Obsah (6)

§ 31§ 1§ 29§ 23§ 65§ 21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Triin Siimpoeg Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming 17. veebruar 2025, Tallinn 2-24-10091 L.Z-i maksejõuetusavaldus Pank

)

1. peatüki
2. jaos sätestatut, kui FIMS-ist ei tulene teisiti. Kohus kuulutab

§ 31

lg 1 kohaselt pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 29

lg 1 järgi lõpetab kohus menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Usaldusisiku 8. augusti 2024 aruandele tuginevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik on

§ 31lg 1 mõistes püsivalt maksejõuetu.

Nii ei suuda võlgnik rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus on püsiva iseloomuga – võlgnikul puudub vara ning sissetulek, mistõttu pole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid, mida on usaldusisiku aruande kohaselt eelduslikult vähemalt 31 435,91 eurot. Usaldusisik ei ole vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi tuvastanud. Avaldajal ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Samuti pole kohtu määratud tähtajaks tasutud pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti (

§ 29lg 3). Seega esineb asjas alus menetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. 5. Fi

MS § 18 lg 2 p 5 sätestab, et vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, võib kohus lõpetada menetluse raugemise tõttu vastavalt

§ 29

sätestatule.

§ 29

lg 1 järgi lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. FiMS § 45 lg 2 sätestab, et kui esineb

§ 29

lg-tes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Sellisel juhul võib kohus jätta pankroti välja kuulutamata juhul, kui esinevad FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud alused kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Seega tuleb kohtul lisaks

§ 29

lg 1 eelduste olemasolule kontrollida ka seda, kas esinevad alused kohustustest vabastamise menetluse alustamiseks.1 Kohtu hinnangul esineb alus menetluse lõpetamiseks raugemise tõttu (

§ 29

lg 1) – avaldajal puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks (usaldusisiku aruande p 2, dtl 102104) ning puuduvad alused vara tagasi võitmiseks või nõudmiseks (usaldusisiku aruande p 3, dtl 104). Avaldaja on esitanud kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, kuid kohtu hinnangul puudub alus selle menetluse algatamiseks. Nii sätestab FIMS § 45 lg 3 p 4, et kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine. Avaldaja on 1 Tallinna Ringkonnakohtu 03.04.2024 määrus asjas 2-22-13533, p

1. 2 kohtule ärakuulamisel selgitanud, et vahetult enne vanglas karistuse kandmise alustamist teenis ta töötasu mitteametlikult (nn mustalt) (nt septembris 2000 eurot), kuid ei tasunud sellest oma võlgnevusi (dtl 195). Seega on võlgnik viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist tahtlikult takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist – avaldaja on teeninud sissetulekut, kuid pole tasunud võlausaldajate nõudeid kasvõi osaliselt. Kohtu hinnangul esineb avaldaja käitumises tahtlus. Olukorras, kus avaldajal on suures ulatuses võlgnevusi ning tema pangakontod on arestitud, on selge, et avaldaja on teadlikult ning tahtlikult otsustanud teenida sissetulekut nn mustalt, et vältida võlgnevuste tasumist ja seejuures ka riiklike maksude maksmist. Võlgniku selline käitumine on pahatahtlik ning võlausaldajaid kahjustav. Kohtu hinnangul ei esine muid kaalukaid asjaolusid, mis õigustaksid olenemata FIMS § 45 lg 3 p 4 aluse olemasolust kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Kohtute infosüsteemist järelduvalt viibiks avaldaja kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel vanglas (karistuse tähtaeg 07.05.2028, kriminaalasi xxx). Vanglas viibides on avaldaja võimalused võlausaldajate nõuete rahuldamiseks oluliselt piiratud. Seda kinnitab mh asjaolu, et avaldaja pole alates karistuse kandmisest 17.10.2023 kordagi vanglas sissetulekut teeninud (dtl 144, 21-23). Maksejõuetuse avalduses on avaldaja välja toonud, et ta ei saa leida tööd, sest ta ei tea ega oska midagi. Samas on avaldaja ärakuulamisel välja toonud soovi asuda vanglas juuksurina tööle, kuid sisuliselt teadmata, milline võiks olla eeldatav reaalne sisstulek, mida avaldaja teenima hakkab. Arvestada tuleb seejuures asjaoluga, et avaldaja pole ametlikult töötanud juba pikka aega (ca 18 aastat). Nii nähtub Maksu- ja Tolliameti vastusest, et avaldaja pole perioodil jaanuarist 2021 – juulini 2024 üldse sissetulekut teeninud (dtl 144) ning kohtu poolse täiendava päringu tulemusel Maksu- ja Tolliametisse selgub, et avaldaja teenis viimati maksustatavat sissetulekut mais 2007 (dtl 199). Eelnev viitab üheselt sellele, et avaldaja sissetuleku teenimise võimalused on kasinad ning avaldaja tegelik motivatsioon võlgade tasumise nimel tööd leida pole veenev. Nendel kaalutlustel leiab kohus, et kohustustest vabastamise menetlus algatamiseks puudub alus (FIMS § 45 lg 3 p 4), mistõttu lõpetab kohus avaldaja pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu FIMS § 45 lg 2 alusel. Kohus märgib täiendavalt, et avaldaja kohustustest vabastamise menetluse eduväljavaated võiksid tulevikus olla paremad, kui avaldaja käitumisest järeldub ka tegelik soov võlgnevusi tasuda, näiteks asudes reaalset sissetulekut teenima. Samuti selgitab kohus, et usaldusisiku aruandest nähtuvalt võivad mitmed võlgniku vastu esitatud nõuded olla tõenäoliselt aegunud. Kohus selgitab, et tsiviilasjadega seotud nõuete puhul saab avaldaja pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 481). Juhul, kui kohtutäitur ei lõpeta täitemenetlust TMS § 481 lg 1 alusel, on avaldajal õigus esitada kohtule avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu (TMS § 2231).
2. Harju Maakohtu
3. juuli 2024 määrusega peatati mh võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised ja keelati võlgnikul ilma usaldusisiku nõusolekuta vara käsutada. Seoses menetluse lõpetamisega tühistab kohus seatud menetluse tagamise abinõud TsMS § 477 lg 1 ja TsMS § 386 lg 4 alusel.
4. Kohus vabastab menetluse lõpetamise tõttu X.C võlgniku usaldusisiku ülesannetest (FIMS § 55 lg 1 p 1).
5. Usaldusisikul on FIMS § 54 lg 1 kohaselt õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise ka menetluse lõpetamisel raugemise tõttu vastavalt

§-s 29 sätestatule (FIMS § 54 lg 2 kolmas lause, FIMS § 18 lg 2). 3 8.1. Usaldusisik on esitanud tasunõude 13 töötunni eest kokku 858 eurot (66 eurot tund), millest on lahutatud 38 eurot ning millele lisandub käibemaks. Usaldusisik on esitanud koos taotlusega ka tasu arvestuse (FIMS § 54 lg 4). Kohus leiab, et usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskust arvestades on taotletud tasu põhjendatud (FIMS § 54 lg 4). Usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aeg vastab tehtud tööle, tehtud toimingud on tavapärased ning tunnitasu määr jääb

§ 23lg 3 järgsesse piirmäära.

Seega määrab kohus usaldusisiku tasuks 1000,40 eurot (sh käibemaks). Usaldusisiku taotlusel ja FIMS § 54 lg 9 alusel mõistab kohus tasu välja büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Kuivõrd büroo on äriregistri andmetel käibemaksukohustuslane, sisaldub tasus ka käibemaks (

§ 65lg 1 1).

FIMS § 54 lg 2 ja

§ 23lg 4 alusel mõistab kohus usaldusisiku tasu välja võlgnikult.

8.2. Usaldusisiku aruande kohaselt puudub võlgnikul vara ning tema sissetulek ei ole piisav kandmaks usaldusisiku kulusid. Seega leiab kohus, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivara ega ka võlgniku arvel kanda. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et usaldusisiku tasu tuleb lähtudes FIMS § 54 lg-st 2 ja

§ 23lg-st 4 hüvitada riigi vahenditest.

Kohus lähtub usaldusisiku tasu riigivahendite arvelt hüvitamisel

§ 23lg-tes 4 ja 5 1 ettenähtud piirmääradest.

05.02.2021 justiitsministri määrus „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (so 66 eurot tunnis). Usaldusisik on esitanud tasunõude 13 töötunni eest ning menetlusabi korras riigi vahenditest maksmise korra järgi on tasu suuruse piirmäär antud juhul 858 eurot (13 tundi x 66). Kuivõrd sellisel juhul ületaks riigi vahenditest makstav tasu töölepingu seaduse § 29 lg-s 5 kehtestatud kuutasu ühekordset alammäära (820 eurot), tuleb lähtuda kuutasu alammäärast. Usaldusisik on tasuks märkinud 820 eurot. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud hüvitada kogu usaldusisiku tasu 820 eurot (lisandub käibemaks 180,40 eurot) riigi vahenditest. 9. Harju Maakohus andis 16. juuli 2024 määrusega võlgnikule menetlusabi ja vabastas ta 10 euro suuruse riigilõivu tasumise kohustusest. Arvestades võlgniku majanduslikku olukorda peab kohus põhjendatuks vabastada võlgnik TsMS § 190 lg 7 alusel kõnealuse menetluskulu riigituludesse tasumise kohustusest. Võlgnikule antud menetlusabi kulud jäävad riigi kanda TsMS § 190 lg 7 alusel. 10. Kohus avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu (

§ 29

lg 4) ning teate käsutuskeelu tühistamise kohta (

§ 21lg 1 ja 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Triin Siimpoeg kohtunik 4