← Eesti

4-19-5417/44

Obsah (5)§ 29§ 38§ 123§ 87§ 72

Väärteoasi 4-19-5417 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Tartu Maakohus 05. veebruar 2020.a, Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-19-5417 Kohtunik Andrus Miilaste Väärt

§ 29lg 1 p 1; 132 p 2; § 134 lg 3, kohus otsustas: 1.

Rahuldada H.J-i kaebus osaliselt.

  1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 08.10.
  2. a otsus väärteoasjas nr 2780,18,009368 osaliselt, so H.J-i karistamises liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1 järgi ning lõpetada selles osas menetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel H.J-i teos väärteotunnuste puudumise tõttu.

  1. Mõista H.J-ile LS § 207 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 30 (kolmkümmend) trahviühikut so 120 (ükssada kakskümmend) eurot. Rahatrahv tuleb tasuda 30 (kolmekümne) päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates kohtuvälise menetleja 08.10.
  2. a otsuses nr 2780,18,009368 märgitud arvenumbrile ja viitenumbriga. 4.

§ 38lg 1 ja Kr

MS § 181 lg 1 alusel jätta ekspertiisi maksumus 457 eurot riigi kanda.

  1. Kohtuotsus edastada H.J-ile ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kui kassatsiooni esitamise soovist on kohtule tähtaegselt teatatud, on kohtuotsus tervikuna kohtumenetluse pooltele kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis
  2. märtsil 2020.a. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik H.J taotleb 23.10.
  3. a Tartu Maakohtule esitatud kaebuses temale määratud karistuse so trahvi tühistamist põhjendamatuse tõttu. Kaebaja leiab, et temal oli õigus liikuda linnas autoga, millel puudus tehnoülevaatus samas oli tal soov seda teha. Lisaks leiab kaebaja, et ekspertiis on tehtud oletuslikult ja ei kajasta liiklusõnnetuse tegelikku pilti, milles õnnetuse tegelikud süüdlased lahkusid sündmuskohalt(see on seadusega vastuolus) ja süüdistamine on ühine vandenõu tema vastu.
  4. Asjaoludest nähtub, et 09.09.
  5. a on kohtuväline menetleja koostanud H.J-ile (H.J) väärteoprotokolli väärteoasjas nr 278018009368 selle eest, et (väärteokirjelduse kohaselt) juhtis 07.09.2018.a kella 16.50 paiku H.J mootorsõidukit Iveco Daily reg. nr XXX Tartu linnas Turu tn 30 juures, kus sõites Turu tänaval Teguri tn suunas teisel sõidurajal, ei kohandanud pikivahet selliseks, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud sõidukile ning sõitis seetõttu tagant otsa sõidukile VW Multivan reg. nr XXX, mis omakorda saadud löögist paiskus tagant otsa ees pidurdanud sõidukile Subaru Legacy reg. nr XXX. Liiklusnõuete rikkumisega põhjustas H.J varalise kahju A. K. (K.) sõiduki Subaru tagumise parempoolse nurga piirkonna kahjustamisega (muljumine, tuleklaas purunenud), varalise kahju OÜ-le C.L.F. sõiduki VW esiosa vasakpoolse nurga ja tagaosa vasakpoolse nurga muljumisega. H.J juhtis mootorsõidukit, millel oli läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll (kehtis kuni 31.10.
  6. a). Kirjeldatud tegevusega rikkus H.J liiklusseaduse (LS) § 46 lg 1 ja § 73 lg 2 nõudeid ning pani toime teod, mis kvalifitseeriti LS § 223 lg 1 ja § 207 lg 1 järgi. Rikkumine on kohtuvälise menetleja arvates tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga, menetlusaluse isiku ütlustega, ekspertiisiaktiga nr 19E-110006, sõiduki taustakontrolliga (Maanteeameti eteeninduse keskkonnas- Iveco reg. nr XXX), tunnistaja J. R. ütlustega, tunnistaja M. K ütlustega, tunnistaja A. K ütlustega. a otsusega määras kohtuväline menetleja H.J-ile karistuseks LS § 223 lg 1 järgi rahatrahvi 120 eurot, ühtlasi jäeti menetlusaluse isiku kanda menetluskulu 457 eurot (liiklusekspertiis).
  7. Kohtule esitatud seisukohtades on kohtuväline menetleja jätkuvalt seisukohal, et H.J on toime pannud temale ette heidetud süüteod ning ta on neis süüdi, ja kaebuses toodud asjaolud ei saa olla aluseks kaevatava otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Kohtuväline menetleja leiab, et 08.10.
  8. a otsus on õige ja õiglane. Oma vastulauses on H.J leidnud, et oluline on välja selgitada, kas VW Multivan( reg nr. XXXX) oli juba manöövri ( ehk rivistumise menetlusaluse isiku juhitud sõiduki ette lõpuni viinud või toimus liiklusõnnetus just seetõttu, et VW Multivan olemata kindel manöövri ohutuses, sooritas manöövri, mille tulemusel leidis (2 / 6) aset liiklusõnnetus. Samuti on ebaselge, miks kaks sõidukit on sõitnud üle 20 meetri. LS § 169 lg 6 kohaselt tohib sõidukit või liiklusõnnetusse puutuvaid esemeid enne politsei liiklusõnnetuse kohale jõudmist liigutada vaid siis, kui transporditakse kannatanut haiglasse või teiste sõidukite liiklus on nende tõttu võimatu ja eelneavalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ja jäljed. Liiklusõnnetus leidis aset piisavalt laial teel, kuhu jäi vabaks vähemalt üks sõidurada. Materjalidest ei nähtu, et kedagi oleks olnud vaja transportida, ka ei olnud tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ja jäljed. H.J leiab, et avariis osalenud juhid paigutasid oma sõidukid ümber sündmuskohas tegeliku asendi varjamiseks, võttes sellega ainukese võimaluse tegelikku olukorda hinnata. H.J-i arvates on tegemist kelmusega ja kokkumänguga, kus juhid ilmusid üheaegselt ütlusi andma 10.
  9. 2018 kell 20.10 -21.
  10. II Kohtuotsuse põhjendused 1.

§ 123

lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 87

kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kohus, kuulates ära menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja ametniku seisukohad, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid, eksperdi ja tunnistajate ütlusi ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

  1. Menetlusaluse isiku esitatud kaebust lahendades annab kohus kõigepealt hinnangu väitele, et kohtuvälisel menetlejal oli kohustus hinnata ka liiklusõnnetuses osalenud teiste isikute käitumist, s.o sõiduauto VW Multivan( reg. nr XXX) juhi käitumist ja tema ees pidurdanud sõiduki Subaru reg. nr XXX juhi käitumist. Menetlusalune isik oma kaebuses ja väärteoasjas esitatud vastulauses on leidnud, et kohtuvälisel menetlejal oli kohustus hinnata ka teiste liiklusõnnetuses osalenud isikute käitumist, kes lahkusid sündmuskohalt ja seda, et asjas tehtud ekspertiis ei kajasta liiklusõnnetuse tegelikku käiku.
  2. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt juhtis 07.09.
  3. a H.J mootorsõidukit Iveco Daily reg. nr XXX Tartu linnas Turu tn 30 juures, kus sõites Turu tänaval Teguri tn suunas teisel sõidurajal, ei kohandanud pikivahet selliseks, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud sõidukile ning sõitis seetõttu tagant otsa sõidukile VW Multivan reg. nr XXX, mis omakorda saadud löögist paiskus tagant otsa ees pidurdanud sõidukile Subaru reg. nr XXX. Kohus nõustub, et vastulauses on käesoleval juhul õigesti viidanud Riigikohtu 06.10.
  4. a lahendile nr 3-1-1-76-06, milles Riigikohus on märkinud, kriminaalkolleegium on korduvalt selgitanud, et mitme osapoolega liiklusõnnetuste puhul tuleb hinnata kõigi õnnetuse osapoolte käitumist (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  5. septembri
  6. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-63-03, samuti
  7. veebruari
  8. a otsus väärteoasjas nr 3-1-12-05). See on vajalik, kuna LS § 7417 kui tagajärjedelikti (koosseisupäraseks tagajärjeks on varaline kahju või inimese tervisekahjustus) toimepanemise eest vastutab üksnes isik, kelle tegu oli tagajärje suhtes põhjuslik (KarS § 12 lg 2). On võimalik, et liiklusnõudeid rikkusid erinevad liiklusõnnetuse osapooled ning sellisel juhul tuleb välja selgitada, milline neist rikkumistest põhjustas varalise kahju või inimese tervisekahjustuse. Võimalik on seegi, et tagajärje suhtes on kausaalne mitte ühe, vaid mitme isiku käitumine. Sellest tulenevalt ei ole võimalik lahendada ühe liiklusõnnetuse osapoole vastutuse küsimust ilma teiste osapoolte käitumist hindamata. Vastav kohustus on nii kohtuvälisel menetlejal, kes peab selgitama välja, kas väärtegu on aset leidnud ja kas selle on toime pannud menetlusalune isik (vt

§ 72lg 2 ja § 108), kui ka maakohtul.

(3 / 6) 4. Maakohtu kohustus hinnata kõigi liiklusõnnetuse osapoolte käitumist tuleneb

§ 123

lg-st 2, mille kohaselt peab maakohus arutama väärteoasja täies ulatuses, s.o kontrollima kõiki asjaolusid, millest sõltub isiku vastutus, ning

§-st 133, mis loetleb otsuse tegemisel lahendatavad küsimused. Välja kujunenud kohtupraktikat aluseks võttes on oluline LS § 223 lg1 hinnata millise juhi tegevus on põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega. Riigikohus on

  2. 2013 lahendis 3-1-1-23-13 leidnud, et põhimõtteliselt võib kaasliikleja ebakorrektne käitumine kahju tekitanud juhi vastutusest LS § 223 lg1 järgi vabastada. Liiklusnõudeid rikkunud ja ettevaatamatusest teisele isikule kahju tekitanud mootorsõidukijuhi käitumisele õiguslikku hinnangut andes tuleb lähtuda ettevaatamatusdeliktile kohalduvatest nõuetest. Tagajärjedeliktide korral moodustavad sarnaselt tahtliku süüteoga ettevaatamatusdelikti objektiivse külje tegu, tagajärg ja nendevaheline põhjuslik seos. Sealjuures tuleb tähele panna, et ettevaatamatusdelikti mõttes eeldab tegu mingi objektiivse hoolsuskohustuse rikkumist. Teo ja tagajärje vahelise põhjusliku seose tuvastamine ning selle omistamine teo toimepanijale toimub ettevaatamatusdelikti puhul samamoodi nagu tahtliku süüteo korral. Selleks on esmalt tarvis küsida, kas teo mõttelisel eemaldamisel oleks ka tagajärg jäänud saabumata. Kui vastus sellele küsimusele on jaatav, ei tähenda see tingimata seda, et isik tagajärje põhjustamise eest vastutab. Seejärel on vaja analüüsida, kas tagajärg on teo toimepanijale normatiivselt omistatav, sest mitte alati ei saa isiku poolt tekitatud kahju pidada tema teo tagajärjeks karistusõiguslikus mõttes. Näiteks saab tulenevalt kriminaalkolleegiumi varasemast praktikast öelda, et normatiivselt ei saa isikule omistada tagajärge juhul, kui tema teo ja tekitatud tagajärje vahel puudub õigusvastasusseos, kui isik tegutses lubatud riski piires või kui ta põhjustas tagajärje väljaspool asjasse puutuva normi kaitseala (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. märtsi
  4. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-136-05, p 9 ja
  5. novembri
  6. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-90-06, p 21). Peale selle võib tagajärje normatiivne omistamine isikule olla välistatud ka seetõttu, et kahju kannatanu asetas ise ohtu mõne enda õigushüve või tema hoolde usaldatud kolmandale isikule kuuluva õigushüve. Sellisel juhul pole põhjust tagada õigushüve kandjale tema õigushüve riigipoolset kaitset karistusõiguse abil. Sellest tulenevalt on kriminaalkolleegium korduvalt märkinud, et mitme osapoolega liiklusõnnetuste puhul tuleb hinnata kõigi õnnetuse osapoolte käitumist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  7. veebruari
  8. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-2-05, p 8,
  9. oktoobri
  10. a otsus väärteoasjas nr 3-1-179-06, p 6 ja
  11. novembri
  12. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-85-12, p 6). Liiklusõnnetuste puhul vabaneb hoolsuskohustust rikkuva teoga kahju põhjustanud isik vastutusest eeskätt juhul, kui ka kahju kandnud isik rikkus mõnda liiklusseaduses sätestatud kohustust ja ohustas sellega ise liiklusõnnetuses kahjustatud õigushüve.
  13. Liiklusseaduse § 169 lg sätestab juhi tegevuse liiklusõnnetuse korral. Sama sätte lg 6 kohaselt, sõidukit või liiklusõnnetusse puutuvaid esemeid tohib enne politsei liiklusõnnetuse kohale jõudmist liigutada vaid siis, kui transporditakse kannatanut haiglasse või teiste sõidukite liiklus on nende tõttu võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed. Neid asjaolusid arvestades ei saa Liiklusõnnetuse skeemi ja ka ekspertiisi skeemi käsitelda sellisena, nagu nad seal on fikseeritud, samuti tunnistaja K ülekuulamise protokolli (tl. M.K ülekuulamise protokolli ja J. R. ülekuulamise protokolli skeeme). Nende skeemide puhul pole saadud järgida Liiklusseaduse § 169 lg 6 sätestatut. Ainuke sõiduki asend, mis on ka fikseeritud on Iveco Daily. Liiklusõnnetuse skeem ja fotod fikseerivad täpselt ära vasakus sõidureas asetsenud sõiduki pidurdusjäljed ja kaugused tee telgjoontest. Ekspertiisi skeem seda ei määra, autod seisevad teineteise järel vasakus reas ja on autode plastiku ja pleki mõlkimisi arvestades eksitav. Ekspert on ka (4 / 6) ülekuulamisel selgitanud, et algandmetest on ainult Iveco avariijärgne asend ja pidurdusjälg ja ei saa tuvastada teiste sõidukite kokkupõrke eelset trajektoori. Ekspert on leidnud, et kogemuslikult vahetas VW Multivani juht vahetult enne kontakti sõidurada.
  14. Kohus on menetluses kõigile menetlusosalistele teinud näitliku skeemi koos mänguautodega ja fikseerinud autosid sõidureas arvestades nende kahjustusi so VW Multivani vasaku taganurga ja vasaku esinurga ning Subaru parempoolse taganurga kokkupuute momenti, arvestusega, et Iveco on vasakus sõidureas ja asetseb sõidurea keskel ja kokkupõrge on Multivaniga toimunud Iveco parema nurga ja Multivani vasaku tagumise nurgaga. Arvestades kohtu siseveenumust ja kogemust kunagise Multivani omanikuna ning teades, et Multivan on ca 1,9 m lai, pidi Iveco ja Multivani kokkupõrge toimima Iveco juhile ootamatult, sest ta on saanud ainult pidurdada ja mitte manööverdada (jäädes oma sõiduraja keskele). Seda on kohtule kinnitanud ka ekspert ja menetlusalune isik. Skeemi arvutused näitavad, et Iveco oli tee telgjoonest 1,3 -1,4 m kaugusel. Selleks, et kokkupõrge toimiks nurgiti, pidi Multivan olema kahe sõidurea vahel manöövrit sooritamas. Rahvakeeli nõelumas, mis tingis Iveco ja Multivani nurkade kokkupõrke. Manöövri ohutuses polnud Multivani juht veendunud ja tunnistajate A.K.ja M.K. ja J. R. ütlused nagu oleks Multivan ja Subaru olnud juba enne valgusfoori all vasakus reas, on ennastõigustavad ja vastuolus kokkupõrke tehiolude, ja menetlusaluse isiku väärteoasja menetluses ja kohtus antud ütlustega ja tuleb seetõttu jätta tähelepanuta. Eeltoodu alusel saab väita, et VW Multivan reg. nr XXX juht ja Subaru reg. nr XXX juht rikkusid Liiklusseaduse § 169 lg 6 sätteid ja oma sõidukite liigutamisega tekitasid olukorra, kus kokkupõrkes osalenud sõidukite trajektoore pole võimalik täpselt määratleda.
  15. Menetlusalune isik on kahtlustanud VW Multivani ja Subaru juhi kokkumängu ja mõlema autojuhi sündmuskohal käitumine viitab sellise kahtluse põhjendatusele. Mõlemad juhid on selgitanud, et vabastasid liikluse, mis on samas ebaloogiline. Kohus leiab, et vaidlust ei ole selles, et VW Multivan reg. nr XXX ja Subaru reg. nr XXX muutsid peale liiklusõnnetust oma autode asukohti väidetava sooviga vabastada sõidurida liikluseks. Sõideti edasi ja jäädi ikkagi vasaku sõidurea ja vastutuleva sõidurea vahele ( seda näitavad sündmuskohal tehtud fotod). Iveco jäi õnnetuse toimumiskohale paigale ja vasak sõidurida jäi seega hõivatuks. Tekib tahtmatult küsimus, miks oli vaja edasi sõita ja mida oli vaja vabastada? Võimaliku Iveco löögi järel VW Multivani ja Subaru edasi paiskumise välistavad autodele tekitatud vigastused ja juhtide ütlused, et sooviti edasi sõita, et vabastada tee liikluseks. Seega ei saa tõsikindlat väita, et menetlusaluse isiku käitumine on põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega ja seda ka mitte siis , kui eeldada, et tema võimalik kiirus võis koos reageerimisajaga anda sõiduki kiiruseks 56- 65 km /h.
  16. Asjaolu, et VW Multivani ja Subaru juhid viibisid üheaegselt tunnistajana politseiprefektuuris tunnistusi andmas on tõendatud ülekuulamisprotokollidega, millest nähtub, et A.K viibis tunnistajana ülekuulamisel 10.09.2018 kell 20.30 kuni
  17. 00 ja M. K 10.09.2018 kell 20.10-20.
  18. Kohtuistungil on tunnistajaid üle kuulanud politseiametnik Kuuno Kiudorf kohtule antud ütlustes selgitanud, et tunnistajad võisid enne ülekuulamist olla eesruumis koos, samas on nad eraldi ruumides üle kuulatud. Avarii toimumise kohal sai kokkulepitud, et nad tulevad järgmise valvekorra ajal, õhtul peale kaheksat. Kohapeal polnud võimalik ülekuulamist teosada, sest mitmed asjad tulid peale. Tunnistaja K. on selgitanud, et pidas vajalikuks kuulata üle VW Multivani ja Subaru juhid. Edasise otsustas menetlusgrupp. Asjaoludest nähtub, et menetlusalune isik on üle kuulatud
  19. oktoober
  20. Isik on ülekuulamisel ja ka kohtus selgitanud, et temal oli hea ülevaade ees toimuvast ja (5 / 6) hoidis ka piisavalt pikivahet ja VW pressis ennast vasakusse sõiduritta, sellest ka sellised autode vigastused nurkadesse. Seega ei saa üheselt väita, et H.J rikkus liiklusseaduse (LS) § 46 lg 1 Võimaliku pikivahe hoidmisele viitavad ka õnnetuses Iveco sõidutrajektoor ja pidurdusteekond. Ekspert on kogemuslikult kinnitanud, et VW Multivan vahetas vahetult enne kontakti Ivecoga sõidurida. Manöövri mõiste sätestab LS § 2 p 37, mille kohaselt on manööver igasugune pööre või mis tahes sõiduraja vahetus või ümberpõige ja saab väita, et VW Multivani juht teotas manöövri, veendumata selle ohutuses.
  21. Kohus leiab, et välistatud ei ole VW Multivani ja Subaru juhi kooskõlastatud tegevus tunnistajatena ülekuulamisel ja menetlustoimingute läbiviimisel tuleb lähtuda võrdsuspõhimõttest. Kõik kahtlused tuleb antud asjas tõlgendada menetlusaluse kasuks. Ja seega ei saa väita, et LS § 221 lg 1 järgi saabunud varaline kahju sõidukite mõlkimisel on põhjuslikus seoses ainult H.J-i tegevusega ja seetõttu kuulub Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 08.10.2019.a otsus väärteoasjas nr 2780,18,009368 osaliselt tühistamisele, so H.J-i karistamises liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1 järgi ning lõpetada selles osas menetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel H.J-i teos väärteotunnuste puudumise tõttu.

  1. Järgnevalt hindab kohus seda, kas H.J rikkus liiklusseaduse § 73 lg 2 nõudeid ning pani toime teo, mis kvalifitseeriti LS § 207 lg 1 järgi.
  3. 2018 H.J-i poolt juhitud mootorsõiduk Iveco Daily reg. nr XXX oli tehnoülevaatust läbimata ( kehtis kuni
  4. oktoober 2017). H.J ise on andnud ütlusi , et oli teel ülevaatusele. Samas on tema lähedal st Jaama tänavas olemas tehnilist ülevaatusust teostav ettevõte ja see oleks ka lähem olnud, kui Tartus ülejõe asuvad ettevõtted. KarS§ 16 lg 3 alusel on otsese tahtlusega tegu siis, kui isik teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu või vähemalt möönab seda. Isikul oli võimalus ka elukohale lähemal ülevaatust teostada ja seda, et tema teised sõidukid olid ülevaatuse läbinud ei oma tähtsust. LS § 207 lg 1 alusel tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki, samuti autorongi või masinrongi, mille koosseisus on tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud haagis, või trammi juhtimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut H.J-i tuleb LS 207 lg 1 eest karistada. III Kohtu seisukoht karistuse osas KarS § 47 lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas on Riigikohus 17.06.
  5. a lahendis 3-1-1-58-13 rõhutanud, et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Saab väita, et tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest LS § 207 lg1 kohaldatav rahatrahv 30 trahviühikut on kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisel alla keskmise.

§ 38lg 1 ja Kr

MS § 181 lg 1 alusel jätta ekspertiisi maksumus 457 eurot riigi kanda. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ (6 / 6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.