KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Otsuse tegemise aeg ja koht 25. august 2023, Tallinn Haldusasja number 3-21-2347195 Haldusasi T.O kaebus Sotsiaalkindlust

§ 24

lg-te 3–5 kohaselt ajaliselt piiratud ning kaebajal on vastustaja 27.02.2018 otsusega tuvastatud keskmine puue tähtajaga 25.11.2017– 24.11.2022, siis ei saanud kaebajal otsusest tekkida ka õiguspärast ootust, et puue tuvastatakse ka selles määratule järgnevaks ajaks. 7.8. Kaebaja lähtub oma seisukohas eeskätt ravivajadusest.

ei reguleeri ravi, ravimite, arstivisiitide sageduse, eriarstide loetelu jne alusel puude raskusastme või puude liigi tuvastamist. Raviteenuseid osutatakse tervishoiusüsteemis ning ravikindlustatud isikutele on need kättesaadavad, ravimeid hüvitab Eesti Tervisekassa soodusmäärade alusel ja omaosalus nende ostmisel ei kuulu täiendavale hüvitamisele teistest allikatest, sh sotsiaalkindlustuse süsteemist. Dr Eldur Annuse sissekannetega on vastustaja ka arvestanud. 7.

1. Dr Ivo Koltsi poolt 01.01.2018 antud teave, mille kaebaja on esitanud ka kohtule (kaebuse lisa 7), käsitleb haigusjuhu kokkuvõtet perioodil 29.11.2016 – 03.02.
2. Kokkuvõtvalt märgib dr Kolts, et tegemist on ebastabiilse õlavöötmega ning et kaela ja vasaku õlaliigese kahjustused on süveneva sümptomaatika tõttu „edasise põhjaliku uurimise ja ravi objektideks“. Dr Kolts väljendab selgelt ja ühemõtteliselt, et kaebaja vajab täiendavaid uuringuid ja ravi, kirjeldamata toimetulematust igapäevaste põhitoimingutega. 7.
3. Vastustaja selgitab, et vastustajal ei ole kohustust suhelda asutustega, kus kaebaja rehabilitatsioonis käib ning kindlasti pole vastustajal kohustust võtta neilt hinnangut kaebaja tervislikule seisundile. Küll aga on selline kohustus kehtestatud kaebajale koostoimes Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 5 ja § 21 lõige 1 punktiga 1, mis sätestavad selgelt ja ühemõtteliselt, et hüvitise taotlejal on kohustus esitada hüvitise andjale kõik asjakohased ja õiged andmed, mis võivad olla hüvitise saamise otsustamisel olulise tähtsusega. 7.
4. Vastustaja selgitab, et vastustaja ekspertiis tutvub ja võtab arvesse kõik eksperdiarvamuse hetkel nähtavad digiloo terviseandmed jm täiendavad dokumendid. Ka dr Marit Uusmaa sissekannetega on ekspertiisis arvestatud. 7.
5. Puude raskusastme ja liigi tuvastamine võtab arvesse tervislikku seisundit nii inimese tervikvaates kui funktsioonide lõikes, samas peab ekspertiis vastama küsimusele, kas funktsioonide kõrvalekalle seab piiranguid igapäeva põhitegevustele ja millises ulatuses. Vastustaja ekspertiis ei ole volitatud kaebajat füüsiliselt läbi või üle vaatama. Vastustaja 4

-is sätestatu kohaselt dokumendipõhine. Kui kaebaja teab, et pärast otsuse kättesaamist on tema kohta antud täiendavaid hinnanguid raviarstide poolt, mis kajastuvad tervise infosüsteemis, on asjakohane esitada uus taotlus, milles nendele ka viidatakse. 7.13. Kaebaja viidatud töövõime hindamise ekspertiis on tehtud 18.11.2018 ehk üle 4 aasta varem, kui käesolevalt vaidlustatud haldusakt.

§ 23

lõige 8 järgi kasutatakse puude raskusastme tuvastamiseks eksperdiarvamust ja töötukassa antud töövõime hindamise otsust, kui tööealine isik taotleb puude raskusastme tuvastamist ning töötukassa on tema töövõimet hinnanud puude raskusastme tuvastamise taotluse esitamisele eelneva kuue kuu jooksul. Seega Töötukassa hinnang, mis on taotluse esitamise hetkest tagasiarvestatuna vanem kui kuus kuud, ei ole puude raskusastme taotluse menetlemisel asjakohane. Antud juhul on tegemist lausa üle 4 aasta vana ekspertiisiga. Põhjus, miks nii vanu ekspertarvamusi ei arvestata on see, et tervislik seisund võib muutuda ja oluline on aktuaalne tervislik seisund, mitte aastate tagune seisund. 7.

1. Puude raskusastme tuvastamise ekspertiisis ei ole ette nähtud taotleja füüsilist läbivaatamist. Vastustaja on õiguspäraselt tuginenud esialgse otsuse tegemisel ekspertarst Kadri Kellamäe ekspertarvamusele ning vaidemenetluses kaasanud ekspertarstina Aune Tamme. Vastustaja selgitab, et ekspertarstid on tutvunud tervise infosüsteemis kaebaja terviseandmetega ning oma meditsiinilistele eriteadmistele ja puude raskusastme tuvastamise metoodikale tuginedes andnud arvamuse kaebaja puude raskusastme kohta – kas puude raskusaste esineb või mitte. 7.
2. Vastustaja eeldab, et tervishoiusüsteem täidab dokumenteerimiskohustust, mis puudutab ka terviseandmete edastamist digilukku. Kõigil kodanikel on võimalus ka enne taotluse esitamist tutvuda oma terviseandmetega (digilugu.ee) ja vajaduspõhiselt pöörduda raviarstide poole, kui tundub, et olulised aspektid on jäänud kajastamata. Vastustaja selgitab ka, et Riigikohus on asjas 3-17-1110 sedastanud, et isiku terviseandmete tervise infosüsteemi kandmine on hõlmatud tervishoiuteenuse osutamise eraõigusliku suhtega. Seetõttu ei ole ka kaebuse lahendamisel asjakohane kaebaja väide selle kohta, et tervise infosüsteemi andmed kaebaja kohta ei ole täielikud või kajastavad ebaõigesti kaebajal diagnoositud haigusi, tervisekahjustusi ja/või nendest tingitud piiranguid. 7.
3. Vastustaja on seisukohal, et on teinud õiguspärase otsuse, kui ei tuvastanud kaebajal puude raskusastet. Puude raskusastme tuvastamise menetlusse on olnud kaasatud kaks erinevat ekspertarsti (teine ekspertarst vaidemenetluses), kes on mõlemad leidnud, et kaebajal küll esinevad piirangud, kuid need ei vasta vähemalt keskmisele puude raskusastmele. Vastustaja selgitab, et keskmisest puude raskusastmest allapoole jääv seisund on samuti puue, kuid mitte puude raskusaste. Nn „kerget puuet“

-i järgi ei tuvastata. Asjaolu, et kõik puudega isikud

-i regulatsiooni järgi vähemalt keskmisele puude raskusastmele ei kvalifitseeru ja

-i alusel toetust ei saa, on olnud seadusandja sotsiaal-poliitiline valik, mille üle kohtulik kontroll on piiratud. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus leiab, olles tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
2. Kaebaja esitas taotluse puude raskusastme tuvastamiseks. SKA tegi 15.12.2022 otsuse nr P26O-2022-91346, millega ei tuvastanud kaebajal puude raskusastet ning ei määranud kaebajale puudega tööealise inimese toetust. Kaebaja ei ole otsusega nõus, sest SKA oli varem puude raskusastme tuvastanud ja kaebaja tervis ei ole vahepeal paranenud. Seega 5

) § 2 lg 1 sätestab, et puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel.

§ 2

lg 2¹ sätestab, et

alusel tuvastatakse 16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel inimesel (tööealine inimene) lähtuvalt igapäevastest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest sügava, raske või keskmise raskusastmega puue. Käesoleva lõike mõistes on keskmine puue inimesel, kellel igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises esineb raskusi. 13.

§ 2

³ lg 1 sätestab, et puude raskusastme tuvastab SKA, kaasates vajaduse korral arstiõppe läbinud isikuid.

1. Kaebaja on põhiliselt tuginenud sellele, et otsuses ei arvestata kaebaja tegeliku tervisliku olukorraga ja näidatakse tema tervislikku seisundit reaalsest olukorrast palju paremana. Otsuse tegemisel ei ole arvestatud SKA 27.02.2018 tehtud otsust ega võetud arvesse kaebajat ravinud arstide seisukohtasid, kaebaja ütlusi ja Töötukassa 18.11.2018 töövõime hindamise eksperthinnangut, mille kohaselt on kaebajal vähemuutuv seisund. Kaebaja hinnangul ei kajastu SKA otsusest, et vastustaja oleks üldse kaebaja haiguslooga tutvunud. Sellekohased vastuväited tõi kaebaja välja vaidemenetluses. Kaebaja tervis ei ole paranenud, kuid erinevalt varasemast ei tuvastatud 15.12.2022 otsusega puude raskusastet.
2. Esmalt märgib kohus, et puude raskusastme mittetuvastamine ei tähenda, et isikut peetakse terveks ja isikul ei ole puuet. Vastustaja on kaebusele vastates selgitanud, et keskmisest puude raskusastmest allapoole jääv seisund on samuti puue, kuid mitte puude raskusaste. Nn „kerget puuet“

-i järgi ei tuvastata. Asjaolu, et kõik puudega isikud

-i regulatsiooni järgi vähemalt keskmisele puude raskusastmele ei kvalifitseeru ja

-i alusel toetust ei saa, on olnud seadusandja sotsiaal-poliitiline valik, mille üle kohtulik kontroll on piiratud (dtl 62).

1. Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1). Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg 2). Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg 3).
2. Kohus selgitab, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole SKA poolt tehtav puude raskusastme tuvastamise otsus kaalutlusotsus, vaid haldusakt, mis antakse suuresti dokumendipõhises menetluses ja ekspertarsti arvamusele tuginedes. See on ka põhjus, miks isikut ei kuulata reeglina menetluses pärast taotluse esitamist ja eksperdihinnangu saamist uuesti ära. Puude raskusastme menetluse eripära tõttu ei saa selles seada põhjendamis- ja ärakuulamiskohustusele nii suurt rõhku kui tavalises haldusmenetluses, ehkki ka puude 6

§ 1

lg 3 ja SÜS § 3 lg 6 kohaselt HMS (Tallinna Ringkonnakohtu 25.05.2018 otsus nr 3-17-1166, p 7).

1. SKA on 15.12.2022 otsuses märkinud, et otsuse tegemisel on aluseks võetud kaebaja taotluses sisalduvad andmed, tervise infosüsteemis sisalduvad andmed ja sotsiaalkindlustusameti ekspertarsti Kadri Kellamäe arvamus (dtl 6). Seega on SKA 15.12.2022 otsus antud dokumendipõhises menetluses ja ekspertarsti arvamusele tuginedes.
2. Põhjendamispuuduseks võib pidada seda, et vastustaja ei kirjutanud 15.12.2022 otsuses täpsemalt lahti, milline on puude raskusastme tuvastamise metoodika ja kuidas seda kaebaja puhul rakendati. Samuti on jäetud tähelepanuta asjaolu, et kaebajale tehti varasemast ebasoodsam otsus. Võib eeldada, et isik ootab oma olukorra ebasoodsamaks muutumisel põhjendamist, miks seekord tehti teistsugune otsus. Vastustaja on otsuses viidanud küll otsuse õiguslikele alustele ja arvestatud andmete päritolule, kuid see ei võimalda haldusakti adressaadil mõista, miks tema juhtumi puhul langetati konkreetne otsus.
3. Detailsemad põhjendused puude raskusastme tuvastamata jätmise kohta esitas vastustaja 02.01.2023 vaideotsuses nr 5.2-3/54471-
4. Vaideotsuses on selgitatud vaidlustatud otsuse kujunemise aluseid ja puude raskusastme tuvastamise metoodikat. Lisaks olemasolevale eksperthinnangule pidas vastustaja vajalikuks vaidemenetluse käigus küsida täiendavat selgitust ekspertarstilt Aune Tammelt (Tamm), kelle hinnang ja selle kujunemine on kajastatud vaideotsuses. Kokkuvõtvalt nõustus Aune Tamm ekspertarst Kadri Kellamäe ekspertarvamusega ning selgitas täiendavalt, et aktuaalsed terviseandmed ei anna alust tuvastada kaebajal puude raskusastet. Kaebaja on vaideotsuse kohtule esitanud koos kaebusega (dtl 13-20), seega on kaebaja dokumendi sisuga tuttav.
5. Lisaks on vastustaja kaebusele vastates kohtule veelkordselt selgitanud konkreetse puude raskusastme tuvastamise otsuse kujunemise aluseid, metoodikat ja põhjendusi (dtl 5759). Kohtupraktikas on leitud, et kuna puude raskusastme tuvastamise otsus ei ole kaalutlusotsus, ei laiene sellele kohtupraktikas esitatud piirangud haldusaktide tagantjärele põhjendamisel ning halduskohtul ei ole alust SKA otsust tühistada, kui vastustaja on hiljemalt kohtumenetluse käigus toonud välja põhjendused, millest nähtuvalt on selge, et kaebuse rahuldamise ja otsuse tühistamise korral tuleks vastustajal anda uuesti välja sama resolutsiooniga haldusakt (Tallinna Ringkonnakohtu 05.11.2020 otsus nr 3-19-2182, p 11). Arvestades, et kaebaja suhtes läbi viidud eksperthinnangute põhjal tuleks teha uus samasisuline otsus, ei pea kohus põhjendatuks üksnes otsuses nr P26O-2022-91346 esinevate põhjendamispuuduste tõttu otsust tühistada ning kohustada vastustajat asja uueks otsustamiseks (HKMS § 58).
6. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et vastustaja oleks enne otsuse tegemist pidanud arvesse võtma 27.02.2018 otsust, millega kaebajal tuvastati keskmine puue. Vastustaja on õigesti viidanud Tallinna Ringkonnakohtu lahendile 3-19-2182, milles kohus leidis, et võrdlus varasema puude tuvastamise otsusega ei ole asjakohane, olenemata asjaolust, et ka selle otsuse aluseks oli sama metoodika. Puude raskusastme tuvastamine saab tugineda üksnes aktuaalsetele andmetele ja hinnangutele, mitte varasematele järeldustele. Kuna puude raskusastme tuvastamise kestus on

§ 24

lg-te 3–5 kohaselt ajaliselt piiratud ning kaebajal on vastustaja 27.02.2018 otsusega tuvastatud keskmine puue tähtajaga 25.11.2017– 24.11.2022, siis ei saanud kaebajal otsusest tekkida õiguspärast ootust, et puue tuvastatakse ka selles määratule järgnevaks ajaks. Kohus nõustub vastustajaga, et puude raskusastme saab tuvastada ainult siis, kui selleks vajalikud eeldused on täidetud (sh terviseandmetes objektiviseeritud tegutsemis- ja osaluspiirangud on tuvastatavad vähemalt keskmise puude raskusastme ulatuses). 7

23 lõige 8 järgi kasutatakse puude raskusastme tuvastamiseks eksperdiarvamust ja töötukassa antud töövõime hindamise otsust, kui tööealine isik taotleb puude raskusastme tuvastamist ning töötukassa on tema töövõimet hinnanud puude raskusastme tuvastamise taotluse esitamisele eelneva kuue kuu jooksul. Seega ei ole viidatud hinnang puude raskusastme taotluse menetlemisel asjakohane.

1. Mis puudutab kaebaja etteheiteid tervise infosüsteemi väidetavate tõrgete osas, siis need on kohtu hinnangul paljasõnalised ja tõendamata. Kaebaja tugineb dr Aigro 27.12.2022 anamneesis toodule, et „e-tervises neid andmeid pole“ (dtl 44). Kohtule nähtub nimetatud dokumendist, et kaebaja sai trauma 2006.aastal. Andmekogu „Tervise infosüsteem“ asutati Vabariigi Valitsuse 14.08.2008 määrusega nr
2. Seega on tõenäoline, et tervise infosüsteemis võivad puududa varasemad andmed kaebaja tervise kohta. Kohus nõustub vastustaja selgitustega, et kõigil kodanikel on võimalus ka enne taotluse esitamist tutvuda oma terviseandmetega (digilugu.ee) ja vajaduspõhiselt pöörduda raviarstide poole, kui tundub, et olulised aspektid on jäänud kajastamata (dtl 62).
3. Kaebaja esitas 26.06.2023 kohtule kaebuse täiendusena Eesti Töötukassa poolt kaebajale 07.03.2023 koostatud tegevuskava (dtl 141). Tegevuskavaga soovib kaebaja näidata, et Eesti Töötukassa hinnangul ei ole tema tervislik seisund vahepeal paranenud ja ta vajab endiselt samas mahus rehabilitatsiooniteenust. Kaebaja väitel kinnitab dokument tema kindlat seisukohta, et Sotsiaalkindlustusameti otsus nr P26O-2022-91346 ei vasta tegelikule olukorrale ning kaebajalt on puue ära võetud alusetult.
4. Kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust (HKMS § 62 lg 2). Käesolevas asjas on vaidlustatud SKA 15.12.2022 tehtud otsus, mille andmisel sai vastustaja 8