 4.

§ 68lg 1 järgi lugeda karistuse kandmise alguseks 16.07.2024.

1. Fjodor Kirini suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine– jätta muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel.
2. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista riigieelarve tuludesse Fjodor Kirinilt menetluskulu sundraha 1230 eurot ja kaitsjatasu 450,18 eurot, s.o kokku menetluskulud summas 1680,18 eurot.
3. KrMS § 180 lg 3 kohaselt tuleb Fjodor Kirinil menetluskulu kokku summas 1680,18 eurot tasuda 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Väljamõistetud menetluskulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE522200221013264447 Swedbankis, EE401700017002872300 Luminor pangas või EE957700771001523585 LHV Pangas, märkides selgitusena „Fjodor Kirin, 1-24-4342, menetluskulud“. Menetluskulu tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
4. Asitõendid: - Puuteproov esikupõrandal olevast veremäärdumisest, puuteproov köögipõrandal olevast veremäärdumisest, puuteproov elutoa vaibal olevast suurest vere imbumisjäljest, veremäärdumisega avatud taskunuga – noatuub, puuteproov taskunoa käepideme parempoolselt küljelt, puuteproov taskunoa tera vasakpoolsel küljel olevast veremäärdumisest, puuteproov seinal olevatest verepritsmetest, mis asuvad asitõendihoidlas, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn – kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada.
5. Kohtuotsus edastada süüdistatavale, kaitsjale, kannatanutele ja prokurörile. EDASIKAEBAMISE KORD Käesolev otsus on kuulutatud resolutiivosas. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav etoimiku kaudu hiljemalt 14.01.
6. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
7. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav e-toimiku kaudu hiljemalt 14.01.
8. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kaebetähtaja mööda laskmise korral jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse. 2

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

PÕHIOSA Kohus toob kõigepealt välja menetluse senise käigu ja poolte seisukohad (I), tuvastab seejärel faktilised asjaolud ja annab neile õigusliku hinnangu (II), mõistab karistuse (III) ja teeb viimaks otsustuse menetluskulude (IV) ning asitõendi kohta (V). (I) Menetluse käik ja poolte seisukohad 1. Fjodor Kirinile esitati süüdistus

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi selles, et 01.06.2024 kella 21.30 paiku lõi verbaalse konflikti käigus L.O-le taskunoaga vasaku jalasääre piirkonda, tekitades talle vasaku jala sääre tagaküljel umbes 4 cm pikkuse lahtise torkehaava. Samuti on süüdistus esitatud selles, et 16.07.2024 kella 04.00 ajal kägistas ta Q.B-d , lõi mitu korda rusikatega näo ja keha piirkonda ning lohistas mööda maad. Oma teoga tekitas Fjodor Kirin kannatanule huule paremasse nurka marrastuse ning kaela vasakule poole punetuse.

1. Fjodor Kirin tunnistas enda talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ja seda mõlema episoodi osas. Toimunu osas on ta avaldanud kahetsust. Karistuse osas leidis, et kuna alkoholi tarvitamine on kuritegude toimepanemise põhjuseks, siis palus määrata ta kriminaalhooldusele ning talle tuleks anda võimalus minna Lootuse külla ravile. Vangistuse palus asendada ÜKT-ga.
2. Kohtuistungil jäi prokurör süüdistuse juurde. Ta palus Fjodor Kirini

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi süüdi tunnistada ning karistada vangistusega 2 aastat. Kr

MS § 238 lõige 2 alusel vähendada karistust kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust.

§ 65

lõige 2 alusel palus moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 31.01.2024 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, liites käesoleva otsusega mõistetud vangistusele 11 kuud 28 päeva vangistust ning mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 2 aastat 3 kuud 28 päeva.

§ 68lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks 16.07.2024. 3

§ 121

lg 2 p 2 ja 3 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. 7. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära süüdistatava, prokuröri ja kaitsja seisukohad, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et Fjodor Kirin pani toime

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kehalise väärkohtlemise L.O suhtes 01.06.2024 ning 16.07.2024 Q.B suhtes. (01.06.2024 episood)

1. Kriminaalasjas on üheselt leidnud tõendamist, et 01.06.2024 tekkis umbes kella 21.30 ajal L.O-l ja Fjodor Kirinil verbaalne konflikt, mille käigus võttis Fjodor Kirini taskunoa ja pussitas ühe korra sellega L.O-le vasaku jalasääre piirkonda.
2. Toimunu osas vaidlus puudub. Fjodor Kirin on oma süüd antud kuriteo toimepanemises täielikult tunnistanud ning märkinud, et ta on kannatanu ees juba vabandanud (kd II tl 108110). Fjodor Kirini hinnangul toimus kõik seetõttu, et tal tekkis konflikt ning sõneluse käigus vehkides noaga lõi sellega jala piirkonda.
3. Kannatanu L.O ütlused toimunu osas haakuvad Fjodor Kirini ütlustega (kd II tl 87-90; 100-102). Ka kannatanu selgitab, et neil tekkis Fjodor Kiriniga konflikt ning Fjodor Kirin oli isikuks, kes teda taskunoaga pussitas jalga. Lisaks ühtivad kannatanu ütlused tunnistaja W.B ütlustega (kd II tl 103-104), mille kohaselt oli ta 01.06.2024 kella 21.00 ajal koeraga õues jalutamas, kui kohtas seal Fjodor Kirinit, kes ütles talle, et L viskas ta kodust välja ja võttis temalt koduvõtmed. Fjodori jalal märkas ta kuivanud vereplekke. Sai hiljem naabritelt teada, et Fjodor oli L noaga pussitanud. Kannatanu ütlusi kinnitab ka asitõendi, s.o kõnesalvestise vaatlusprotokoll, mis kajastab kannatanu kõnet häirekeskusele (kd II tl 1-5), mille kohaselt 4

§ 121koosseisulise tunnuse osas on Riigikohus märkinud järgmist.

Varasemas praktikas on valu tekitamist põhimõtteliselt peetud sobivaks ja põhiseaduspäraseks kriteeriumiks, mille alusel piiritleda

§ 121järgi karistatavat tegu väljapoole 5

§ 121järgi.

20. Teod on toime pandud lähisuhtes.

§ 121

lg 2 p 2 sätestab vastutuse lähi- või sõltuvussuhtes toimepandud kehalise väärkohtlemise eest, kuid ei määratle lähisuhte mõistet. Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast nähtub, et

§ 121

kontekstis peetakse lähisuhte all silmas kahe või rohkema inimese vahelist pere-, sugulus-, põlvnevus-, hõimlus- või armastussuhet, sõltumata sellest, kas suhte osapooled jagavad elukohta. Lähisuhtele on iseloomulik hoolitsus, usaldus, turvalisus, emotsionaalne tugi ning omavaheline tundeseotus, sh pere-, sõprus-, paari- ja armastussuhted (554 SE, Riigikogu XII koosseis). Tähtis on sisuline ühiseluline side inimeste vahel, mis võib, kuid alati ei pruugi hõlmata ka laste kasvatamist, ühist majapidamist jmt. Oluline on tegelik sotsiaalne ja enamasti ka emotsionaalne side isikute vahel, mis tugineb nt vastutuse jagamisele, üksteisele toetumisele ning usaldusele. Lähisuhe loob ja kindlustab suhtepoolte sotsiaalset turvatunnet (RKKKo 09.03.2020, 1-19-3377/32, p 9 ja 10). Käesolevas asjas ei ole tekkinud vaidlust süüdistatava ja mõlema kannatanu suhtes lähisuhtes olemise osas. Asjas puudub vaidlus selles, et Fjodor Kirin lõi 01.06.2024 noaga jalga L O ning 16.07.2024 lõi rusikaga näkku, kägistas ja lohistas mööda maad . 21.

§ 121

lg 2 p 3 kontekstis peab isik olema vähemalt kahel korral toime pannud kehalise väärkohtlemise. See näitab tema suuremat kalduvust toime panna sama kuritegu ja seetõttu sisaldab uus kehaline väärkohtlemine esimesega võrreldes suuremat ebaõigust. Pole oluline, kas isik on kehalise väärkohtlemise eest varasemalt süüdi mõistetud ja seejärel uue kuriteo toime pannud (juriidiline retsidiiv) või on ta pannud toime vähemalt kaks kehalist väärkohtlemist, mille eest ei ole teda varem karistatud, ning need tuvastatakse ühes kriminaalmenetluses (faktiline retsidiiv) (RKKKo 14.05.2020, 1-19-5146/52, p 8 koos edasiste viidetega). Fjodor Kirin pani kahel korral toime kehalise väärkohtlemise, seega pani ta teo toime korduvalt. 6

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. 01.06.2024 lõi süüdistatav konflikti käigus kannatanule noaga jalga, samuti peksis ta 16.07.2024 konflikti käigus rusikatega õde ning kägistas teda. Süüdistatav pidi vähemalt võimalikuks pidama, et noaga jalga löömine ning rusikatega peksmine ja kägistamine põhjustab kannatanule valuaistingut. Seega möönis Fjodor Kirin oma teo võimalikku iseloomu ja tagajärgi ning täitis kannatanutele valu tekitava kehalise väärkohtlemise subjektiivse koosseisu tunnused. 23. Eeltooduga on

§ 121lg 2 p 2 ja 3 teokoosseis täidetud.

24. Kohtu hinnangul pani Fjodor Kirin toime õigusvastased teod, tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Fjodor Kirin on süüvõimeline ning

1. ptk
2. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. (III) Karistus 25.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse nii karistust kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid. Hinnates süü suurust tuleb lähtuda esmalt süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt RKKKo 11.06.2018, 1-17-1629, p 28 koos edasiste viidetega; RKKKo 20.03.2017, 3-1-1-617, p 9 koos edasiste viidetega). 26. Kriminaalkolleegium on oma kehtivas kohtupraktikas selgitanud ja seda korduvalt (vt nt RKKKo lahendid 17.05.2013, 3-1-1-52-13, p 19; 03.04.2020, 1-18-2232, p 71), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt ka RKKKo 11.06.2018, 1-17-1629, p 28). 27.

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. 28. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Fjodor Kirinit on varem karistatud vägivallaga seotud kuriteo toime panemise eest (kd I tl 47), mille kandmiselt isik vabastati tingimisi

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel, mis ei ole talle mõju uute kuritegude toimepanemisest loobumiseks avaldanud. Vähetähtsaks asjaoluks ei saa kohtu hinnangul lugeda ka seda, et käesoleval hetkel on ta teo toime pannud kahel korral ja kahe kannatanu suhtes. Kohus märgib, et korduva teo puhul ei ole põhjust kohaldada süüdistatavale kergemaliigilist karistust. Eeltoodu alusel leiab kohus, et rahalise karistuse mõistmine on Fjodor Kirini suhtes välistatud. 7

§ 65

lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Seega tuleb käesolevat karistust suurendada Harju Maakohtu 31.01.2024 kohtuotsusega nr 1-24-342 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra s.o 11 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse võrra ning Fjodor Kirinile tuleb lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta 9 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus.

1. Süüdistatav ning kaitsja taotlesid kohtuistungil süüdistatavale karistuseks ühiskondliku kasulikku tööd ning määrata Fjodor Kirin ravile alkoholisõltuvusest vabanemiseks.
2. Kohus ei pea käitumiskontrolli kohaldamist koos ühiskondliku kasuliku tööga võimalikuks. Kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus lisaks obligatoorsetele eeldustele selgitama välja, kas isik on asenduskaristuseks üleüldse sobiv. Isikuga seotud asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist (RKKKo 3-1-1-87-08). Nii üldkasuliku töö kui ka karistuse mõistmine tingimisi lähtuvad ühest ja samast põhimõttelisest eeldusest – kohus usub, et isik suudab jätkata enda elu ilma süütegusid toime panemata. Fjodor Kirin ei ole isik, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada

§ 69

sätteid ning tema karistus asendada üldkasuliku tööga, kuna Fjodor Kirin on kuriteo toime pannud temale määratud katseajal. Sealjuures pani ta uue kuriteo toime vähem kui 6 kuu möödumisel eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistusest (kd II tl 116). Eelnevalt määratud kriminaalhooldusesse on Fjodor Kirin suhtunud ükskõikselt. Lisaks määrati talle 31.01.2024 Harju Maakohtu otsusega (1-24-342) lisakohustuseks katseajal mitte tarvitada alkoholi, kuid on seda eiranud ning pannud käesolevas asjas vähemalt ühe kannatanu suhtes kuriteo toime alkoholijoobes (vt. kd I tl 17). Kohus märgib, et vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga on tegemist ultima ratio (viimase) abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks- Fjodor Kirini suhtes üldkasuliku töö edukaks läbiviimiseks ei esine ning on küsitav üldkasuliku töö reaalne täideviidavus. Fjodor Kirini näol on tegemist isikuga, kes kuritarvitab alkoholi. Kohtu hinnangul ei ole kuriteo toimepanemine alkoholi mõju all vabandatav asjaolu: täisealine isik peab suutma oma negatiivseid emotsioone adekvaatselt ohjeldada ning alkoholi tarvitamisega võimenduva agressiivsuse korral tuleb alkoholi tarvitamisest loobuda. Fjodor Kirin on avaldanud soovi minna alkoholisõltuvusest vabanemiseks ravile. Kohtu hinnangul on süüdistatava poolne sõltuvushäire tunnistamine ja valmidus alustada kohase raviga igati tervitatav – kahtlemata eeldab ravi alustamine ja selle hilisem edukas käik puudutatud isiku motiveeritust. Samas ei pea kohus Fjodor Kirini karistamist võimalikuks muul moel kui reaalse vangistusega. Karistuse kandmine ei takista paralleelselt alkoholismivastase raviga alustamist. Fjodor Kirinile on juba eelnevalt katseaja näol antud võimalus, kuid seda võimalust ta ei kasutanud, pannes ca pooleaasta möödumisel eelmise kohtuotsusega määratud katseaja kulgemisest toime juba uued tahtlikud kuriteod. 33. Seega kuulub Fjodor Kirini suhtes kohaldamisele reaalne vangistus.

§ 68

lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvata Fjodor Kirini eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse ärakandmist arvestada alates Fjodor Kirini kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 16.07.2024. 8

§ 4

lg 3 kohaselt on käesoleval juhul

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritav kuritegu teise astme kuritegu. Kr

MS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. RKKKo otsuses nr 3-1-1-83-10 on väljendatud seisukohta, et sundraha väljamõistmisel tuleb kohaldada kohtuotsuse tegemise ajal kehtivat sundraha koefitsienti ja lähtuda kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse 08.12.2023 määruse nr 113 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates

1. jaanuarist 2024 tunnitasu alammääraks 4,86 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 820 eurot. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 1230 eurot.
2. Eeltoodu põhjal tuleb Fjodor Kirinil välja mõista menetluskuludena kokku 1680,18 eurot.
3. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.
4. Kohus leiab, et arvestades menetluskulude suurust, käib Fjodor Kirinil nende tasumine ühe kuu jooksul ilmselt üle jõu. Arvestades KrMS § 180 lg 3 ja seda, et süüdistatav viibib käesolevas kriminaalasja menetlemise ajal vahi all alates 16.07.2024, leiab kohus, et Fjodor Kirinil tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel anda võimalus menetluskulude tasumiseks ositi pikema perioodi jooksul. Seega annab kohus Fjodor Kirinile võimaluse tasuda menetluskulud ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Menetluskulude kohene tasumine tooks kaasa täitemenetluse kulud. 9