MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 10. detsember 2023. a, Tallinn Haldusasja number 3-23-2750 Haldusasi Y.C kaebus Tallinna Vangla, Justiitsministeeri
§ 121lg 1 p 4 alusel, samuti lg 2 p 2 1 alusel.
Kohus lähtub ennekõike sellest, et kaebaja on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude, kuivõrd kaebajal on erinevates kohtuasjades piisav kogemus, et ta oskab soovi korral erinevaid nõudeid eristada. Seega ei kahtle kohus, et kaebaja soovitud nõudeks ongi nimelt mittevaralise kahju hüvitamine, mitte muud nõuded, mida võiks kaebaja üksikute lausete alusel tõlgendada. Ka sellised muud nõuded võib kohus tagastada (vt edaspidi). 1
(4)4. VangS § 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kaebaja on pöördunud vaide ja kahjunõudega 17.11.2023 vangla poole ning vangla on kaebajale 27.11.2023 selgitanud, et kahjunõue on eraldi registreeritud ning seda menetletakse eraldi. RVastS § 18 lg 1 kohaselt tuleb kahjunõue lahendada kahe kuu jooksul selle saamisest ning toodud tähtaeg ei ole veel möödunud. Seega ei ole kaebaja vangla vastu esitatud kahjunõude osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud ja kaebus tuleb tagastada
§ 121lg 1 p 4 alusel.
- Kaebusest jääb selgusetuks, kuidas on kaebajale tekitanud liiga väikese töötasuga mittevaralist kahju, sh kaebajat diskrimineerinud ja tema pereelu riivanud nii Justiitsministeerium kui ka Tööinspektsioon. VangS § 43 lg 2 kohaselt kehtestab kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise korra Vabariigi Valitsus, kes on konkreetse korra määranud 28.11.2000 määrusega 1 nr 382 „Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise kord“. Tööinspektsioon teostab järelevalvet erinevates seadustes sätestatud nõuete üle (vt nt TLS § 115 lg 1). Küll aga ei ole Tööinspektsiooni pädevuses teha järelevalvet seaduste ja muude õigustloovate aktide, sh määruste endi üle. Olukorras, kus kaebajale määratud töötasu 0,74 eurot, ületab nii 10% töötasu alammäärast (0,43 eurot, vt https://www.riigiteataja.ee/akt/113122022033) kui ka määruses nr 382 nimetatud alammäära (0,57 eurot), puudub Tööinspektsioonil mistahes pädevus või volitused kaebaja väidetava rikkumise tuvastamiseks.
- Ka Justiitsministeeriumi või Tööinspektsiooni vastu esitatud kahjunõude möönmise korral tuleks see tagastada analoogselt Vabariigi Valitsuse vastu esitatud kahjunõudega, kuivõrd kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (
§ 121lg 2 p 21).
Viimati on sama küsimust samale kaebajale selgitanud Tallinna Ringkonnakohus 09.03.2023 määruses nr 3-22-1433 (jõustunud Riigikohtu 04.04.2023 määrusega): - Mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse puhul võib õiguste riivet pidada väheintensiivseks
§ 121
lg 2 p 21 tähenduses eelkõige juhul, kui mittevaralise kahju rahas hüvitamine oleks asjaoludest ja kohtupraktikast tulenevalt ilmselgelt välistatud või äärmiselt ebatõenäoline. Seejuures tuleb arvestada, et avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju rahaline hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. -
§ 121lg 2 p 2 1 kohaldamise eeldused olid praegusel juhul täidetud.
/…/ See tunnitasu on küll madalam kui vabaduses viibivate isikute minimaalne tunnitasu, kuid seda ei saa pidada kaebaja inimväärikust alandavaks ega kaebajat diskrimineerivaks. Kinnipeetava ja vabaduses viibiva isiku töötamise eesmärgid on erinevad. Vabaduses viibiva isiku töötamise üks peamisi eesmärke on teenida elatist vähemalt sellises ulatuses, et katta enda põhivajadused (eluase, riided, toit jne). Kinnipeetavale tagab mh eluruumi, toidu, riided ja arstiabi vangla. Kinnipeetava vanglas töötamise eesmärgiks on tööharjumuse säilimine ja uute oskuste omandamine, et vanglast vabanedes oleks isik võimeline ise endale tööd leidma. Eeldatavalt on vangla majandustööde abitöölise ülesanded lihtsad ega nõua spetsiifilist väljaõpet ega oskusi. 1 Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/13352267 2
(4)Samale seisukohale on asunud ka Tartu Ringkonnakohus 19.11.2013 otsuses nr 3-11-1750 (p 9); Tallinna Ringkonnakohus 27.05.2016 otsuses nr 3-14-53191 (p 16); ning samuti õiguskantsler oma seisukohtades - 06.03.2015 nr 6-1/150287/15010202 ja 22.05.2015 nr 6-1/150605/
- Seega ei ole kaebuse rahuldamine selles küsimuses tõenäoline, st kaebusel puuduvad eduväljavaated. Kaebaja on taotlenud ka mittevaralise kahju hüvitamist, mille osas ei nähtu mh kaebaja nimetatud asjaolude osas mistahes riivet, mida saaks pidada väheintensiivsest enamaks. Kaebajat koheldakse vabaduses viibijaist erinevalt, kuid kaebajal ei ole vanglas vaja endale teenida ülalpidamist, tagamaks endale peavari, toit või arstiabi. Need on tagatud riigi poolt kinnipeetavale sõltumata viimase töötamisest ja töötasu suurusest. Nii saab töötasu suurus olla isiku jaoks väiksema hüvelise tähendusega ning on olemas mõistlik põhjus kinnipeetava erinevaks kohtlemiseks vabaduses viibiva isikuga võrreldes. Kaebusest ei nähtu, kuidas töötasuga on riivatud kaebaja eraelu puutumatust ning loogiliselt ei ole ka järeldatav, kuidas selline riive saaks käesoleval juhul olla väheintensiivsuse määra ületav.
- Kaebuse üksikutest lausetest saab järeldada, et kaebaja ei ole ka rahul enda tööle määramisega. Samas ei ole kaebaja sellist nõuet 29.10.2023 käskkirja tühistamiseks esitanud ning kohus ei pea põhjendatuks ka selles osas kaebuse täpsustamist kaebaja enda poolt. Esiteks on kaebajal arvestatav kogemus kohtusse pöördumisel ning kohus on veendunud, et kaebaja oskab erinevaid nõudeid eristada. Teiseks oleks seega tegemist kaebuse muutmise või täiendamisega nii aluse kui ka nõude muutmise läbi: kahjunõudele lisanduks tühistamisnõue; ning kaebuse aluseks ei oleks enam töötasu suurus, vaid töötamise kohustus üldse, mis on teine õiguslik alus ja sellega seotud põhjendus. Kaebaja vaidest nähtuvalt (vaideotsuses kirjeldatu osas) ei ole kaebaja vastu töötamise kohustusele, vaid töötasu suurusele, mille eduväljavaadete puudumist ja riive vähesust kohus juba eelnevalt käsitles. Kaebus küsimuses, kas kaebajal on üldse kohustus töötada, oleks samuti kaebuses avaldatu kohaselt eduväljavaadeteta. Kaebaja ei ole toonud välja ühtegi riivet, mis talle töötamise kohustusega intensiivselt tekib. Arvestades isikule vangistusega kaasnevaid paratamatuid piiranguid, ei ole ka kaebaja pereelu intensiivsemalt riivatud siis, kui kaebaja on majandustöödele määratud, võrreldes vastava aja osas tegevusetuna olemist. Riigikohtu 15.04.2020 lahendist tuleneb, et vanglas töötamine on ka kinnipeetava huvides: /…/ kahtlemata on see kohustus vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamise teenistuses. Vanglas töötamine aitab isikul säilitada või kujundada harjumust töötada ja iseseisvalt hakkama saada. Lõpptulemusena aitab see suunata isikut õiguskuulekalt käituma. Vähetähtis pole ka see, et saadud töötasust on kinnipeetavatel võimalik hüvitada kuriteoga tekitatud kahju ning koguda raha vabanemisfondi, mis annaks vabanemisel rahalisi vahendeid esialgsete kulude katteks ja aitaks maandada uute kuritegude toimepanemise riski (p 17). Tartu Ringkonnakohus on 28.05.2020 otsuses nr 3-19-1962 pidanud oluliseks rõhutada nimelt majandustööde osas, et kinnipeetava vangla majandustööle rakendamine teenib eelkõige vangistuse täideviimise eesmärke, mitte ei ole vahend ja võimalus kaebajale toimetulekuks rahaliste vahendite teenimiseks. Vangla majandustöödel rakendatakse kinnipeetavat juhul, kui vangla ei suuda pakkuda tema füüsilistele ja vaimsetele võimetel ning oskustele vastavat tööd, ning tööle määramisega 2 https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/6iguskantsleri_seisukoht_vastuolu_mittetuvastamise_ko hta_tootasu_alammaar_vanglas.pdf 3 https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/6iguskantsleri_seisukoht_vastuolu_mittetuvastamise_ko hta_kinnipeetava_tookohustus.pdf 3
(4)taotletakse tööharjumuse kasvatamist ja säilitamist ning tööoskuste ja majandusliku toimetuleku õppimist. Seega tuleks ka tühistamisnõue, sõltumata sellest, kas kaebaja sooviks on vaidlustada üksnes töötasu suurust või töötamise kohustust üldse, eduväljavaadeteta ning tegemist on vaides ja kohtule avaldatu pinnalt vähese intensiivsusega riivega. 8. Kaebajale tõlkimiseks menetlusabi andmise osas jääb kohus Tallinna Ringkonnakohtu poolt kaebaja osas kujundatud praktika juurde, kuivõrd kaebusest ei nähtu uusi asjaolusid. Tallinna Ringkonnakohus selgitas viimati 04.10.2023 määruses, et Y.C tuleb vabastada kohtule esitatavate avalduste tõlkimise kulude kandmisest, kuid mitte kohtulahendi tõlkimise kulude kandmisest. Ringkonnakohus on pidanud Y.C eesti keele oskust küllaldaseks, et keelduda talle vähemasti lihtsamate kohtulahendite vene keelde tõlkimisest (vt Tallinna Ringkonnakohtu 14.07.2023 määrus nr 3-23-797, p 13; 27.06.2023 määrus nr 3-23-530, p 5; 17.04.2023 määrus nr 3-22-1894, p 13; 06.04.2023 määrus nr 3-23-372, 12) (p 9). Samas kohtule avalduste esitamisel tuleb tagada, et menetlusosalisel oleks tõhus võimalus oma seisukohti esitada ja põhjendada (
§ 2lg 6).
Muu hulgas ei tohiks seda takistada keelebarjäär, sõltumata sellest, millisel põhjusel kaebaja kohtumenetluse keelt ei valda ja kas tal olnuks minevikus võimalik seda olukorda muuta. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin 4
(4)