Obsah (6)

§ 28§ 17§ 11§ 18§ 19§ 10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Anneli Alekand, Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 15. jaanuar 2025, Tartu Tsiviilasja number 2-20-5782 Tsiviilasi Tat

§ 28

lg 3 sätestab, et kohus võib jätta avalduse läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb mõni alus, mille esinemisel ei pidanuks avaldust menetlusse võtma (

§ 17

), samuti kui selgub, et võlgnik peidab või raiskab oma vara, teeb tehingu, mis kahjustab võlausaldajate huve, või rikub oma kaasaaitamiskohustust, või kui võlgnik jätab tasumata nõustaja või eksperdi tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.

§ 17

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmata, kui võlgniku pakutud võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine või täitmine on ebatõenäoline, arvestades muu hulgas võlgniku maksevõimelisust kolme aasta vältel enne võlgade ümberkujundamise avalduse esitamist ja võlgniku võimekust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega võlgade ümberkujundamiskava kehtivuse ajal, lähtudes tema vanusest, elukutsest ja haridusest. Võlgnik märkis

1. aastal kavas, et võlausaldajate kohustuste suuruseks on 24 159,45 eurot. Vähendatud nõuete suuruseks märkis võlgnik 16 911,10 eurot.
2. aastal teatas võlgnik, et kohustuste suurus on sama ja ta ei ole menetluse ajal kohustusi vähendanud. Kavast jäi välja võlgniku eluasemelaen, s.o kohustus Swedbank AS-i ees. Eluasemelaenu jääk on võlgniku väitel ca 8000 eurot. Seega on võlgnikul kohustusi tema esitatud andmete põhjal ca 32 159,45 eurot. Võlgniku sissetulekud on menetluse käigus olnud muutuvad, millest tulenevalt on muutunud ka igakuine makse, mida võlgnik nõustus kavasse märgitud võlausaldajatele tasuma (ca 100– 300 eurot). Võlgnik on käesoleval ajal töötu, tema sissetulekuteks on riigitoetused 710 eurot kuus (dtl 449). Võlgniku ülalpidamisel on kolm alaealist last. Maakohus tuvastas, et võlgnikule kuulub ½ kaasomandiosa korteriomandist asukohaga Juhenktali 4–16, Narva (dtl 498). Korteri väärtus on võlgniku väitel 13 000 eurot (dtl 449). Võlgnikule kuuluva kaasomandiosa väärtus on seega kuni 6500 eurot (eelduslikult on kaasomandi suuruse eraldiseisva võõrandamise väärtus väiksem kui pool). Korterit koormab hüpoteek (dtl 499). Lisaks kuulub avaldajale kinnisasi asukohaga XXXXXX (dtl 497, nn suvila). Suvilaga kinnistu väärtus on võlgniku väitel 10 000 eurot (dtl 449). Võlgnikule ei kuulu sõidukeid (dtl 500). Seega on võlgnikul tuvastatavat vara kuni ca 16 500 euro väärtuses.

§ 11

lg 1 kohaselt märgitakse võlgade ümberkujundamise kavas, milliste kohustuste ümberkujundamist ja millisel viisil taotletakse ning ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg. Võlgnik ei esitanud muudetud võlgade ümberkujundamiskava, mis võtaks arvesse tema praegust ja eeldatavat varalist olukorda. Võlgnik selgitas

1. novembril 2024, et tal ei ole võimalik esitada andmeid selle kohta, millise täitmise sageduse ja millise vähendamise protsendiga kava ta taotleb. Kohus märkis, et juhul, kui lähtuda võlgniku
2. novembri 2024 märgitud kohustuste suurusest, siis kuluks 24 159,45 euro tasumiseks 200-eurose kuumaksega 120 kuud ehk 10 aastat. Juhul, kui lähtuda võlgniku
3. a kavas 30% võrra vähendatud kohustuste suurusest, siis kuluks 16 911,10 eurot tasumiseks 200-eurose kuumaksega 84 kuud ehk ca 7 aastat. Võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ ei ole sellise kavaga nõustunud. Arvestades, et 3 võlgnik taotleb kõrvalnõuete vähendamist nullini, siis ei ole ka selge, kas algne kava vastab võlgniku soovile, kuivõrd sellest ei nähtu, milliseid nõudeid on vähendatud. Ümberkujundamiskava puudumise tõttu ei ole kava kinnitamine tõenäoline (

§ 17lg 2 p 1).

Kuivõrd võlgnikul ei olnud nõustajat ning tal ei olnud raha nõustaja kulude deposiiti tasumiseks (

§ 18

lg 5), määras kohus, et nõustaja ülesandeid tuleb täita võlgnikule riigi õigusabi korras määratud lepingulisel esindajal. Esindaja nõustus seda tegema. Kohus selgitas korduvalt võlgnikule ja tema esindajale nõustaja ülesandeid, mh et võlgnikku tuleb abistada võlgade ümberkujundamiskava koostamisel ja läbirääkimistel võlausaldajatega (

§ 19lg 1).

Võlgnik ega tema esindaja ei täitnud kohtu juhised ega seaduses sätestatud ülesandeid. Kohus ei nõustunud võlgniku seisukohaga, et võlgniku nõuded tuleb välja selgitada kohtul. Võlgade ümberkujundamise menetluses peab võlgnik ise suutma välja pakkuda lahenduse oma võlgade tasumiseks ning võlausaldaja ja kohtud hindavad ning võimalusel kinnitavad selle (TlnRgKm 04.11.2020, 2-20-8909, p 16). Kohus selgitas, et võlgniku esitatud andmete ja seisukohtade alusel ei ole võimalik kontrollida võlgniku väiteid vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise kohta või krediidi kulukuse määra kooskõla seadusega (vt ka RKTKm 24.11.2023, 2 21 13098/50, p 13 jj). Võlgnik märkis, et võlad tekkisid seoses pettuse ohvriks langemisega, kuid ei selgitanud, millal laenulepingud sõlmiti ning mis viisil toimus tehingute sõlmimine. Kohus leidis, et kohustused, mille ümberkujundamist võlgnik taotleb, on ebaselged, mistõttu oleks ümberkujundamiskava kinnitamine ebatõenäoline (

§ 17lg 2 p 1).

Kohus leidis, et kuigi võlgniku sissetulekud eelduslikult suurenevad seoses lapse sünniga määratava vanemahüvitisega, siis makstakse seda ajutiselt. Arvestades, et võlgnik on menetluse ajal valdavalt töötu olnud, ei oleks võlgniku suhtes kava kinnitamine tema varalist seisu arvestades täidetav isegi, kui ümberkujundatavad kohustused ja kava oleksid selged. Võlgnikul on hetkel kolm ülalpeetavat alaealist last ning uuel aastal lisandub neljas ülalpeetav. Võlgnik ei ole avaldanud soovi/nõustumust realiseerida võlgade katteks oma kinnisasja (nn suvila), sest on istungil avaldatu kohaselt remontinud kinnisasja Kredexi lasterikaste pere toetusrahadega. Kohus leidis, et võlgnik ei ole suutnud viimase kolme aasta jooksul enda majanduslikku olukorda parandada määral, et võimaliku kava täitmist saaks pidada tõenäoliseks. Kohtu hinnangul võib võlgnik olla praeguseks ajaks püsivalt maksejõuetu. Võlgniku varad ei kata ilmselt tema avalduses märgitud (kuid ebaselgeid) kohustusi ja see on olnud nii pikemat aega. Võlgnik ei ole suutnud kohut veenda oma võimekuses tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega kogu võlgade ümberkujundamise kava ajal (st olemasolevate andmete põhjal arvutatuna ca 7 või 10 aastat). Seda näitab võlgniku menetluse aegne käitumine sissetulekute teenimisel. Võlgnik kinnitas 18. oktoobri 2024 kohtuistungil, et tal ei jää sissetulekutest raha üle ning ta ei ole menetluse ajal võlausaldajatele makseid teinud. Kokkuvõttes leidis kohus, et võlgade ümberkujundamiskava (selle olemasolul) täitmine oleks ebatõenäoline (

§ 17lg 2 p 1).

Kohus märkis ka, et ümberkujundamiskava tähtajaga 7 või 10 aastat oleks ka ebamõistlikult pikk nii võlgniku kui ka võlausaldajate suhtes, arvestades, et võlgnik ei tööta, ei ole omanud stabiilset töösuhet, võlgniku sissetulekute suurust, pangalaenu tasumist ning ülalpeetavate arvu. 4 Kohus jättis võlgniku võlgade ümberkujundamise menetlusega seotud kulud võlgniku kanda ja võlausaldajate menetluskulud võlausaldajate endi kanda MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja asja tagasi saatmist Viru Maakohtule uueks läbi vaatamiseks. Avaldaja on seisukohal, et maakohus rikkus olulisel määral menetlusnorme ning ei rakendanud uurimispõhimõtet. Avaldaja taotles kohtult, et kohus koguks ise tõendeid, sh küsiks võlausaldajatelt seisukohti ja selgitaks välja nõuete täpse suuruse. Ebaõige on kohtu hinnang, et avaldusel ei ole perspektiivi, kuna kaebaja sissetulek on väike. See seisukoht ei arvesta asjaoluga, et paljud isikud elavad toetustest ning suudavad oma võlgu tasuda.
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas ringkonnakohtule (TsMS § 663 lg 5) RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks või muutmiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.
4. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Täiesti põhjendamatud on määruskaebuse etteheited maakohtule uurimispõhimõtte rikkumise ja tõendite kogumata jätmise osas. Avaldaja seisukoht, et võlgade ümberkujundamiseks ei pea avaldaja teadma oma kohustustega seotud asjaolusid, sh kohustuste tekkimise aega ega suurust, ei ole õige.

§ 10

lg 2 sätestas võlgade ümberkujundamise avalduse kohustuslikud andmed ning avaldusele tuli lisada võlgade ümberkujundamise kava (

§ 11

). Maakohus selgitas korduvalt avaldajale ja temale riigi õigusabi korras määratud esindajale, millised andmed tuleb kohtule esitada ja mida võlgade ümberkujundamise kava peab sisaldama. Maakohus selgitas avaldajale õigesti, et võlgade ümberkujundamise menetluses peab võlgnik ise suutma välja pakkuda lahenduse oma võlgade tasumiseks ning võlausaldaja ja kohus hindab kava ja võimalusel kinnitab selle Asja materjalidest nähtub, et maakohus määras nõustaja ülesannete täitjaks võlgnikule riigi õigusabi korras määratud lepingulise esindaja, kes oli nõus nõustaja ülesandeid täitma. Maakohus selgitas avaldaja esindajale ka tema ülesandeid ja määras tähtajad ülesannete täitmiseks. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja esindaja ei täitnud kohtu korraldusi ega nõustaja ülesandeid vajaliku hoolsusega. Samas ei toonud esindaja ebaprofessionaalne käitumine praegusel juhul kaasa avaldaja õiguste rikkumist. Maakohus selgitas piisava täpsusastmega välja võlgniku kohustuste ja varade suuruse ning võlgniku sissetulekud ja kulud. Kohtu pädevuses ei olnud avaldajale kava koostamine, see oli praeguses asjas esindaja ülesanne, mida ta nõuetekohaselt ei täitnud. Maakohus lähtus põhjendatult asjas esitatud võlgade ümberkujundamise kava erinevatest projektidest ja leidis, et kava täitmine ei ole reaalne. Õige on ka maakohtu seisukoht, et 10- või 7-aastase pikkusega kava kinnitamine ei oleks võlgniku ega võlausaldajate huvides. 5 9. Ringkonnakohus jätab menetluskulud avaldaja kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ 6