← Eesti

2-23-102212/49

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu,

  1. jaanuar 2025 Tsiviilasja number 2-23-102212 Tsiviilasi W.C hagi S.L-i vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 1735,29 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
  2. oktoobri 2024 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik W.C apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad Kirjalik menetlus Apellant (hageja): W.C (ik: XXX), seaduslik esindaja F.M, lepinguline esindaja Annika Kiisk Vastustaja (kostja): S.L (ik: XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Tartu Maakohtu
  4. oktoobri 2024 otsus osaliselt kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatise suuruse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista S.Lilt välja alates
  5. jaanuarist 2023 kuni
  6. septembrini 2024 elatis W.C kasuks kokku 4442,86 eurot ja alates
  7. oktoobrist 2024 kuni W.C täisealiseks saamiseni igakuine elatis 287,72 eurot (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
  8. aprillil (esimest korda 01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Elatisevõlast tuleb maha arvestada S.L-i poolt F.M pangakontole alates
  9. jaanuarist 2023 kuni
  10. juunini 2023 ja alates
  11. juunist 2024 kuni
  12. septembrini 2024 elatisena makstud summad.
  13. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: 2.
  14. Rahuldada W.C hagi S.L-i vastu elatise nõudes osaliselt. 2.2 Mõista X W.C S.L-i kasuks välja elatis kokku 4442,86 eurot perioodi
  15. jaanuar 2023 kuni
  16. september 2024 eest. Elatisevõlast tuleb maha arvestada S.L-i poolt või tema eest F.M pangakontole alates
  17. jaanuarist 2023 kuni
  18. juunini 2023 ja alates
  19. juunist 2024 kuni
  20. septembrini 2024 elatisena makstud summad. 2.
  21. Mõista X W.C S.L-i kasuks välja alates
  22. oktoobrist 2024 kuni W.C täisealiseks saamiseni (XXXXXXX) igakuine elatis 287,72 eurot (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
  23. aprillil (esimest korda 01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 2.
  24. S.L-il tuleb temalt W.C kasuks välja mõistetud elatis maksta F.M pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. 2.
  25. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. 2.
  26. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.
  27. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
  28. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.
  29. Võtta asja materjalide juurde W.C apellatsioonkaebusele lisatud täiendavad tõendid: üürileping, töötutoetuse otsuse väljavõte, kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-23-8708, ning S.L-i vastusele apellatsioonkaebusele lisatud täiendav tõend: S.L-i konto väljavõte Bolti tasude kohta novembris, detsembris, jaanuaris. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  30. W.C (hageja) esitas 16.01.2023 oma seadusliku esindaja (ema, F.M) kaudu S.L-i (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kuna kostja esitas nõudele vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus 30.01.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude kostja vastu 300 euro elatise saamiseks üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 01.03.2023 maakohtule esitatud hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis 300 eurot kuus alates 16.01.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt on hageja F.M ja kostja alaealine laps, sündinud XXXXXXXXX. Hageja elab ema juures ja viibib kostja juures tavaliselt igal teisel nädalavahetusel. Kostja on 2 maksnud hagejale elatist 150 eurot kuus, mis ei ole piisav. Hageja igakuised kulud on keskmiselt 1609,84 eurot.
  31. Kostja tunnistas 15.03.2023 kirjalikus vastuses elatisenõuet summas 86,26 eurot kuus, s.o perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel arvutatud summas arvestusega, et hageja viibib kostja juures ca 9 päeva kuus. Kostja oli kompromissi korras valmis jätkama elatise maksmist 150 eurot kuus. Hageja ei ole tõendanud oma vajalikke kulusid hagiavalduses toodud ulatuses. Kostja sissetulek ei ole ka piisav, et maksta hagis nõutud elatist. Kostja töötas OÜ-s XX ja tema viimase kuue kuu keskmine töötasu oli 1302,75 eurot kuus (neto). Kostjal on ka teine laps A. S.L, sündinud XXXXXXXXXX), kellele kostja maksab elatist 150 eurot kuus. Kostja eluruumi üür on 500 eurot, kommunaalkulud ca 200 eurot, kolme väikelaenu maksed 504,83 eurot kuus. 19.05.2023 kostja koondati OÜ-st XX ja võeti 22.05.2023 töötukassas töötuna arvele. Kuni 29.02.2024 oli kostja ainus sissetulek töötuskindlustushüvitis 721,33 eurot kuus. Kostja tegutses OÜ-s XXX käsunduslepingu alusel maaklerina, kuid tal ei õnnestunud teenida maakleritasu. Samuti sõitis kostja Bolti taksot, kuid teenuse osutamisele kulus rohkem raha kui laekus. Töövaidluskomisjon rahuldas 14.07.2023 otsusega kostja nõude OÜ XX vastu saamata töötasu, töövõimetushüvitise, puhkusehüvitise ja koondamishüvitise saamiseks. Kohtutäitur lõpetas menetluse väljamakseid tegemata, sest välja kuulutati OÜ XX pankrot. Pankrotimenetlus ei ole võlausaldajatele väljamaksete tegemiseni jõudnud.
  32. a detsembris müüs kostja talle kuulunud auto Audi A6 ja täitis saadud rahaga laenukohustuse 2565,77 eurot Inbank Finance AS ees. Kostjal vara enam ei ole. Sissetuleku puudumise tõttu kostja hagejale alates
  33. a aprillist elatist ei maksnud. Alates 31.07.2024 töötab kostja XXXX OÜ-s tunnitasuga 7 eurot. Kostja augustikuu brutotöötasu oli 1232 eurot ja netotasu 1076,27 eurot. Kostja igakuised vältimatud väljaminekud moodustavad 791,53 eurot, sh 75,46 eurot Swedbank AS laenulepingu nr XXXXXXXXXXXX tagasimakse, 179,09 eurot Swedbank AS laenulepingu nr XXXXXXXXXXXX tagasimakse, 36,98 eurot IPF Digital AS laenulepingu nr XXXXXXXXXX tagasimakse, 400 eurot eluruumi üür ja 100 eurot Elisa Eesti AS sideteenuste arve. Maakohus on mõistnud kostjalt kostja teise lapse kasuks välja seadusjärgse elatise. Kuna kostjale jääb pärast vältimatute kulude kandmist alles 284,74 eurot ning ta peab ühetaoliselt ülal pidama ennast ja oma kahte alaealist last, siis on kostjal võimalik tasuda hagejale elatist 94,91 eurot kuus (284,74 ÷ 3). MAAKOHTU LAHEND
  34. Tartu Maakohus rahuldas 11.10.2024 otsusega hagi osaliselt ning mõistis S.L-ilt W.C kasuks välja elatise alates 16.01.2023 kuni 10.10.
  35. a 1448,38 eurot ja alates 11.10.
  36. a 94,91 eurot kuus kuni W.C täisealiseks saamiseni. Menetluskulud jäeti poolte endi kanda. PKS § 101 alusel, võttes arvesse lapsetoetust 80 eurot kuus ja arvestades, et hageja on kostjaga aasta jooksul keskmiselt vähem kui 7 ööpäeva kuus, kujuneks elatis järgnevalt: alates 16.01.2023 kuni 31.03.
  37. a 215,64 eurot kuus, alates 01.04.2023 kuni 31.03.
  38. a 260,33 eurot kuus ja alates 01.04.
  39. a 287,72 eurot kuus. Kohus leidis, et hageja elatisenõue PKS § 101 alusel arvutatud summast suuremas summas ei ole põhjendatud, kuid kostja on põhistanud, et esineb mõjuv põhjus temalt elatise väljamõistmiseks PKS § 101 järgsest summast väiksemas ulatuses. Kuni 19.05.2023 töötas kostja OÜ-s XX, kus talle on perioodil
  40. a september kuni
  41. a veebruar makstud töötasu keskmiselt 1302,75 eurot kuus. Töösuhe lõppes 19.05.2023 3 koondamise tõttu. 22.05.2023 võeti kostja töötuna arvele. Ajavahemikus
  42. a juuli kuni
  43. a jaanuar on kostjale makstud töötuskindlustushüvitist keskmiselt 721,33 eurot kuus. Töövaidluskomisjon mõistis 14.07.2023 otsusega OÜ-lt XX välja kostja kasuks
  44. a aprilli töötasu brutosummas 1217,97 eurot, töövõimetushüvitise netosummas 82,95 eurot, puhkusehüvitise brutosummas 630,92 eurot ja koondamishüvitise brutosummas 1241,85 eurot. Kostja väitel lõpetas kohtutäitur täitemenetluse väljamakseid tegemata, sest välja oli kuulutatud OÜ XX pankrot, ning pankrotimenetluses ei ole väljamaksete tegemiseni jõutud. Alates 31.07.2024 töötab kostja XXXX OÜ-s, kus tema tunnitasu on 7 eurot. Kostja väitel maksti talle
  45. a augustis netotasu 1076,27 eurot. Ajavahemikul 12.04.2023 kuni 12.04.2024 on lisaks OÜ XX töötasule ja töötukassa hüvitisele tehtud kostja LHV panga kontole sularaha sissemakseid 1320 eurot ning kolmandad eraisikud on teinud nii kostja LHV panga kui ka Swedbanki kontole makseid väiksemates summades. 14.12.2023 on LHV panga kontole makstud 5000 eurot selgitusega „Audi ost“. Järgmisel päeval on kostja kandnud sellest 2565,77 eurot Inbank Finance AS-le. Hageja taotlusel nõudis kohus Eestis tegutsevatelt krediidiasutustelt ja Eestis registreeritud välisriigi krediidiasutuste filiaalidelt täiendavalt andmeid kostja kontode kohta alates 20.06.
  46. Saadud vastustest nähtuvalt on kostjal Swedbankis arveldus- ja hoiukonto ning LHV pangas ja SEB pangas arvelduskontod. Swedbanki arvelduskontole on kolmandad eraisikud teinud 13.04.2024 kuni 04.07.2024 makseid väiksemates summades. Hoiukontole on kandnud pank arvelduskonto tehingutelt rahakogujasse 10 eurot. LHV panga arvelduskontole on 13.04.2024 kuni 01.07.2024 tehtud sularaha sissemakseid 3950 eurot (mais ja juunis) ning kolmandad eraisikud on teinud makseid väiksemates summades. SEB panga arvelduskontol on tehtud tehinguid 21.– 22.06.
  47. Kostja on teinud makseid erinevatele ettevõtetele nagu AS Pafer ja Optiwin OÜ, mis tegutsevad hasartmängude ja kihlvedudega, ning nendelt ettevõtetelt on kontole ka raha tagasi kantud. Pangakontode väljavõtetelt nähtub, et ajal kui kostja oli töötuna kirjas, on ta lisaks töötuskindlustushüvitisele saanud rahalisi vahendeid. Kostja on teinud sularaha sissemakseid, kolmandad isikud on kandnud kontole raha. Arvestades aga, et tegemist on ebaregulaarsete väiksemate maksetega, mis on tehtud eraisikute poolt ja saadud nt hasartmängudest, siis kohus leidis, et sellest ei saa järeldada, et kostjal oli töötuse perioodil mingi oluline püsisissetulek, mida saaks elatise arvutamisel arvesse võtta. Suurem summa on laekunud auto müügist, kuid ligi poole sellest on kostja kandnud enda finantskohustuste katteks. Seega lähtus kohus sellest, et alates 16.01.2023 kuni 19.05.2023 oli kostja sissetulekuks töötasu OÜlt XX keskmiselt 1302,75 eurot kuus, alates 05.06.2023 kuni 29.02.2024 töötuskindlustushüvitis keskmiselt 721,33 eurot kuus ja alates 31.07.2024 on kostja sissetulekuks töötasu XXXX OÜ-lt ca 1076 eurot kuus. Kostjal ei ole teada mingit registreeritavat vara ega kinnisasju. Kostjal on laenulepingutest tulenevad rahalised kohustused Swedbank AS ja IPF Digital AS ees 291,53 eurot kuus. Kostja üürib korterit XXXXXXXXXX ning maksab üüri 400 eurot kuus. Kuna kostjale kinnisasju ei kuulu, saab lugeda üürikulu tema vältimatuks püsikuluks. On üldteada asjaolu, et Tallinnas on üürihinnad kõrged, ja ei ole alust arvata, et vennaga kokku lepitud üür ületaks turuhinda. Seega on kostja vältimatud püsikulud vähemalt 791,53 eurot kuus. Lisanduvad veel kulud toidule, kommunaalmaksetele ja muud igapäevased kulud. Arvestades kostja püsivate sissetulekute ja igakuiste vältimatute püsikulude suurust leidis kohus, et kostja ei ole võimeline maksma hagejale elatist PKS § 101 alusel arvutatud summas, kahjustamata tema enese tavalist ülalpidamist ning tema teise lapse ülalpidamist. 4 20.06.2023 kohtuistungil leppisid pooled kokku, et menetluse peatamise ajal tasub kostja hagejale elatist varem kokkulepitud summas, s.o 150 eurot kuus. Kostja maksis kokkuleppel ka oma teisele lapsele elatist 150 eurot kuus. Tartu Maakohtu 29.05.2024 otsusega tsiviilasjas nr 2-23-8708 mõisteti kostjalt B. S.L-i kasuks välja elatis perioodi juuni 2023 kuni mai 2024 eest arvestusega 150 eurot kuus. Kohus leidis, et alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni on põhjendatud lugeda kostja elatise maksmise kohustuse suuruseks 150 eurot kuus nagu oli vanemate kokkulepe kohtueelselt ja ka menetluse ajal. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kuni peatamiseni
  48. a juunis maksis kostja elatist 150 eurot kuus.
  49. a juulist kuni otsuse tegemiseni 10.10.2024 pidi kostja maksma elatist 2298,38 eurot (15 × 150 + 48,38). 08.07.2023 kuni 07.03.2024 on kantud hageja ema kontole kostja poolt või tema eest hageja ülalpidamiseks 850 eurot. Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni elatis 1448,38 eurot (2298,38 – 850). Alates otsuse tegemisest on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis 94,91 eurot kuus nagu kostja taotles, s.o pool kostja sissetulekust, millest on maha arvestatud kostja vältimatud püsikulud (1076,27 – 791,53 = 284,74/2). ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  50. W.C esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 11.10.2024 otsuse tühistamist osaliselt ja uue otsuse tegemist, millega mõista S.L-ilt W.C kasuks välja elatis alates 16.01.2023 kuni W.C täisealiseks saamiseni PKS § 101 lg 1 alusel arvutatud suuruses. Elatise suurus muutub iga aasta
  51. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) muudab hageja tulenevalt muutunud asjaoludest nõude suurust ja palub mõista välja elatise PKS § 101 lg 1 alusel arvutatud summas. Hageja ei käi enam võistlustantsu trennis, elab koos emaga üürikorteris ning ema sissetulekuks on tänaseks üksnes töötutoetus. Kuivõrd hageja veedab kostjaga aega vähem kui 7 ööpäeva kuus, siis elatise arvutamisel kohustatud vanemaga veedetud aega arvesse ei võeta; 2) on maakohus vähendanud elatist ilma mõjuva põhjuseta. Kostja on töövõimeline isik. Kostja varjab oma sissetulekuid, nt Boltilt saadud tasu. Kohus kostjalt selle kohta tõendeid ei nõudnud. Kostja LHV panga kontole on 20.06.2023 kuni 01.07.2024 laekunud 26 663,70 eurot, s.o keskmiselt 2221,98 eurot kuus. LHV konto väljavõttest nähtub pidev meelelahutusasutuste külastamine (pubid, klubid, kino, toidukohad jne), pidev taksoga liikumine, e-sigarettide tarbimine. 26.06.2024 on tehtud teadmata selgitusega ülekanne Reimo Marmorile 3050 eurot, Jaan Vildele on tehtud ülekandeid kokku 550 eurot. Kostja Swedbanki kontole on 20.06.2023 kuni 01.07.2024 laekunud 6412,69 eurot, s.o keskmiselt 534,39 eurot kuus. Kostja SEB panga kontole on 20.06.2023 kuni 01.07.2024 laekunud 4225,85 eurot, s.o keskmiselt 352,15 eurot kuus. SEB panga konto väljavõttest nähtub, et kostjal on piisavalt raha, et tegeleda hasartmängudega. Eeltoodu põhjal on kostja keskmine kuusissetulek olnud 3108,52 eurot. Ekslik on maakohtu seisukoht, et kuna tegemist ei ole püsiva sissetulekuga, siis ei saa kostja kontodele laekunud summasid elatise väljamõistmisel arvesse võtta. 5 Tarbimislepingutest tulenevad kohustused ei ole aluseks, et vähendada lapse ülalpidamise kohustust alla alammäära. Üks leping Swedbankiga on sõlmitud elatisevaidluse ajal; 3) on maakohus, mõistes hageja kasuks välja perekonnaseaduses sätestatust väiksema elatise, kohelnud vanemaid põhjendamatult ebavõrdselt ja jätnud enamuse hageja kuludest ema kanda; 4) ei ole maakohus kohelnud kostja lapsi võrdselt. Tartu Maakohus mõistis 29.05.2024 otsusega tsiviilasjas nr 2-23-8703 kostjalt välja B. S.L-i kasuks igakuise elatise alates 01.06.2024 kuni B. S.L-i täisealiseks saamiseni PKS § 101 lg 1 alusel arvutatud muutuvas suuruses. Tartu Ringkonnakohus jättis 18.10.2024 otsusega maakohtu otsuse muutmata; 5) ei saa nõustuda seisukohaga, et kuni kohtuotsuse tegemiseni on põhjendatud mõista välja elatis 150 eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja oli nõus menetluse peatamisega tingimusel, et kostja tasub menetluse peatamise ajal elatist vähemalt 150 eurot kuus. See ei tähendanud, et antud summat ületavas osas hageja loobub nõudest hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni; 6) tulnuks menetluskulud jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 3 alusel kostja kanda. Kostja on varjanud oma sissetulekuid, sh ei ole ta esitanud väljavõtet LHV panga ettevõtluskontolt, kuhu laekus Boltis teenitud tasu. Hageja juhtis sellele korduvalt tähelepanu.
  52. S.L palub jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata ja menetluskulud apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) tuleb apellatsioonkaebus jätta läbi vaatamata. Hageja on nõuet muutnud selliselt, et nõuab 300 euro asemel seadusjärgset miinimumelatist, mis hetkel on 287,72 eurot, kuid suureneb indekseerimise tõttu igal aastal. Hageja ei saa hakata ringkonnakohtus nõudma midagi täiesti teistsugust kui see, mida ta nõudis maakohtus ja mille kohta maakohus on otsuse teinud. Ringkonnakohus ei saa asuda hageja uusi nõudeid algusest peale menetlema; 2) tuleb asi lahendada käesolevas menetluses esitatud asjaolude ja tõendite pinnalt. See, et tsiviilasjas nr 2-23-8703 leiti, et kostja peab maksma oma teisele lapsele seadusjärgset elatist, ei tähenda, et käesolevas asjas tuleb teha samasugune otsus. Kui kohus mõistab kostjalt ka hagejale välja seadusjärgse elatise, ei jää kostjale enda ülalpidamiseks üldse rahalisi vahendeid; 3) on maakohus õigesti kohaldanud PKS § 102 lg-t 2 ja mõistnud kostjalt hagejale välja elatise 94,91 eurot kuus. Kostja vaimne tervis on halvenenud ning kostja ei ole võimeline tööl käima ja sissetulekut teenima. Formaalne töövõime olemasolu ei tähenda seda, et kostja oleks faktiliselt võimeline tööd tegema. On üldteada, et depressiooni all kannatavatel inimestel on keeruline igapäevaeluga toime tulla, neil puudub sageli tahe tööd teha ja energia tööülesannete täitmiseks, nad üritavad sotsiaalseid tegevusi vältida, mis on aga töötamise lahutamatu osa. Riigikohus on öelnud, et elatise suuruse määramisel tuleb mh hinnata seda, et vanem suudaks kohtuotsust täita. Väljamõistetud elatis ei või olla kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. Kostja ei ole oma sissetulekuid varjanud. Kostja esitab täiendava tõendi, millelt nähtub kostjale
  53. a novembrist
  54. a jaanuarini (sel perioodil sõitis kostja Bolti taksot) takso sõitmise eest laekunud summad ja väljaminekud. Kostja teenis
  55. a novembris 496,11 eurot, detsembris 167,24 eurot ja
  56. a jaanuaris 80,56 eurot, s.o kolme kuu jooksul kokku 743,91 eurot. Selle lisarahaga kattis kostja toidukulud. Praegu on kostja taas töötu, sest tööandja XXXX OÜ lõpetas tegevuse. Kostja otsib aktiivselt uut töökohta; 6 4) jäeti menetluskulud õigesti TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kostja ei ole põhjustanud menetlust sellega, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  57. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatise suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt välja alates 16.01.2023 kuni 30.09.2024 elatise hageja kasuks kokku 4442,86 eurot ja alates 01.10.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuise elatise 287,72 eurot (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
  58. aprillil (esimest korda 01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Elatisevõlast tuleb maha arvestada kostja poolt või tema eest hageja seadusliku esindaja pangakontole alates 16.01.2023 kuni 19.06.2023 ja alates 15.06.2024 kuni 30.09.2024 elatisena makstud summad. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2 2, esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
  59. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsuse peale on esitanud apellatsioonkaebuse hageja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist osaliselt ja uue otsuse tegemist, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis alates 16.01.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni PKS § 101 lg 1 alusel arvutatud ja iga aasta
  60. aprillil muutuvas summas. Kõik menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Iseenesest on õige kostja seisukoht, et apellatsioonimenetluses nõude muutmine ei ole lubatud. Hageja nõudeks on elatise väljamõistmine. Ringkonnakohus on seisukohal, et hagejal on õigus oma algset, miinimummäära ületavat elatisenõuet vähendada PKS § 101 järgse alammäärani (mis hageja puhul on praegu 287,72 eurot kuus) ka apellatsioonimenetluses. Asjaolu, et indekseerimise käigus võib alammääras väljamõistetud elatis mõne aja pärast ületada 300 euro piiri, ei anna ringkonnakohtu arvates alust asuda teistsugusele seisukohale. Igakuine elatis ühele lapsele ei või PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem, kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa, ning kohus võib PKS § 101 lg-st 2 tulenevalt kindlaks määrata elatissumma suuruse arvutamise alused. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on korduvalt selgitanud (nt 22.06.2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-19-19160, p 15.1), et kohus ei ole TsMS § 436 lg 6 järgi perekonnaasjas seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega. Riigikohus on selgitanud ka, et elatise suuruse saab kindlaks määrata iga üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes ning kohtule jääb muu hulgas võimalus arvestada elatise suuruse juures konkreetse lapse vajadustega, kummagi vanema varalise seisundiga või sellega, milline on lapsega seotud kulutuste jaotus vanemate vahel (viidatud lahendi p 15.6). Eeltoodut arvestades puudub apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmiseks alus ning ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, kas on alust mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis alates 16.01.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni PKS § 101 lg 1 alusel arvutatud iga-aastaselt muutuvas summas ning samuti menetluskulude jaotuse osas.
  61. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde hageja apellatsioonkaebusele lisatud täiendavad tõendid: üürilepingu, töötutoetuse otsuse väljavõtte ja kohtuotsuse tsiviilasjas nr 7 2-23-8708, ning kostja vastusele apellatsioonkaebusele lisatud täiendava tõendi: kostja konto väljavõtte Bolti tasude kohta novembris, detsembris, jaanuaris. Tegemist on asjakohaste tõenditega, mis on tekkinud pärast maakohtu otsuse tegemist või mille väljanõudmist kostjalt on hageja taotlenud.
  62. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab erinevalt maakohtust, et kostja ei ole tõendanud, et esineb mõjuv põhjus temalt elatise väljamõistmiseks PKS § 101 järgsest summast väiksemas ulatuses. 9.
  63. Maakohus on teinud kindlaks kostja varalise olukorra. Lisaks kostja enda esitatud LHV panga ja Swedbanki kontode väljavõtetele on maakohus 01.07.2024 nõudnud hageja taotlusel kõigilt Eestis tegevusloa alusel tegutsevatelt krediidiasutustelt ja Eestis registreeritud välisriigi krediidiasutuste filiaalidelt andmed kõigi kostja kontode kohta ning kontode väljavõtted alates 20.06.
  64. Hageja on apellatsioonkaebuses õigesti välja toonud, et kostja LHV panga kontole on 20.06.2023 kuni 01.07.2024 laekunud 26 663,70 eurot (dtl 426–463), mis teeb ühe kuu keskmiseks laekumiseks ca 2221 eurot, Swedbanki kontole on 20.06.2023 kuni 04.07.2024 laekunud 6412,69 eurot (dtl 417–422), mis teeb ühe kuu keskmiseks laekumiseks ca 534 eurot, ja SEB panga kontole on 20.06.2023 kuni 03.07.2024 laekunud 4225,85 eurot (dtl 386– 388), mis teeb ühe kuu keskmiseks laekumiseks ca 352 eurot. Seega on kostjal peale OÜ-st XX koondamist 19.05.2023 olnud lisaks töötukassa maksetele erinevaid muid sissetulekuid – kontodele on tehtud sularaha sissemakseid, on tehtud ülekandeid mitme eraisiku poolt, apellatsioonkaebuse vastuses on kostja tunnistanud (vastupidiselt oma 24.01.2024 vastusele (dtl 250)) ja lisanud sellekohase tõendi, et kostja on ka Bolti takso sõitmisest sissetulekut saanud. Kostja ei ole vastuses apellatsioonkaebusele hageja väljatoodule vastuväiteid esitanud. Samuti ei ole kostja esitanud ühtegi põhjust, miks ei saa kostja kontodele laekunud summasid käsitleda kostja sissetulekutena ja kasutada seda raha elatise maksmiseks. Isegi kui lähtuda põhiliselt kostja LHV panga konto laekumistest, sest pangakontode väljavõtteid võrreldes on kostja teinud ülekandeid ka enda kontode vahel (nt töötukassalt 27.11.2023 Swedbanki kontole laekunud 2348 euro arvel on tehtud samal päeval ülekanne 2319 eurot LHV panga kontole – dtl 419, 440), on kostja sissetulek ajavahemikus 20.06.2023 kuni 01.07.2024 olnud siiski keskmiselt üle 2200 euro kuus. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kuna tegemist ei ole püsiva sissetulekuga, ei saa laekunud summasid elatise väljamõistmisel arvesse võtta. Kostja kontodelt tehtud väljaminekutest saab järeldada, et kostja on kulutanud kontodele laekunud raha oma isiklikes huvides – sh on sagedased maksed erinevates söögikohtades, tanklates ja takso kasutamise eest, väikelaenude maksed, kulutused hasartmängudele jms. Mitmed suuremad maksed eraisikutele on tehtud arusaadava selgituseta, nt 26.06.2024 ülekanne 3050 eurot Reimo Marmorile (dtl 462). Vanem peab esimeses järjekorras tagama, et alaealine laps saaks seaduses sätestatud määras ülalpidamise. Seega on maakohus ebaõigesti võtnud elatise vähendamisel alla seaduses sätestatud alammäära arvesse kostja väikelaenulepingutest tulenevad kohustused. Muu hulgas on ringkonnakohus seisukohal, et kostjal ei olnud olukorras, kus tal oli täitmata lapsele elatise maksmise kohustus, põhjendatud tasuda auto müügist 14.12.2023 laekunud vahenditest (5000 eurot – dtl 442) oma muid kohustusi (tarbimislaenu). Ka 100-eurone Elisa Eesti AS arve (dtl 562–563), mis sisaldab mh 39-eurost telefonipaketti ja telefoni Apple iPhone 14 järelmaksu, ei tõenda ringkonnakohtu arvates mitte kostja hädavajalikke kulutusi, vaid kinnitab täiendavalt pangakontode väljavõtetelt nähtuvat asjaolu, et kostjal on olnud ja on olemas piisavad rahalised võimalused oma kahe alaealise lapse ülalpidamiseks seaduses sätestatud määras. 8 Ülaltoodut arvestades on maakohus ringkonnakohtu hinnangul teinud kogutud tõenditest ebaõige järelduse, et kostja ei ole võimeline maksma hagejale elatist PKS § 101 alusel arvutatud summas, kahjustamata tema enese tavalist ülalpidamist ja teise lapse ülalpidamist. 9.
  65. Vastuses hagile on kostja esitanud väite, et ta on taas töötu, sest tööandja XXXX OÜ lõpetas tegevuse. Kostja ei ole väidet tõendanud, samas ei annaks väide ringkonnakohtu arvates ka tõendatuse korral alust mõista kostjalt elatis välja alla PKS § 101 kohast alammäära. Riigikohus on selgitanud (nt 09.06.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 21.3, 21.4), et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid ning piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Riigikohtu selgitusi (13.04.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 14) arvestades saab vanema varalise seisundi hindamisel mh arvestada tema elustandardiga. Arvestades kostja pangakontode väljavõtetelt nähtuvat sularaha käivet ajavahemikus 20.06.2023 kuni 01.07.2024, s.o ajal, kui kostja oli töötu, ei ole alust arvata, et kostja ei suuda (arvestades ka tema elukohta Tallinna linnas) oma laste ülalpidamiseks piisavat sissetulekut teenida. Vajadusel peab vanem laste ülalpidamiseks enda väljaminekuid piirama. Kontode väljavõtete põhjal ei ole kostja siiani pidanud vajalikuks oma isiklikke kulutusi kuidagi piirata. Ringkonnakohus ei nõustu ka kostja väitega, et kostja ei ole võimeline piisavat sissetulekut teenima depressiooni tõttu. Kostja tugineb perearsti ambulatoorsele epikriisile (dtl 297), millest nähtuvalt on kostjal 01.04.2024 diagnoositud esmashaigestumisena depressiooniga ärevus (segatüüpi) ja määratud tablettravi. Isiku töövõime hindamine ja osalise või puuduva töövõime tuvastamine on töövõimetoetuse seaduse § 3 järgi töötukassa pädevuses. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et tal oleks tuvastatud osaline või puuduv töövõime. Lühiajalised, ajutised terviseprobleemid ja haigestumised elatise vähendamiseks alla alammäära alust ei anna. Lisaks epikriisist ei nähtu, et perearst oleks kostjal depressiooni tõttu ka ajutist töövõimetust tuvastanud. Ka asjaolu, et kostja asus 31.07.2024 täiskohaga tööle, näitab, et 01.04.2024 diagnoositud depressioon töötamist oluliselt ei takista. 9.
  66. Vaidlust ei ole selles, et kostja kaotas koondamise tõttu töö 19.05.2023 ja võeti 22.05.2023 töötukassas töötuna arvele. Lisaks oli tööandja jätnud kostjale maksmata töötasu, töövõimetushüvitise, puhkusehüvitise ja koondamishüvitise olulises summas, kokku ca 2500 eurot netosummas (dtl 214). Maakohus ja hageja on kostja töökaotusega arvestanud. Maakohus peatas 20.06.2023 määrusega tsiviilasja menetluse kuni kuueks kuuks, pooled leppisid kokku, et kostja tasub kohtumenetluse ajal hagejale elatist 150 eurot kuus. Maakohus uuendas menetluse 09.01.2024 määrusega. Perioodi eest alates hagi esitamisest (16.01.2023) kuni otsuse tegemiseni (10.10.2024) mõistis maakohus kostjalt välja elatise 150 eurot kuus, põhjendusega, et selline oli vanemate kokkulepe elatise maksmise kohta kohtueelselt ja ka menetluse ajal. Hageja sellega nõus ei ole, väites, et hageja oli nõus menetluse peatamisega tingimusel, et kostja tasub menetluse peatamise ajal elatist vähemalt 150 eurot kuus, kuid hageja ei loobunud antud summat ületavas osas nõudest hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni. Ringkonnakohus, tutvunud 20.06.2023 kohtuistugi protokolliga (dtl 236) leiab, et hageja väide on põhjendatud. Hageja on nõustunud menetluse peatamisega kuni kuueks kuuks tingimusel, et kostja maksab menetluse peatamise ajal elatist 150 eurot kuus. Kohtuistungi protokollist ei nähtu hageja tahet mingi perioodi osas oma nõuet vähendada. 9 Vahetult enne menetluse peatamist oli kostja koondatud ja kostja majanduslik olukord ebaselge. Praeguseks on teada, et kostja sissetulekud on olnud töötuna arvel oleku perioodil piisavad, et maksta hagejale alammääras elatist alates hagi esitamisest. Seega tuleb hageja nõue alammääras elatise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest rahuldada. Ringkonnakohus märgib, et apellatsioonkaebusele lisatud tõendi (dtl 650) kohaselt on hageja emale 30.09.–31.10.2024 määratud töötutoetus 374,40 eurot. Seega hageja ema on
  67. a oktoobris olnud töötu ja ka sel põhjusel ei ole õiglane jätta hageja ülalpidamise koormust suuremas osas hageja ema kanda. 9.
  68. PKS § 101 järgses alammääras arvutatud elatise summad on toodud maakohtu otsuse põhjendava osa p-s 3.
  69. Seega tuleb kostjal maksta hagejale elatist järgmiselt: - hagi esitamisest 16.01.2023 kuni 31.03.2023 tuli kostjal maksta elatist kokku 542,58 eurot [(215,64 ÷ 31 × 16) + (215,64 × 2)], - alates 01.04.2023 kuni 31.03.2024 kokku 3123,96 eurot (260,33 × 12), - alates 01.04.2024 kuni 30.09.2024 kokku 1726,32 eurot (287,72 × 6), kokku alates 16.01.2023 kuni 30.09.
  70. a 5392,86 eurot. Hageja on esitanud andmed (dtl 286, 288, 289, 350), mille järgi on kostja maksnud (või on kolmandad isikud maksnud kostja eest) hagejale perioodil 20.06.2023 kuni 14.06.2024 elatist kokku 950 eurot. Nimetatud summa tuleb perioodi 16.01.2023 kuni 30.09.2024 elatisevõlast maha arvestada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja elatisvõlg ajavahemiku 16.01.2023 kuni 30.09.2024 eest summas 4442,86 eurot (5392,86 – 950). Kuivõrd asja materjalides puuduvad andmed, kas ja kui palju on kostja hagejale alates 16.01.2023 kuni 19.06.2023 ja alates 15.06.2024 kuni 30.09.2024 elatist maksnud (hageja seaduslik esindaja on 20.06.2023 kohtuistungil märkinud umbmäärselt, et kostja ei ole viimased kuud midagi maksnud – dtl 234), märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis, et elatisevõlast tuleb maha arvestada kostja poolt või tema eest hageja seadusliku esindaja kontole alates 16.01.2023 kuni 19.06.2023 ja alates 15.06.2024 kuni 30.09.2024 elatisena makstud summad.
  71. Hageja on apellatsioonkaebuses palunud tühistada maakohtu otsuse ka menetluskulude jaotuse osas ja jätta menetluskulud TsMS § 164 lg 3 alusel kostja kanda. Ringkonnakohus leiab, et selles osas tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Alates 01.01.2022 kehtiva TsMS § 164 lg 1 järgi kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 3 kohaselt võib kohus ülalpidamisasjas menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praegusel juhul tegemist TsMS § 164 lg-s 3 sätestatud olukorraga. Asja materjalide põhjal ei ole võimalik asuda seisukohale, et kostja on varjanud teavet oma majandusliku olukorra kohta. Kostja on muu hulgas 24.01.2024 esitanud kohtule oma LHV panga konto väljavõtte perioodi 20.06.2023 kuni 10.01.2024 kohta ning 19.04.2024 oma LHV panga ja Swedbanki kontode väljavõtted perioodi 12.04.2023 kuni 12.04.2024 kohta. Kostja on kinnitanud (dtl 296), et tal ei ole vastuväiteid, kui kohus teeb tema kontode kontrollimiseks päringud Eestis tegutsevatele krediidiasutustele. Kostja palus jätta rahuldamata hageja taotlus kohustada kostjat esitama väljavõte krediidiportaalidest Revolut ja Paysera, kuna tal ei ole kontosid nimetatud krediidiportaalides. Asjaolu, et krediidiasutused on maakohtu 01.07.2024 nõudele vastamisel jätnud esitamata kostja ettevõtluskonto, millel kajastub Bolti takso sõitmisest saadud sissetulek, ei ole kostjale etteheidetav. Seega on maakohus ringkonnakohtu arvates õigesti jätnud menetluskulud poolte endi kanda. 10
  72. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad samuti TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.