Obsah (4)

§ 29§ 30§ 150§ 23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Mari Schihalejev-Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 18. märts 2025, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-17171 Tsiviilasi Osaühingu Total Services (likvid

) § 29 lg 6). Kui määruse peale esitab määruskaebuse võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema käesoleva määruse resolutsiooni punktis 5 nimetatud teate avaldamisest arvates (

§ 29lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Total Services (avaldaja, võlgnik) esitas
2. novembril 2024 Tartu Maakohtule pankrotiavalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt suri xxxxxxxxxxxx juhatuse liige ning äriühing oli juhatuseta kuni likvideerija ülesandeid asus alates
3. veebruarist 2024 täitma H. T. . Kuna juhatuse liige on surnud, ei ole olnud likvideerijal võimalust saada informatsiooni täpsema tegevuse osas. Samuti ei ole likvideerijal olnud võimalik tutvuda raamatupidamisega. Likvideerija on tuvastanud, et võlgnikul vara puudub ja registriosakonna poolt pärast juhatuse liikme surma tehtud majandusaasta aruande esitamata jätmise eest tehtud trahve ei ole võimalik tasuda. Äriregister on määranud trahvid situatsioonis, kus võlgnikul puudus seaduslik esindaja. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu.
4. Kohus nimetas
5. novembri
6. a määrusega võlgniku ajutiseks halduriks X.S-i (ajutine haldur), peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu.
7. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Aruande kohaselt võlgnikul vara ei ole ning kohustusi on 886 eurot 70 senti. Äriühingu tegevus katkes juhatuse liikme surmaga xxxxxxxxxxxxxxxxx. Tema kui füüsilise isiku suhtes oli kuulutas Pärnu Maakohus
8. juunil
9. a määrusega tsiviilasjas nr 2-21-3089 ka välja pankroti, mis lõppes
10. aprilli
11. a määrusega. Äriühingu ainuosanik on samuti pankrotiseisus. Võlgnik on muutunud püsivalt maksejõuetuks. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga, vaid juhatuse liikme surm. Võimalusi vara tagasivõitmiseks ajutise halduri andmeil ei ole. Ajutine haldur palub määrata enda tasuks 427 eurot (käibemaksuga). 2
12. Maakohus määras
13. jaanuari
14. a määrusega menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1000 eurot ning avaldas samal päeval määruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud.
15. Maksejõuetuse teenistus ei esita
16. märtsi
17. a vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena. KOHTU SEISUKOHT
18. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.
19. Kohus on tuvastanud, et tekkinud on raugemise olukord: võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks (võlgnikul vara ei ole ning kohustusi on 886 eurot 70 senti), samuti pole kohus tuvastanud tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi, mille rahuldamine oleks tõenäoline. Kohus lõpetab

§ 29

lg 1 järgi määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.

§ 29

lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust

§ 29

lg 3 järgi raugemise tõttu

§ 29

lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Praegusel juhul ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud. 8.

§ 30

lg 5 kohaselt kui sama sätte lõikes 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku tähtaja. Kohus tegi

1. veebruaril 2024 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kuid maksejõuetuse teenistus ei esita
2. märtsi
3. a vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena. Seega tuleb pankrotiavalduse menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest.
4. Ajutisel halduril tuleb likvideerida juriidiline isik likvideerimismenetluseta kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused (

§ 29lg 8 ls-d 1 ja 2).

Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks määruse resolutsioonis nimetatud isiku. Kui menetlus lõpetatakse

§ 29

lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale vajaduse korral töötuskindlustuse seaduses sätestatud 3 avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest (

§ 29lg 5).

10. Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda (

§ 150lg 4).

11. Ajutine haldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 350 (käibemaksuta). Taotluse kohaselt kulus ajutisel halduril ülesannete täitmiseks kokku 2 tundi 30 minutit. Arvestades võlgniku pankrotiavalduse läbivaatamisel ajutise halduri läbi viidud ülesannete mahtu (aruande koostamine koos selleks vajalike toimingutega) ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et ajutise halduri näidatud ajakulu on vajalik ja põhjendatud. 11.1.

§ 23

lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole, mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on büroo, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, käibemaksukohustuslane. Seega lisandub tasule käibemaks. 11.2. Eelnevat arvestades määrab kohus ajutise halduri tasuks 427 eurot (käibemaksuga). 11.3. Ajutine haldur on taotlenud osa tasu (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg 2). hüvitamist riigi vahenditest

§ 23

lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Kuna võlgnikul asja materjalidest nähtuvalt vara ajutise halduri tasu maksmiseks puudub, rahuldab kohus ajutise halduri taotluse ja annab võlgnikule ajutise halduri tasu maksmiseks menetlusabi ulatuses, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra. 12. Kohus avaldab teate pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 29lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev-Parrest kohtunik 4