Obsah (4)

§ 184§ 182§ 116§ 165

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Andreas Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 28.02.2025, Tallinn Haldusasja number 3-24-1815 Haldusasi Xi kaebus Politsei- ja Piiri

) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 184

). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Venemaa Föderatsiooni (VF) kodanik X esitas 04.06.2024 Politsei- ja Piiri-valveametile (PPA) taotluse eresidendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmiseks isikut tõendavate dokumentide seadus (ITDS) § 205 lg 1 alusel äritegevuseks Eestis. Xil on olnud e-residendi digitaalne isikutunnistus aastatel 2019–
3. PPA 12.06.2024 otsusega nr ERESID-484334 (kirjalikult vormistatud 07.08.2024) keeldus PPA ITDS § 206 lg 3 p 2 alusel Xile e-residendi digitaalset isikutunnistust välja andmast. Otsuse põhjendus: 2.1 E-residentsuse peamine eesmärk on Eesti majanduse arendamine. Taotleja taotleb eresidendi digitaalset isikutunnistuse pikendamist selleks, et alustada Eestis ettevõttega. Ta ei ole senini eelneva viie e-residendiks olemise aasta jooksul Eestiga mingil moel seotud olnud ning pole ühelgi moel panustanud Eesti majanduse, kultuuri, hariduse ja teaduse arengusse. Selle kriteeriumi olemasolu mingilgi kujul peaks olla praeguses julgeoleku- ja kriisiolukorras VF ja Valgevene (VV) kodaniku jaoks e-residentsuse programmis jätkamise eelduseks. PPA ei saa olla kindel, kas tema võimalik tulevane Eestis asutatud ettevõte muutub elujõuliseks ja toob Eestile ka maksutulu, eriti kui isikul juba on toimiv Norras loodud ettevõte, millele isik oma täisenergia pühendab. 2.2 Mitmetele VF ja VV isikutele ning ettevõttetele on kehtestatud majandussanktsioonid. VF ja Valgevene kodanikel on nüüdsest tekkinud suurem huvi neist mööda hiilida ning liigutada oma finantsvahendeid ühest jurisdiktsioonist teise. Sellise võimaluse pakub teoreetiliselt ka eresidendi digitaalse isikutunnistuse omamine. PPA ei saa välistada võimalust, et sanktsioonide alla seatud isikud ja ettevõtted ei hakka e-residentsuse programmi sel eesmärgil ära kasutama, paludes sanktsioonide alla otseselt mitte kuuluvatel isikutel omandada e-residendi digitaalne isikutunnistus, millega nad saaksid nimetatud toiminguid teha. Selline teguviis kahjustaks sanktsioonide toimepõhimõtet ning Eesti rahvusvahelist mainet ja majandust. 2.3 Seadusandja on selgitanud ITDS seletuskirjas, et isiku ohtlikkus võib tuleneda tema kavandatava tegevuse kohta teada olevatest andmetest või varasematest süütegudest ning eresidendi digitaalse isikutunnistuse keeldumiseks ei pea tõendama, et isik on põhjustanud kahju või seda kindlasti põhjustab, vaid piisab sellest, kui on välja selgitatud asjaolud, mille põhjal on tuvastatav piisav tõenäosus, et lähitulevikus võib isik ohustada avalikku korda või riigi julgeolekut. Seega on PPA-l õigus keelduda vähemagi kahtluse korral. 2.4 E-residendi digitaalne isikutunnistus võimaldab välismaalasel osaleda Eestis avalikõiguslikus ja eraõiguslikus asjaajamises, olenemata tema füüsilisest viibimiskohast, kuid ei ole eraldi alus Eestis elamiseks või siin ettevõtlusega tegelemiseks. Välismaalane saab vajadusel Eestis ettevõtet juhtida ja aruandeid esitada ka ilma e-residendi digitaalse isikutunnistuseta. Kuigi e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumine muudab Eestis ettevõtte juhtimise kaebaja jaoks ebamugavamaks, ei muuda see seda võimatuks. E-residendi digitaalse 2 isikutunnistuse omamine ei ole Eestis ettevõtlusega tegelemise eeltingimuseks, vaid on mugavusteenus. E-residentsus on hüve, mida Eesti riik pakub välismaalastele.
4. X esitas 18.06.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 12.06.2024 otsuse nr ERESID484334-1 tühistamiseks ja PPA kohustamiseks kaebaja e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotluse uueks läbivaatamiseks.
5. Kohus võttis kaebuse 01.08.2024 menetlusse ja määras vastustajaks PPA. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6. Kaebuse põhjendus. Kaebaja kirjeldas taotluses ettevõtte asutamist Norras ja plaane laieneda Baltikumi, sh Eestisse. Need tegevused vastavad eesmärgile edendada Eesti majanduse arengut, nagu on sätestatud ITDS § 205 lg-s
7. Taotlemise ajal ei olnud mul võimalik esitada ettevõtte asutamisdokumente ja politseitõendit kriminaalkaristuste puudumise kohta. Siiski märkisin, et need dokumendid esitatakse nõudmisel. PPA töötles minu taotlust vaid viis tööpäeva jooksul, mis tundub ebapiisav põhjalikuks ülevaatamiseks esitatud teabe ja minu majandustegevuse toetavate dokumentide osas Eestis. See kiire otsus viitab põhjaliku hindamise puudumisele ja näitab kogu protsessi formaliseerimist. Olen juba tasunud e-residentsuskaardi uuendamise taotlustasu 100 eurot. Mul on mure, et otsus võis olla mõjutatud poliitilistest kaalutlustest VF kodanike suhtes, eriti arvestades praegusi sündmusi Ukrainas.
8. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. PPA otsus on õiguspärane ning PPA kohustamine kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama ei tooks kaasa teistsugust otsust. VF kallaletung Ukrainale halvendas murranguliselt nii regionaalset kui ka globaalset julgeolekuolukorda. Uues julgeolekuolukorras PPA enam VF kodanikest esmataotlejatele e-residendi digitaalset isikutunnistust ei anna ning korduvtaotlejaid kontrollib varasemast põhjalikumalt. Kaebaja on olnud e-resident alates
9. aastast ja ei ole seni olnud seotud ühegi Eestis asutatud äriühinguga. PPA ei tuvastanud kaebajal ka ühtegi muud seost Eestiga. PPA-l on juurdepääs e-residendi digitaalsete isikutunnistuste kasutuslogide andmetele ning nende kohaselt ei ole isik eelmist e-residendi kaarti kolme aasta jooksul kordagi kasutanud. Seega ei ole kaebaja panustanud Eesti majanduse, kultuuri, hariduse ja teaduse arengusse. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
10. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaevatav otsus, millega keelduti kaebajale eresidendi digitaalset isikutunnistust välja andmisest, on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kuna otsus on õiguspärane, siis puudub alus ka kohustamisnõude rahuldamiseks. Kohus nõustub kaevatava otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (vt

§ 165lg 2).

Täiendavalt märgib kohus vastuseks kaebusele järgmist. 7.1 ITDS § 205 lg 2 sätestab, et e-residendile digitaalse isikutunnistuse väljaandmise eesmärk on soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse kasutada e-teenuseid Eesti digitaalse dokumendiga. ITDS § 206 lg 3 p 2 kohaselt võib e- residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest 3 keelduda, kui dokumendi väljaandmine ei ole kooskõlas ITDS § 20 5 lg 2 nimetatud eesmärgiga. 7.2 Puudub vaidlus, et kaebaja on olnud e-resident aastast

1. Vastustaja on kaebaja tausta-kontrolliga tuvastanud, et kaebaja ei ole selle aja jooksul olnud seotud ühegi Eestis asutatud äriühinguga ega omanud ühtegi muud seost Eestiga. Kaebaja pole väitnud, et see teave oleks ebaõige. Seega puuduvad andmed, et kaebaja soodustaks Eesti majanduse arengut, mistõttu pole kaebajale e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmine kooskõlas seaduses nimetatud eesmärgiga. 7.3 Kuna kaebajale e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmine pole kooskõlas seaduses nimetatud eesmärgiga, siis ei oma asjaolud, et kaebajal puuduvad Norras karistused ja et ta on seal asutanud ettevõtte (vt kaebaja 18.07.2024 menetlusdokumendi lisad), käesolevas vaidluses tähtsust. 7.4 Puutuvalt kaebuse kahtlusse, et otsuse langetamist on mõjutanud kaebaja kodakondsus, märgib kohus, et nimetatud asjaolu on vastustaja väitel toonud kaasa kaebaja põhjalikuma kontrolli. Kohus leiab, et kujunenud julgeolekuolukorras on selline kontroll põhjendatud. Eesti ja mitmed teised riigid on kehtestanud VF isikutele ja ettevõttetele rea majandussanktsioone. Kohus nõustub vastustajaga, et ei saa välistada, et sanktsioonide alla seatud isikud ja ettevõtted hakkavad e-residentsuse programmi sanktsioonidest mööda hiilimiseks ära kasutama, paludes sanktsioonide alla otseselt mitte kuuluvatel isikutel omandada e-residendi digitaalne isikutunnistus, millega nad saaksid nimetatud toiminguid teha. Selline teguviis kahjustaks sanktsioonide toimepõhimõtet ja Eesti rahvusvahelist mainet. Kohus lisab, et kaebajal puudub subjektiivne õigus e-residendi digitaalsele isikutunnistusele ning selle andmise üle otsustamisel on vastustaja lähtunud põhjendatult Eesti riigi huvidest.
2. Menetluskulude väljamõistmist pole taotletud. /allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys 4