← Eesti

2-24-17745/13

Obsah (11)§ 1§ 31§ 153§ 40§ 33§ 41§ 86§ 89§ 23§ 150§ 11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ants Mailend Kohtujurist Laura Otto Määruse tegemise aeg ja koht 6.02.2025 kell 12.00, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-17745 Tsiviilasi aktsiaselts

§ 1lg 2 ja 3).

Ajutine haldur hindas likviidse vara suuruseks ca 1670 eurot (aruande p 5.1, dtl 137). Sellest 1000 eurot on elektrilise laotõstuki väärtus ja ülejäänu on pangakontode jääk. 2

(4)2-24-17745 Võlgniku paljasõnalist väidet kassajäägi 1697 euro kohta ajutine haldur õigeks kinnitada ei saanud, kui see on maksevõime hindamise seisukohalt ebaoluline. Väidetavalt C.K Holding SAS-le antud laenu 222 000 eurot haldur varana ei arvestanud, kuna ei saanud selle kohta võlgnikult kontrollimist võimaldavaid andmeid. Samal põhjusel ei saanud ajutine haldur kinnitada väidetava Sooma kinnisvara (bilansis 43 000 eurot, dtl 153) ja kunstikogu (bilansis 732 301,5 eurot) väärtust. Tõendid puuduvad ka bilansis kajastatud nõuete (ca 6000 eurot) kohta. Kõik ülejäänud varad on bilansi kohaselt võlgniku enese poolt väärtusetuks hinnatud. Võlgniku kohustuste suurus on aruande kohaselt ca 2,38 miljonit eurot, millele võivad lisanduda käendustest ja garantiidest tulenevad kohustused ca 1,31 miljonit eurot (aruande p 5.2 kokkuvõte, dtl 139).
  1. Võlgniku etteheited halduri arvestuste põhjenduste kohta (dtl 160) on kontrollimatuseni ebamäärased. Võlgnik väitis arvestuste ebaõigsust, kuid ei esitanud omapoolseid arvestusi. Puudub vaidlus, et võlgniku enese poolt väärtusetuks loetud varade arvel kohustusi täita ei saa (bilansis märgitud lootusetuks). Isegi kui lugeda kõik teised võlgniku bilansis olevad varad likviidseks bilansilises väärtuses, ületaksid võlgniku kohustused seda kordades. Majandustegevus võlgnikul puudub, seega pole võimalik ka maksevõime paranemine tulevikus. Võlgnik ei ole vaielnud vastu ajutise halduri järeldusele, et ta on püsivalt maksejõuetu. Eespool selgitatud põhjustel kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga.
  2. Kohus kuulutab välja Rendez-vous OÜ pankroti.
  3. Kohus nimetab võlgniku pankrotihalduriks tema nõusolekul Andres Hermet (dtl 143). 8.

§ 31

lg 6 alusel kohus määrab määruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja ja koha. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (

§ 153lg 1 p 3).

9.

§ 40

lg 1 ja 2 järgi edastab kohus käesoleva määruse Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale asjakohase märkuse tegemiseks. 10. Kohus avaldab pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 33lg 1).

Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates selle avalikult teatavaks tegemisest (

§ 41). 11.

Kohus kohustab Rendez-vous OÜ juhatuse liiget C.K kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged (

§ 86lg 1).

Halduril tuleb eelnevalt kooskõlastada ja vormistada võlgnikuga kirjalikult andmed, mille kohta võlgnik vande annab. Vande andmisele ilmumata jätmise korral võib kohus trahvida või kohaldada aresti või sundtoomist (

§ 89lg 1 p 3, § 90, § 19 lg 3). 3

(4)2-24-17745
  1. Ajutine haldur palub määrata oma ülesannete täitmise eest tasu 20,25 tunni eest 2 835 eurot, millele lisandub käibemaks. Haldur palub tasu kanda büroole mille kaudu ta tegutseb.
  2. Kohus leiab, et ajutise halduri tasutaotlus kuulub rahuldamisele. Avaldaja ja võlgnik tasutaotlusele vastuväiteid ei esitanud. Ajutise halduri tasu vastab tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Ajutise halduri tunnitasu (140 eurot) ei ületa

§ 23lg 3 kohast tunnitasu ülemmäära (1/5 kuupalga alammäärast).

Ajutisele pankrothaldurile kuulub välja maksmisele tasu 20,25 tunni eest 2835 eurot. Kohus määrab ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise resolutsioonis näidatud büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (

§ 23lg 6).

Kuivõrd büroo on käibemaksukohustuslane, siis lisandub halduri tasule käibemaks (

§ 23lg 3, 65 lg 11) 623,70 eurot.

  1. Aktsiaselts RONDAM on ajutise halduri tasu ja kulude katteks deposiidina tasunud 3000 eurot (dtl 109). Ajutise halduri tasu 3 458,70 eurot (koos käibemaksuga) makstakse välja Rahandusministeeriumi kontole deposiidina tasutud summast. Ülejäänud osa summas 458,70 eurot kuulub tasumisele pankrotivara arvelt.
  2. Vastavalt

§ 150lg-le 2 määrab kohus menetluskulud võlgniku kanda.

Tegemist on pankrotimenetluse kuluga. Juriidilisest isikust võlgniku puhul on võlausaldajal õigus nõuda ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks ning pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidina tasutud summa hüvitamist isikutelt, kes on oma kohustusi rikkudes on jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata (

§ 11lg 11 ja § 30 lg 3).

  1. Kohus on kontrollinud kohtualluvust juhindudes Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 20.05.2015 määruse (EL) 2015/848 art 4 lg-st
  2. Võlgnik on registreeritud Eestis alates asutamisest
  3. Määruse 2015/848 art 3 lg 1 järgi eeldatakse, et võlgniku põhihuvide keskmeks on tema registrijärgne asukoht. Kohtule seni esitatust ei järeldu, et põhihuvide kese pole Eestis. Seega menetleb kohus maksejõuetuse põhimenetlusena eelnimetatud sätte tähenduses. Kui edasises menetluses ilmneb, et võlgniku suhtes on mõnes teises riigis juba algatatud maksejõuetuse põhimenetlus või et võlgniku põhihuvide kese ei olnud pankrotiavalduse esitamise seisuga Eestis, siis võib kohus menetluse lõpetada.
  4. Juhindudes määruse 2015/848 art 54 lg-st 1, kohustab kohus pankrotihaldurit teatama pankrotimenetlusest kõiki väljaspool Eestit asuvaid võlausaldajaid. Teistes EL liikmesriikides asuvatele võlausaldajatele tuleb teade esitada Komisjoni 12.06.2017 rakendusmääruse (EL) 2017/1105 lisa I vormi kasutades. (allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.