Obsah (7)

§ 430§ 330§ 331§ 129§ 134§ 173§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Kohtujurist Krista Kruusa Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2025, Haapsalu Tsiviilasja number 2-23-17530 Tsiviilasi I.M

§ 430

lg 1 ja 2 alusel võtab kohus hagist osalise loobumise vastu ning lõpetab selles osas menetluse. Seega on kohtu menetluses hageja nõue kostja vastu elatise nõudes summas 230 eurot alates 12.12.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni.

1. Hageja nõue on kvalifitseeritav perekonnaseaduse (PKS) §-de 96, 97 punktist 1 ja tuleneva nõudena, so. ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. 2 Hageja I.M on sündinud 04.07.
2. Hageja ema on G.G ja isa S.V /dtl 23-24/. Hageja on alaealine laps, kes on õigustatud esitama kohtule hagi elatise nõudes kostja vastu.
3. PKS § 100 lg-test 1, 2, 4 tuleneb, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega, elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette ning ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel kannab vanem eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale kasvatamises. Kostja S.V on lahuselav vanem, kes ei ela koos hageja I.M-iga ning ei osale lapse kasvatamises /dtl 4, 36, 41-42, 51/.
4. PKS § 101 lg 2 sätestab igakuise elatise suuruse määramise alaealisele lapsele, kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena sätte lg-tes 3-7 reguleeritu alusel. Hageja palub igakuise elatise välja mõista kindla summana, 230 eurot kuus, mis on alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kostja avaldas kohtule, et nõustub igakuise elatisega summas 230 eurot /dtl 51/. Kohtu hinnangul on mõistlik võtta elatise väljamõistmisel arvesse asjaolu, et pooled on igakuise elatise suuruses ühel meelel. Kokkulepitud elatise suurus on küll alla seaduses sätestatud miinimummäära, kuid arvestades, et kostjal on ülalpidamisel veel üks alaealine laps, on hagejale arvestatav elatis poolte kokkulepitud määras põhjendatud /dtl 20, 42/. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus hageja I.M kasuks kostjalt S.V-lt igakuise elatise summas 230 eurot.
5. Hageja arvestuste kohaselt on kostja tasunud hagejale alates hagi kohtule esitamisest taskuraha umbes summas 200 eurot, mille on hageja pool nõus igakuisest välja mõistetavast elatisest ühekordselt maha arvama /dtl 51/. Kohus määrab eeltoodud summa 200 eurot ühekordselt tasaarvestada väljamõistetavast elatisest.
6. Hageja on loobunud tagasiulatuva elatise nõudes ning palub kostjalt elatise välja mõista alates hagi esitamisest. Kostja vaidleb sellele vastu, paludes igakuine elatis välja mõista alates kohtuotsuse tegemisest, põhjendusega, et kostja ei näe, et ta oleks võlgu ning hageja on piisavalt saanud /dtl 51/. Hagejal on õigus nõuda kostjalt ülalpidamist ja kostja on kohustatud hagejale ülalpidamist andma (PKS § 96 lg 1, § 97 p 1). Hageja on pöördunud kohtusse, paludes kostjalt kohtulahendiga välja mõista igakuine elatis, hageja kohtusse pöördumisest on hagejal õigus nõuda kostjalt elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest ja tagasiulatuvalt. Kuna hageja tagasiulatuva elatise osas on oma nõudest loobunud, jääb nõudeks igakuine elatis alates hagi esitamisest. Kostja ei ole kohtu ette toonud mõjuvaid põhjendusi ja neid tõendanud, miks kostja ei ole võimeline hagejale ülalpidamist andma hageja taotletud viisil. Kohus selgitas kostjale 09.10.2024 kohtuistungil tõendamiskoormist, määras

§ 330

alusel tõendite ja taotluste esitamiseks tähtajad ja selgitas

§ 331lg-s 1 sätestatut seoses tõendite, taotluste hilisema esitamisega.

Kostja kohtu määratud tähtaja jooksul kohtu selgituste kohaselt tõendamiskoormist ei täitnud /dtl 45/. Kohus selgitab, et kostja ei ole esitanud kohtule põhjendatud ja selget taotlust, mis põhjusel ei ole kostjal võimalik elatist tasuda hagejale alates hagiavalduse esitamisest, samuti ei ole kostja esitanud taotlust elatise tasumise ajatamiseks. Kostja ei ole hagejale ülalpidamist andnud menetluse ajal ning menetluses ei ole kostja kohut veennud, et ta ei ole suuteline hagejale elatist hageja taotletud viisil tasuma. Kostja on tasunud hagejale rahalisi vahendeid taskurahana, kuid ei ole kogu menetluse kestel vabatahtlikult ülalpidamist täitnud, mistõttu on käesoleva lahendi ajaks tekkinud võlgnevus igakuise elatise osas alates hagi esitamisest kostja enda tegevusetusest tulenev tagajärg. 3 7. Eeltoodud põhjendustel mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks elatise igakuiselt summas 230 eurot alates 12.12.2023. 8. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on

§ 129

lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

§ 134lg 1 sätestab, et hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded.

Hageja on taotlenud elatist 350 eurot kuus ning tagasiulatuvalt elatist summas 323,13 eurot. Tsiviilasja hind on 3 150 eurot, kuna

§ 129lg-ga 2 on hõlmatud ka enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud kohustus.

9. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 164lg 1 alusel jätab kohus kulud poolte endi kanda.

Tsiviilasja materjalide kohaselt pooltel rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 4