KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 12. veebruar 2025, Tallinn Haldusasja number 3-23

§ 121lg 2 p 1, § 235 lg-d 1 ja 3).

Muus osas ei saa määruse peale edasi kaevata (

§ 119lg 1, § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla määras 29.10.2023 käskkirjaga nr 5-3/23/970 Y.C tööle majandustöödele abitööliseks alates 01.11.2023 kuni 30.04.2024 tunnitasuga 0,74 eurot, mida makstakse vastavalt töötatud tundidele. Y.C esitas 17.11.2023 vaide käskkirja kehtetuks tunnistamiseks ja taotles ühtlasi 27 500 euro suurust hüvitist mittevaralise kahju eest. Tallinna Vangla jättis 27.11.2023 vaideotsusega nr 5-15/23/203-2 vaide rahuldamata, selgitades lisaks, et kahjunõue on registreeritud (17.11.2023 nr 5-37/23/90-1) ja seda menetletakse eraldi.
2. Y.C esitas Tallinna Halduskohtule 01.12.2023 kaebuse, milles palus Tallinna Vanglal, Justiitsministeeriumil, Tööinspektsioonil ja Vabariigi Valitsusel hüvitada temale tekitatud mittevaraline kahju 27 500 eurot ning tühistada Tallinna Vangla 27.11.2023 vaideotsus nr 515/23/203-2 osas, mis puudutab kahju hüvitamisest keeldumist. Kaebaja leiab, et õiglane töötasu oleks 3 eurot tunni eest ning kuna seda ei ole tagatud, siis on vangistusseaduse (VangS) § 37 (töökohustus) ning VangS § 43 lg 2 ja Vabariigi Valitsuse 28.11.2000 määruse nr 382 „Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise kord“ § 2 lg 3 (ajatöö 3-23-2750 tunnitasu alammäär) vastuolus põhiseaduse ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga. Sedavõrd väike töötasu on inimväärikust alandav ja diskrimineeriv ning rikub kaebaja õigust eraelu puutumatusele. Ühtlasi taotles kaebaja menetlusabi dokumentide tõlkimiseks.
3. Tallinna Halduskohus tagastas 10.12.2023 määrusega kaebuse

§ 121

lg 1 p 4 ja lg 2 p 21 alusel ning andis kaebajale menetlusabi kohtule esitatavate avalduste tõlkimise kulude kandmiseks, jättes muus osas (s.o seoses kohtulahendite tõlkimise kulude kandmisega) menetlusabi taotluse rahuldamata. Tallinna Vangla vastu esitatud kahjunõue tuleb tagastada

§ 121lg 1 p 4 alusel, sest kohustuslik kohtueelne menetlus (vt Vang

S § 1 1 lg 8) on läbimata. Kaebaja esitas vanglale kahjunõude 17.11.2023 ja vangla on 27.11.2023 selgitanud, et kahjunõue on registreeritud ning seda menetletakse eraldi. Kahjunõue tuleb lahendada kahe kuu jooksul selle saamisest (vt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 1) ning see tähtaeg ei ole veel möödunud. Kaebusest ei selgu, kuidas on Justiitsministeerium ja Tööinspektsioon tekitanud kaebajale liiga väikese töötasu maksmisega mittevaralist kahju. VangS § 43 lg 2 järgi kehtestab kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise korra Vabariigi Valitsus (vt 28.11.2000 määrus nr 382). Tööinspektsioon teeb järelevalvet erinevate seaduses sätestatud nõuete täitmise üle, kuid mitte seaduste ja määruste endi üle. Kuna kaebajale määratud töötasu 0,74 eurot tunnis ületab nii 10% töötasu alammäärast (0,43 eurot) kui ka määruses nr 382 nimetatud alammäära (0,57 eurot), siis ei oleks Tööinspektsioonil ka alust tuvastada kaebaja väidetud rikkumist. Justiitsministeeriumi, Tööinspektsiooni ja Vabariigi Valitsuse vastu esitatud kahjunõuded tuleb tagastada

§ 121

lg 2 p 2 1 alusel, sest kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 09.03.2023 määrus nr 3-22-1433, p-d 9–10; 27.05.2016 otsus nr 3-14-53191, p 16; Tartu Ringkonnakohtu 19.11.2013 otsus nr 3-11-1750, p 9; õiguskantsleri 22.05.2015 seisukoht nr 6-1/150605/1502316; 06.03.2015 seisukoht nr 61/150287/1501020). Kaebajat koheldakse küll erinevalt vabaduses viibijatest, kuid tal ei ole vanglas vajadust teenida endale ülalpidamist, sest kinnipeetava esmavajadused tagab riik, sõltumata tema töötamisest ja töötasu suurusest. Seetõttu esineb erinevaks kohtlemiseks mõistlik põhjus. Kaebusest ei nähtu, kuidas saaks töötasu suurus intensiivselt riivata kaebaja eraelu puutumatust. Kuigi kaebusest saab järeldada, et kaebaja ei ole rahul tööle määramisega, ei ole kaebuses taotletud 29.10.2023 käskkirja tühistamist. Selles osas ei ole otstarbekas anda kaebajale võimalust kaebust täiendada, sest kaebaja on senist kogemust arvestades suuteline nõudeid eristama ja muutuksid nii kaebuse nõue kui ka alus. Vaides ei ole kaebaja vaidlustanud töötamise kohustust, vaid töötasu suurust. Töökohustuse vaidlustamiseks esitatav kaebus oleks samuti perspektiivitu, sest kaebaja ei ole toonud välja ühtegi töötamisega temale tekkivat intensiivset riivet. Töötamine majandustöödel ei riiva kaebaja pereelu intensiivsemalt kui vanglas tegevusetult viibimine. Vanglas töötamine on ka kinnipeetava huvides ja teenib eeskätt vangistuse täideviimise eesmärke (nt Riigikohtu 15.04.2020 otsus nr 3-18-360, p 17). Vangla majandustöödele rakendamise eesmärk ei ole anda kinnipeetavale võimalus teenida toimetulekuks rahalisi vahendeid, vaid eelkõige taotletakse tööharjumuse kasvatamist ja säilitamist ning tööoskuste ja majandusliku toimetuleku õppimist (nt Tartu Ringkonnakohtu 28.05.2020 otsus nr 3-19-1962, p 16). Seega oleks tühistamisnõue perspektiivitu sõltumata sellest, kas kaebaja sooviks vaidlustada ainuüksi töötasu suurust või töötamise kohustust üldse. Vaides ja kaebuses avaldatu pinnalt on riive väheintensiivne. Tõlkeabi andmise osas järgib halduskohus ringkonnakohtu kujundatud praktikat, et Y.C tuleb vabastada kohtule esitatavate avalduste tõlkimise kulude kandmisest, kuid mitte kohtulahendi 2

§ 111lg 4) ja tähendaks sisuliselt, et kohtulahendite tõlkimine ongi välistatud.

Kaebajal puuduvad piisavad teadmised kohtulahendi kui juriidilise teksti tõlkimiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Määruskaebus tuleb võtta

§ 207lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 119

lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab minimaalsel määral

§-de 52–54 ja 205 nõuetele. Haldusasjas määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (

§ 104lg 1; riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

6. Halduskohus on mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse

§ 121lg 1 p 4 ja § 121 lg 2 p 21 alusel õigesti tagastanud.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 10.12.2023 määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid kõiki üle korrata (

§ 201lg 4; § 203 lg 2).

7. Tallinna Vangla oli 27.11.2023 vaideotsuses nr 5-15/23/203-2 arusaadavalt selgitanud, et vaideotsuses ei käsitleta kahjunõuet ja Y.C 17.11.2023 taotlus nr 5-37/23/90-1 maksta temale tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitist 27 500 eurot lahendatakse eraldi menetluses. Kaebajal ei olnud 01.12.2023 kaebust esitades vähimatki põhjust järeldada, et Tallinna Vangla on jätnud tema kahjunõude rahuldamata, ning samuti ei saanud ta eeldada, et vangla ei lahenda kahju hüvitamise taotlust RVastS § 18 lg-s 1 ettenähtud 2-kuulise tähtaja jooksul. Y.C oli 01.12.2023 kaebuse esitamise seisuga jätkuvalt kinnipeetav (kaebaja vabastati vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega Harju Maakohtu 12.12.2023 määrusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX, mis jõustus 15.12.2023) ning VangS § 1 1 lg 8 kohaselt tuli tal vangla tegevusega seotud kahju hüvitamise kaebusega halduskohtusse pöördumiseks eelnevalt läbida kohustuslik kohtueelne menetlus, mis oli 01.12.2023 seisuga pooleli. Kuna hüvitamiskaebus oli ennatlik, siis tagastas halduskohus selle

§ 121lg 1 p 4 alusel õiguspäraselt.

8. Haldusasjas nr 3-24-469 esitatud dokumentide kohaselt lahendati Y.C 17.11.2023 hüvitisenõue Tallinna Vangla 18.01.2024 vastusega nr 5-37/24/90-2, millega jäeti tema taotlus rahuldamata. Y.C esitas Tallinna Halduskohtule 13.02.2024 hüvitamiskaebuse, milles palus mõista Tallinna Vanglalt välja 27 500 eurot. Tallinna Halduskohus tagastas 18.03.2024 määrusega kaebuse

§ 121

lg 1 p 2 alusel läbivaatamatult, sest kaebus oli võõrkeelne ja tasutud ei olnud seaduses ettenähtud riigilõivu. Tallinna Ringkonnakohus jättis 17.06.2024 määrusega nr 3-24-469 Y.C määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu 18.03.2024 määruse muutmata. Ringkonnakohtu määrus jõustus edasi kaebamata 09.07.

1. Eeltoodust nähtub, et Tallinna Vangla lahendas kaebaja kahjunõude õigeaegselt ning kaebaja on saanud esitada hüvitamiskaebuse, mis küll tagastati kaebuse puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu.
2. Y.C on vangla majandustöödel töötamise eest makstava tasu suurusega seonduvalt taotlenud mittevaralise kahju hüvitamist ka varem. Tallinna Ringkonnakohus pidas 09.03.2023 määruses haldusasjas nr 3-22-1433 Y.C samasisulise kaebuse

§ 121lg 2 p 3

§ 121

lg 2 p 21 kohaldamise eeldused olid täidetud, olenemata sellest, kelle vastu lugeda kahjunõue esitatuks.

1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et Y.C-le oli praeguses asjas põhjendatud anda menetlusabi üksnes tema poolt kohtule esitatud avalduste tõlkimiseks, kuid mitte kohtulahendite tõlkimiseks. Kohtud on Y.C-le tõlkimiseks menetlusabi andmise küsimust korduvalt lahendanud ning tuvastanud tema piisava eesti keele valdamise vähemasti lihtsamatest kohtulahenditest arusaamiseks (nt Tallinna Ringkonnakohtu 10.10.2023 määrus nr 3-23-1522, p-d 10–11; 04.10.2023 määrus nr 3-23-1579, p-d 9–10; 14.07.2023 määrus nr 3-23-797, p 13). Y.C on lisaks 15.12.2023 vangistusest vabanenud ning asjaolude muutumise tõttu ei ole varasemad seisukohad menetlusabi andmise põhjendatuse kohta enam relevantsed. Kaebajal on võimalik kasutada kohtudokumentide (sh kohtulahendite) vene keelde tõlkimiseks vabalt kättesaadavate tõlkeprogrammide (nt Google Translate) abi (nt Tallinna Ringkonnakohtu 17.06.2024 määrus nr 3-24-469; 11.04.2024 määrus nr 3-24-431, p 6).
2. Eelneva põhjal jääb Y.C määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 10.12.2023 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 4