← Eesti

3-23-2704/14

Obsah (6)§ 184§ 182§ 158§ 108§ 109§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ene Andresen Otsuse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2025, Tartu Haldusasja number 3-23-2704 Haldusasi X kaebus Kohtla-Järve Linnaval

) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 3-23-2704

  1. X on Kohtla-Järve linnas Ahtme linnaosas asuva Tartu mnt 51b kinnistu omanik. Tema kinnistul asub muu hulgas kuur, mis paikneb naaberkinnistu Tartu mnt 51a vahetus läheduses. Tartu mnt 51 a kinnistul asuvad kuurist mõne meetri kaugusel eluhoone ja abihoone.
  2. X esitas
  3. novembril 2021 Kohtla-Järve Linnavalitsusele taotluse Tartu mnt 51a kinnistul asuvate ehitiste üle järelevalvemenetluse alustamiseks. Taotluse kohaselt on naaberkinnistul asuvad ehitised ehitatud liiga lähedale kinnistute piirile, hoonetel puuduvad kasutusload, osadel ehitistel puudub nõutav ehitusprojekt ja -teatis. Taotluse esitaja hinnangul on naaberkinnistule ehitamisega tekitatud potentsiaalselt tuleohtlik olukord ning Tartu mnt 51a kinnistul on vaja läbi viia paikvaatlus.
  4. Kohtla-Järve Linnavalitsus vastas
  5. jaanuari
  6. a kirjaga Xle, et linnavalitsuse järelevalvespetsialist kavatseb kontrollida Tartu mnt 51a ehitisi.
  7. a juulis teatas linnavalitsus vastusena X järelepärimisele, et järelevalvemenetlus ei ole veel lõppenud.
  8. X esitas
  9. novembril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Kohtla-Järve Linnavalitsuse kohustamiseks teostada ehitusjärelevalvet. Kaebaja soovib, et linn lahendaks Tartu mnt 51a kinnistul asuvatest hoonetest tingitud tuleohutuse probleemi.
  10. Tartu Halduskohus võttis
  11. detsembri
  12. a määrusega kaebuse menetlusse ning kaasas kolmanda isikuna menetlusse Tartu mnt 51a kinnistu omaniku Yi.
  13. Kolmas isik esitas
  14. jaanuaril 2024 vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebuse rahuldamata.
  15. Kohtla-Järve linn esitas
  16. jaanuaril 2024 vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebuse rahuldamata.
  17. Kohus otsustas
  18. jaanuari
  19. a määrusega vaadata asja läbi kirjalikus menetluses, määras menetlusosalistele tähtajad täiendavate taotluste ja menetlusdokumentide esitamiseks ning teatas kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.
  20. Vastustaja esitas
  21. veebruaril 2025 seisukoha ning kaebaja esitas
  22. veebruaril 2025 menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  23. Kaebaja väited on kokkuvõtvalt järgmised. 10.
  24. Tartu mnt 51a kinnistul asuvad elamu, kuur-garaaž-saun ning majandushoone, kuid ühelgi neist ei ole kasutusluba. Samuti puuduvad osadel ehitistel vajalikud ehitusload või -teatised, ehitusprojektid ja nõusolekud. 10.
  25. Kaebaja kinnistul asuv kuur paikneb Tartu mnt 51a ja Tartu mnt 51b kinnistute vahelisest piirist umbes 0,95 m kaugusel. Kaebaja kuur on asunud samas asukohas alates
  26. aastatest. Kuuri asukoht kajastub hoonete
  27. aasta joonisel, samuti
  28. a topograafilise kaardi väljavõttel, Tartu mnt 51a
  29. a individuaalelamu krundiplaanil ning kuuri on nimetatud
  30. a „Jaamaru 10“ õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise korralduses. Seega asus kaebaja kuur samas asukohas nii enne Tartu mnt 51a kuur-saungaraaži projekteerimist (umbes
  31. aastal) kui ka ehitamist (
  32. aastatel). 2

(8)3-23-2704 10.
  1. Tartu mnt 51a kinnistul asuv kuur-garaaž-saun on ehitatud kaebaja kuuri tuleohutuskujasse (kuuride vahemaa on umbes 2,38 m). Tegemist on ebaseadusliku ehitisega, kuid ehitise tuleohutusnõuete täitmiseks pole rakendatud ühtegi abinõu. Kuuri juurde, kinnistute piiri lähedusse on ehitatud ka kanalisatsiooniauk. Kaebajale teadaolevalt puuduvad Tartu mnt 51a omanikul nii ehitusload kui ka kooskõlastused tehnosüsteemide ehitustöödeks. 10.
  2. Tartu mnt 51a kinnistul asuv elamu ehitati
  3. aasta projekti alusel, kuid sellele on tehtud ebaseaduslik juurdeehitus, mis asub Tartu mnt 51b kuurist umbes 2,67 m kaugusel. Ehitisel puudub kasutusluba ning ja selle ehitise tuleohutusnõuete täitmiseks pole rakendatud ühtegi abinõu. 10.
  4. Tartu mnt 51a kinnistul asuv majandushoone asub kinnistute vahelisest piirist umbes 1,68 m kaugusel ning kaebaja kuurist umbes 2,63 m kaugusel. Kohtla-Järve Linnavalitsuse
  5. aprilli
  6. a korraldusega nr 641 antud projekteerimistingimuste kohaselt peab hoone jääma krundist vähemalt 3 m kaugusel või tuleb esitada naaberkinnistu omaniku kirjalik nõusolek. Tartu mnt 51a kinnistu omanik on rikkunud majandushoone rekonstrueerimisel projekteerimistingimusi, sest kaebaja ei ole nimetatud nõusolekut andnud. 10.
  7. Kaebaja kuuri osalise kokkuvarisemise tõttu ehitati sellele
  8. a suvel uued seinad ja katus, kui kuuri asukohta ei muudetud. Kuuril puudub nii linna poolt kooskõlastatud ehitusteatis kui ka -projekt. Kuurile koostati
  9. aastal ümberehituse eelprojekt, mis hõlmab nii kuuri taastamise käigus ehitusprojektita tehtud muudatusi kui ka uut puukuuri osa, mida pole seniajani ehitatud. Kuuri seadustamine ega laiendamine ei ole võimalik, sest linn ei kooskõlastanud projekti tuleohutusnõuete projektis kajastamata jätmise tõttu. Linn kohustas kaebajat täitma tuleohutusnõuded ka Tartu mnt 51a poolse seina osas, kuid jättis arvestamata Tartu mnt 51a kinnistu omaniku kohustusega tagada tuleohutusnõuete täitmine. Linn tegi kaebajale kuuri seadustamiseks
  10. a ja
  11. aastal ettekirjutused. Halduskohus tühistas
  12. a ettekirjutuse haldusasjas nr 3-21-
  13. 10.
  14. Tuleohutusnõuete täitmiseks on vajalik, et Tartu mnt 51a kinnistu omanik ehitaks kuurgaraaž-sauna ja kaebaja kuuri ning elumaja juurdeehituse ja kaebaja kuuri vahele tuletõkkeseina. Kuna Tartu mnt 51a kinnistu omanik pole soovinud leida kompromissi, on vaja, et vastustaja kui ehitusjärelevalve teostaja kohustaks Tartu mnt 51a kinnistu omanikku tuleohutusnõudeid täitma. Asjaolude (sh Tartu mnt 51a kinnistul asuvate ehitiste seaduslikkuse) tuvastamiseks ning tuleohutusnõuete täitmise kohustuse ulatuse kindlaksmääramiseks on vaja läbi viia ehitusjärelevalve menetlus. Kaebaja esitas
  15. novembril 2021 Kohtla-Järve Linnavalitsusele taotluse Tartu mnt 51a kinnistul asuvate ehitiste osas järelevalvemenetluse alustamiseks ja Tartu mnt 51a kinnistul paikvaatluse läbiviimiseks, kuid vastustaja ei ole seniajani järelevalvemenetlust (sh paikvaatlust) läbi viinud. Samuti ei ole vastustaja vastanud kaebaja päringutele ega andnud kaebaja taotluse lahendamise kohta kohast teavet.
  16. Vastustaja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 11.
  17. Vastustaja teavitas
  18. jaanuari
  19. a kirjas kaebajat, et Tartu mnt 51a ehitise rekonstrueerimiseks oli linnavalitsus andnud
  20. novembri
  21. a korraldusega nr 1551 ehitusloa. Kuur-saun-garaaži püstitamise aluseks oli projekti asendiplaanile tehtud märge „Ehitustöödega alustamine on lubatud“. Majandushoone oli püstitatud linnavalitsuse
  22. detsembri
  23. a korralduse nr 1876 alusel. Seega on kõik ehitised ehitatud seadusega kooskõlas. 3
(8)3-23-2704 11.
  1. Tartu mnt 51a elamul puudub küll kasutusluba, kuid järelevalvemenetluse läbiviimiseks pole vajadust. Kolmanda isiku esitatud kasutusloa taotlus on menetluses, sest kõik Päästeameti märkused ei ole veel lahendatud.
  2. detsembril 2023 selgitas abilinnapea kolmandale isikule vajadust lahendada Päästeameti märkused koostöös projekteerijaga. Kui pärast kõikide puuduste kõrvaldamist selgub, et ehitis ei vasta ehitusloale, keeldub vastustaja kasutusloa andmisest. Ülejäänud ehitiste kohta tuleb omanikul samuti esitada kasutuseelne audit. Vastustaja oleks küll pidanud kaebaja taotlusele reageerima ja menetlust alustama, kuid järelevalvemenetluse sisulist läbiviimist ning selleks kohustamist ei pea vastustaja otstarbekaks. 11.
  3. Vastustaja ei algatanud Tartu mnt 51a kinnistul asuvate ehitiste üle ehitusjärelevalve menetlust, vaid hindas menetluse läbiviimise vajadust. Järelevalvemenetluse läbiviimisega pole võimalik saavutada riikliku järelevalve eesmärki, sest võimalik oht on tuvastatud – kummalgi krundil pole tagatud tule leviku takistamine ühelt hoonelt teisele. Kaebaja kinnistul asuv kuur on ehitatud omavoliliselt, mis omakorda välistab kasutusloa andmise Tartu mnt 51a kinnistul asuvale elamule. Samas ei ole võimalik kaebaja kuuri seadustada ega sellele puukuuri juurde ehitada, sest kaebaja ei ole projekti Päästeametiga kooskõlastanud. Kinnistute omanikud peavad kõigepealt olema huvitatud olukorra lahendamisest kompromissiga. Kinnistuomanike pikaajalise lahendamata olukorra põhjuseks on nende tegevusetus, täpsemalt soovimatus saavutada kokkulepet. Vastustaja on samuti huvitatud ehitiste seadustamisest ja on valmis andma erimeelsuste lahendamisel nõustamisabi, kuid seda vaid kinnistuomanike soovil. Ehitise tuleohutusnõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Päästeamet.
  4. Kolmas isik väidab, et kaebaja ehitas oma kuur-sauna-garaaži Tartu mnt 51b kinnistule
  5. aastal ilma tema nõusolekuta ning kõik probleemid said sellest alguse. Kolmanda isiku ehitised on ehitatud linnavalitsuse loal ning kõik ehitised on ehitisregistris. Tema elamu on ümber ehitatud
  6. a ehitusloa alusel vastavalt projektile. Ehitusloa andmise ajal oli Tartu mnt 51b kinnistul asuv ühekorruseline puukuur amortiseerunud ja kuulus lammutamisele. Kaebaja ei koostanud projekti ega vormistanud lube, vaid ehitas uue hoone ehitusloata. Kolmas isik tellis oma hoonele tuleohutusauditi, milles on näidatud meetmed, mida tuleb olukorra lahendamiseks rakendada. Kaebaja abihoone ehitamise projekt peaks samuti tuleohutusnõuete täitmise meetmeid sisaldama. Kolmas isik ootab auditi tulemust ning loodab, et kaebaja vormistab oma hoonele ehitusloa ja teostab kõik olukorra lahendamiseks vajalikud tööd. Kolmas isik ei ole nõus osalema kaebaja hoone ümberehitamisel. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  7. Kohus leiab, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
  8. Kaebaja on esitanud kohustamiskaebuse, et kohus kohustaks vastustajat viima Kohtla- Järve linnas Ahtme linnaosas Tartu mnt 51a kinnistul asuvate ehitiste suhtes läbi järelevalvemenetluse. Asja materjalidest nähtuvalt asuvad Tartu mnt 51a kinnistul (registriosa nr 1739907; katastritunnus 32204:001:0023) kolm hoonet: elamu (ehitisregistri kood 102035890), kuur-saun-garaaž (ehitisregistri kood 102035891) ja majandushoone (ehitisregistri kood 120316833). Vastustaja on vastuses kaebusele selgitanud, et elamu rekonstrueerimiseks anti ehitusluba
  9. aastal ning majandushoone ehitusluba
  10. aastal (dtl 128).
  11. aastal koostatud Tartu mnt 51a elamu kasutuseelse auditi kohaselt laiendati elamut 4
(8)3-23-2704 rekonstrueerimisprojekti alusel
  1. aastal (auditi p 3.3; dtl 60). Kuur-saun-garaaž on vastustaja väitel ehitatud
  2. aastal kooskõlastatud projekti alusel (vastustaja
  3. jaanuari
  4. a vastus kaebajale; dtl 106). Seega on vähemalt osa ehitustegevusest toimunud enne
  5. aastat.
  6. Ehitis peab kogu olemasolu vältel olema ohutu (EhS § 8 ja § 11 lg 1). Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 23 lg 1 kohaselt peab olema ohutu ka ehitis, mis on ehitatud enne
  7. juulit
  9. EhSRS §-d 28 ja 29 reguleerivad ehitiste seadustamist, mis on ehitatud enne
  10. juulit
  11. Ehitise ohutuse hindamise alused sõltuvad sellest, kas ehitis on ehitatud enne
  12. jaanuari 2003 või hiljem (vrd EhS § 28 lg 5 ja § 29 lg 3). Mõlemal juhul võetakse ehitise ohutuse hindamisel aluseks ehitusprojekt ning selle puudumisel tuleb ehitise omanikul tellida ehitise ohutuse hindamiseks audit (EhS § 28 lg 6 ja § 29 lg 6; vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-18-2244/36, p-d 20 ja 21).
  13. Kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne on teostada ehitusseadustikus ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimise üle riiklikku järelevalvet (EhS § 130 lg 1). EhS § 130 lg 2 kohaselt täidab kohaliku omavalitsuse üksus riiklikku järelevalvet teostades muu hulgas järgimisi ülesandeid: ehitise ehitamise detailplaneeringule, projekteerimistingimustele või muudele ehitise asukohast tulenevatele nõuetele vastavuse kontrollimine (p 1); ehitise või ehitamise nõuetele vastavuse kontrollimine, sealhulgas ehitise kasutamiseelse ohutuse kontrollimine (p 2); ehitamise teatise või ehitusloa olemasolu ja sellele kantud andmete tegelikkusele vastavuse kontrollimine (p 3). EhSRS § 29 lg 7 paneb kohaliku omavalitsuse üksusele kohustuse otsustada ehitise auditi tulemusel täiendavate riikliku järelevalvemeetmete vajaduse üle, arvestades eelkõige ehitisele esitatavate nõuete täitmist (sealhulgas olulise või kõrgendatud ohu esinemise võimalikkust), ehitise ehitamise aega, ehitise kasutamise otstarvet, samuti kinnisasja omaniku ning vajaduse korral piirnevate kinnisasjade omanike õiguste ja huvide kaitset. Kui ehitise auditi tulemusel selgub ehitise ümberehitamise, lammutamise või muu selline vajadus, peab kohaliku omavalitsuse üksus tegema EhSRS § 29 lg 8 kohaselt ettekirjutuse ehitise nõuetega vastavusse viimiseks. Nii ehitise auditi tegemise kohustuse kui ka ettekirjutuse täitmisele sundimiseks näeb seadus ette sunniraha rakendamise võimaluse (EhSRS § 29 lg 9).
  14. Praeguses asjas nähtub järelevalvemenetluse läbiviimise kohta järgnev. 18.
  15. Kaebaja esitas
  16. novembril 2021 Kohtla-Järve Linnavalitsusele taotluse Tartu mnt 51a kinnistul asuvate ehitiste üle järelevalve teostamiseks (dtl 100). Taotluse kohaselt on Tartu mnt 51a kinnistul asuvad kolm ehitist ehitatud kaebaja kinnistu piirile liiga lähedale. Lisaks on kuur-saun-garaaž ja elamu ehitatud liiga lähedale kaebaja kinnistul asuvale kuurile ning sellega on tekitatud tuleohtlik olukord. Taotluses osutati ka sellele, et Tartu mnt 51a kinnistul asuvad hooned on vähemalt osaliselt ehitatud ilma nõutavate ehitusprojektide ja -teatisteta ning vastuolus projekteerimistingimustega. Samuti puuduvad hoonetel kasutusload. Ühtlasi palus kaebaja viia Tartu mnt 51a kinnistul läbi paikvaatluse. 18.
  17. Kohtla-Järve Linnavalitsus vastas
  18. jaanuaril 2022 kaebajale, et kaebaja esitatud andmete alusel kavatseb linnavalitsuse järelevalvespetsialist täiendavalt kontrollida Tartu mnt 51a ehitisi. Ühtlasi osutas linnavalitsus Tartu mnt 51a kinnistul asuvate hoonete ehitamise aluseks olevate dokumentidele ning märkis, et Tartu mnt 51b kinnistul asuv kuur on samamoodi ebaseaduslikult ümber ehitatud. 5
(8)3-23-2704 18.
  1. Kaebaja esitas
  2. jaanuaril 2022,
  3. novembril 2022 ja
  4. mail 2023 Kohtla-Järve Linnavalitsusele järelepärimised seoses järelevalvemenetluse läbiviimisega (dtl 109–111). 18.
  5. Vastustaja vastas kaebajale
  6. juuli
  7. a kirjaga (allkirjastatud
  8. juulil 2023), milles teatas, et järelevalvemenetlus ei ole veel lõppenud, Tartu mnt 51a ehitisi ei ole kontrollitud ning inimressursside puudumise tõttu on raske öelda, millal jõutakse paikvaatlus teostada. Ühtlasi selgitas vastustaja, et Tartu mnt 51a elamu osas on pooleli kasutusloa andmise menetlus (dtl 112). 18.
  9. Kaebaja palus
  10. oktoobri
  11. a kirjas viia järelevalvemenetluse läbi võimalikult kiiresti ning anda paikvaatluse tulemustest teada hiljemalt
  12. oktoobril
  13. Ühtlasi teatas kaebaja kavatsusest pöörduda järelevalvemenetluse läbiviimisega viivitamise tõttu kohtusse (dtl 114).
  14. Kohtu hinnangul nähtub vastustaja
  15. jaanuari
  16. a kirjast selgelt, et vastustaja asus kaebaja
  17. novembri
  18. a taotluse alusel Tartu mnt 51a kinnistul asuvate ehitiste üle ehitusjärelevalve menetlust läbi viima. Ka vastustaja
  19. juuli
  20. a kiri kinnitab, et vastustaja kavatses järelevalvemenetlust jätkata. Seega ei jätnud vastustaja kaebaja
  21. novembri
  22. a taotlust läbi vaatamata ega keeldunud järelevalvemenetlust alustamast.
  23. Seevastu kohtumenetluses on vastustaja asunud seisukohale, et ta ei alustanudki järelevalvemenetlust.
  24. jaanuari
  25. a vastuses kaebusele märkis vastustaja, et ta oleks pidanud kaebaja taotlusele reageerima ning menetlust alustama (dtl 128).
  26. veebruari
  27. a avalduses märkis vastustaja, et ta ei algatanud Tartu mnt 51a kinnistul asuvate ehitiste üle ehitusjärelevalve teostamise menetlust, vaid üksnes hindas menetluse läbiviimise vajadust (dtl 163–165). Vastustaja märkis samas dokumendis, et linnavalituse järelevalvespetsialist küll teavitas
  28. jaanuari
  29. a vastuses kaebajat kavatsusest täiendavalt kontrollida Tartu mnt 51a kinnistul asuvaid ehitisi, kuid hinnates täiendavalt kogutud dokumente, jõudis linnavalitsus arvamusele, et järelevalvemenetluse läbiviimine (sh paikvaatluse teostamine) ei ole otstarbekas, sest arvatavasti lõppeb menetlus Tartu mnt 51a kinnistu omaniku kohustamisega esitada elamu kasutuseelne audit, kuid see on linnavalitsusele juba esitatud. Nagu kohus
  30. jaanuari
  31. a määruses juba märkis, ei saanud kaebaja
  32. novembri
  33. a taotluse alusel alanud haldusmenetlus lõppeda vaibumisega. Kohus viitas samas määruses haldusmenetluse seaduse (HMS) §-le 43 ning kohustas vastustajat selgitama, millisel alusel järelevalvemenetlus lõppes ning esitama seda kinnitava dokumendi, kuid vastustaja ei esitanud
  34. veebruari
  35. a menetlusdokumendis selgitust ega lisanud küsitud dokumenti. Samuti ei selgu vastustaja
  36. veebruari
  37. a vastusest, millal jõudis linnavalitsus seisukohale, et paikvaatluse teostamine ja järelevalve menetluse läbiviimine ei ole otstarbekas. Seepärast ei pea kohus vastustaja väidet järelevalvemenetluse alustamata jätmise kohta usutavaks ega tõendatuks.
  38. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vastustaja ei ole kaebaja
  39. novembri
  40. a taotlust seniajani lahendanud ning riikliku järelevalve menetlus ei ole seega lõppenud (HMS § 35 lg 1 p 1 ja § 43).
  41. Vastustaja seisukoht, et järelevalvemenetlusega ei ole võimalik saavutada järelevalve eesmärki, sest hoonete lähedusest tingitud tuleoht on juba tuvastatud, on ekslik. Riiklik järelevalve on korrakaitseorgani tegevus eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine (korrakaitseseaduse (KorS) § 2 lg 4). Kuigi riikliku 6
(8)3-23-2704 järelevalve menetluse alustamine võib olla põhjendatud ainuüksi ehitise ohutuse kontrollimiseks (EhS § 130 lg 2 p 2) ning järelevalvemeetmete rakendamine võib olla õigustatud ka ainuüksi ohukahtluse korral (KorS § 27), ei mõjuta need ülesanded kuidagi riikliku järelevalve teostaja kohustust tagada ohu tõrjumine ja korrarikkumise kõrvaldamine.
  1. EhS § 8 teise lause kohaselt on ehitis ohutu, kui see ei põhjusta ohtu muu hulgas inimesele ja varale. Vastustaja on kohtumenetluses nentinud, et kaebaja kuuri ja Tartu mnt 51a kinnistul asuvate hoonete läheduse tõttu esineb tuleoht. Seega puudub alus hinnanguks, et järelevalvemeetmete rakendamine oleks eesmärgipäratu.
  2. Samuti peab kohus ekslikuks vastustaja väidet, et järelevalvemenetlus on eesmärgipäratu Tartu mnt 51a kinnistul asuva elamu kasutusloa menetluse tõttu. Esiteks puudutab kasutusloa menetlus üksnes ühte Tartu mnt 51a kinnistul asuvast kolmest hoonest. Teiseks, kuna vastustaja pole vastu vaielnud kaebaja väitele, et tema kuur asub nimetatud hoonetest paari meetri kaugusel, ei ole alust hinnanguks, et elamu kasutusloa menetluse tulemus võiks hoonetest lähtuva tuleohu likvideerida. Kohaliku omavalitsuse üksusel on võimalik teostada ehitise ohtlikkuse üle järelevalvet sõltumata kasutusloa menetluse toimumisest või kasutusloa olemasolust.
  3. Asjatundmatu on ka vastustaja väide, et tema sekkumiseks on alust alles siis, kui kaebaja ja kolmas isik ei saavuta kompromissi ning pöörduvad erimeelsuse lahendamiseks ise linnavalitsuse poole. Riikliku järelevalve menetluse alustamiseks ja järelevalvemeetmete rakendamiseks ei ole vaja isiku taotlust. Praeguses asjas esitatud kaebaja ja kolmanda isiku väidete põhjal on ilmselge, et nad ei suuda omavahel kompromissi saavutada. Kuigi esmane vastutus hoone ohutuse osas lasub hoone omanikul, võib riikliku järelevalve nõuetekohane teostamata jätmine tekitada kaebajale ja kolmandale isikule õigusvastaselt kahju.
  4. Vastustaja on nii
  5. jaanuari
  6. a kirjas kui ka kohtumenetluses väitnud, et kaebaja kinnistul asuv kuur on ehitatud ebaseaduslikult. Vastustaja kohustused kaebaja esitatud riikliku järelevalve menetluse alustamise taotluse lahendamisel ei sõltu sellest, kas kaebaja on ehitusõiguse sätteid rikkunud. Kui ehitusjärelevalve käigus peaks selguma, et mõne ehitise tõttu esineb oluline või kõrgendatud oht või kui ehitise ebaseadusliku ehitamise tõttu on naaberkinnistu omanikule tekkinud püsiv ja ülemäärane negatiivne mõju ning seda ei ole võimalik piisavalt vähendada ning ehitist ei ole võimalik ettenähtavas tulevikus seadustada, tuleb vastustajal muu hulgas kaaluda ehitise lammutamise ettekirjutuse tegemist (EhS § 132 lg 3 p-d 1 ja 2; vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-19-2398/54, p 17).
  7. Kuna vastustaja ei ole kaebaja
  8. novembri
  9. a taotlust seniajani lahendanud, on tema tegevus õigusvastane ning rikub kaebaja kui naaberkinnistu omaniku õigusi.

§ 158lg 2 kohaselt teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga.

Vastustaja ei esitanud

  1. jaanuari
  2. a määruses antud korralduse alusel kohtule teavet, mis välistaks kohustamiskaebuse rahuldamise. Kaebaja palub kaebuses kohustada vastustajat Tartu mnt 51a kinnistul asuvate ehitiste üle ehitusjärelevalvet teostama. Kohus rahuldab kaebuse ning kohustab vastustajat kaebaja
  3. novembri
  4. a taotluse alusel ehitusjärelevalve menetluse läbi viima. Kaebaja ei ole taotlenud, et kohus määraks kohustamiskaebuse rahuldamisel tema taotluse uuesti lahendamiseks tähtaja. Vastustajal tuleb kaebaja
  5. novembri
  6. a taotlus lahendada põhjendamatu viivituseta (HMS § 5 lg 2). 7

(8)3-23-2704 28.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus teeb otsuse vastustaja kahjuks, tuleb vastustajal kanda kaebaja menetluskulud.

§ 109

lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. 28.1. Kaebaja esitas menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid kohtule tähtaegselt. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu (20 eurot) ning kandnud asja läbi vaatamise kulu (3 eurot) ja esindajakulu (4111,90 eurot, sh käibemaks).

§ 109lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kaebaja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt osutasid Advokaadibüroo Alterna OÜ vandeadvokaadid kaebajale õigusteenust kokku 20 tundi 18 minutit tunnihinnaga 157 eurot/h (+ käibemaks) ning hiljem OÜ Pearu Õigusbüroo jurist kokku 1 tund 30 minutit tunnihinnaga 150 eurot/h (+ käibemaks). Vastustaja ei ole kaebaja menetluskulude taotlusele vastu vaielnud. Võttes arvesse kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukust, asja keerukust ning menetlustoimingute asjakohasust, on õigusabikulude suurus põhjendatud. 28.2. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja kaebaja menetluskulud 4134,90 eurot (sealhulgas käibemaks; 20+3+4111,9). 28.3. Vastustaja ja kolmas isik ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud. Kuna kohus teeb otsuse vastustaja kahjuks, jäävad vastustaja ja kolmanda isiku menetluskulud nende endi kanda (

§ 108lg-d 1 ja 8).

29. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ja kolmanda isiku nimed nende eraelu kaitseks tähemärgiga (

§ 175lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.