KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Triin Siimpoeg Määruse tegemise aeg ja koht 11. märts 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-254 Tsiviilasi R.P hagi J.B ja E.V vastu elatise vähendamise nõudes Kompromissi kinnitamine Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja R.P (isikukood XXX), lepinguline esindaja Aivira Kollamaa Kostjad I. J.B (isikukood XXX) II. E.V (isikukood XXX) Kostjate seaduslik esindaja Z.K (isikukood XXX), lepinguline esindaja Monika Sulg RESOLUTSIOON 1. Kinnitada R.P, J.B ja E.V vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas sõnastuses: 1. Muuta Pärnu Maakohtu 10. oktoobri 2019 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr xxx väljamõistetud elatise suurust alates 1. oktoobrist 2023 järgmiselt: 1.1. R.P maksab J.B ülalpidamiseks alates 1. oktoobrist 2023 kuni J.B täisealiseks saamiseni (1. juuli 2032) igakuist elatist 206,16 eurot (249,78 (baassumma) + 50,55 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 54,17 eurot (50% lasterikka pere toetust jagatud 2-ga ja seejärel jagatud laste arvuga, kes toetust saavad, so 3-
- ga)– 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere hüvitise (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere hüvitise suuruse muutumisele järgnevast kuust. 1.2. R.P maksab E.V ülalpidamiseks alates 1. oktoobrist 2023 kuni E.V täisealiseks saamiseni (10. aprill 2036) igakuist elatist 206,16 eurot (249,78 (baassumma) + 50,55 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 54,17 eurot (50% lasterikka pere toetust jagatud 2-ga ja seejärel jagatud laste arvuga, kes toetust saavad, so 3-
- ga)– 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere hüvitise (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere hüvitise suuruse muutumisele järgnevast kuus. 2. R.P maksab kokkuleppe punktides 1.1 ja 1.2 nimetatud elatise iga kuu 15ndaks kuupäevaks Z.K pangakontole nr xxx. 2. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-24-254 menetlus seoses poolte sõlmitud kompromissi kinnitamisega. 3. Jätta menetluskulud poolte kokkuleppel poolte endi kanda. Määruse edastamine Toimetada määrus kätte hageja ja kostjate lepingulistele esindajatele. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust, sest pooled on kokkuleppel loobunud määruskaebuse esitamise õigusest. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on R.P (hageja) hagi J.B ja E.V (kostjad) vastu elatise vähendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt mõisteti hagejalt 10.10.2019 tagaseljaotsusega välja kostjate kasuks elatis seadusega sätestatud miinimummääras, so mõlemale lapsele 270 eurot kuus. Hageja majanduslik olukord on praeguseks oluliselt muutunud ning tal ei ole võimalik maksta elatist kahele lapsele miinimummääras. Hageja palub vähendada väljamõistetud elatist 125 euroni kuus. 11. märtsil 2025 toimunud kohtuistungil jõudsid hageja ja kostjad elatise tasumise osas kokkuleppele. Kohus kandis kompromissi tingimused istungi protokolli järgmiselt: „1. Muuta Pärnu Maakohtu 10.10.2019 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr xxx väljamõistetud elatise suurust alates 01.10.2023 järgmiselt: 1.1. R.P maksab J.B ülalpidamiseks alates 01.10.2023 kuni J.B täisealiseks saamiseni igakuist elatist 206,16 eurot (249,78 (baassumma) + 50,55 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 54,17 eurot (50% lasterikka pere toetust jagatud 2-ga ja seejärel jagatud laste arvuga, kes toetust saavad, so 3-
- ga)40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere hüvitise (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere hüvitise suuruse muutumisele järgnevast kuust. 1.2. R.P maksab E.V ülalpidamiseks alates 01.10.2023 kuni E.V täisealiseks saamiseni igakuist elatist 206,16 eurot (249,78 (baassumma) + 50,55 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 54,17 eurot (50% lasterikka pere toetust jagatud 2-ga ja seejärel jagatud laste arvuga, kes toetust saavad, so 3-
- ga)40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere hüvitise 2 (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere hüvitise suuruse muutumisele järgnevast kuust. 2. R.P maksab elatise iga kuu 15ndaks kuupäevaks Z.K pangakontole nr xxx. 3. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 4. Pooled loobuvad määrusele edasikaebamise õigusest. 5. Kui kohus kompromissi kinnitab, siis tsiviilasja nr 2-24-254 menetlus lõpetatakse. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi kinnitav jõustunud kohtumäärus on täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku § 2 tähenduses. Pooled kinnitavad, et neile on arusaadavad menetluse lõpetamise tagajärjed.“ Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lgd 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Sama sätte lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohtu arvates pole antud juhul kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommetega ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata. Pooled on kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Järelikult on pooled teadlikud TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ning seega ka kompromissi alusel tekkivatest kohustustest. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas tuleb lõpetada. Poolte kokkuleppe alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 168 lg 3). Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Vastavalt poolte kokkuleppele ja tuginedes TsMS § 64 lg-le 2 ja § 661 lg-le 4 ei saa käesoleva määruse peale esitada määruskaebust. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Siimpoeg kohtunik 3