Obsah (5)

§ 101§ 96§ 100§ 99§ 102

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-24-14170 Otsuse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2025, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi A. M. ja A. M. hagi T. M. vastu elati

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. - A. M. kasuks kuni tema täisealiseks saamiseni (s.o. XXX) igakuiselt elatis 260,33 eurot (sh 249,78 eurot baassumma + 50,55 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 1.aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. - Määrata, et väljamõistetud elatis tuleb tasuda kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu

1. kuupäevaks R. M.i arvelduskontole. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda.
2. R. M.i ja T. M. kooselust sündis XXX tütar A. ja XXX tütar A.. Lapsed elavad koos R. M.iga ja laste ema laste kasvatamisest osa ei võta. Hagejad on oma isa täielikul ülalpidamisel ning nende elukohaks on R. M.i elukoht (jõustunud kohtumäärus hooldusõiguse asjas). Kostja hagejatele elatist ei maksa. R. M.il on üksi raske täita kõiki laste vajadusi. Hagejate igakuised kulud on keskmiselt kokku ca 1000-1200 eurot (sh korteri majandamiskulud, elekter jt., tervisekulud, toit ja igapäevased majapidamis- ning hügieenitarbed, riided ja jalanõud, vaba aeg ja muud kulud) Nimetatud kulud on hagejate hinnangul üldteada kulud, mida tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 231 lg 1 kohaselt tõendada vaja ei ole. Hagejad selgitavad, et toidule, 2 igapäevastele majapidamis- ja hügieenitarvetele, riietele ning vaba aja veetmisele mineva kulu osas on hinnatase võrreldav teiste Eestis elavate lastega. Kostjal puuduvad alused elatise maksmata jätmiseks. Kostja ei ole töövõimetu. Hagejad paluvad välja mõista kostjalt enda ülalpidamiseks elatise perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestatud määras alates 19.09.2024, s.o hagiavalduse esitamisest, kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Lähtudes

§ 101

lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hagejad on oma isa täielikul ülalpidamisel ning elavad koos isaga. Kostja ei ela hagejatega koos ning ei osale lapse ülalpidamises.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on hetkel 249,78 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4). Keskmine brutopalk
2. aastal oli 1685 eurot ja 3% sellest on 50,55 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb arvestada

§ 101

lg 3 järgi baassummat 249,78 eurot ning § 101 lg 4 lisanduvat 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 249,78 + 50,55 =300,33 eurot.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Kui eemaldada elatise summast pool lapsetoetuse määra, siis elatise suurus on 260,33 eurot (300,33 – 40).

1. Hagejad ei ole nõus kostja poolt pakutuga ehk sellega, et T. M. tasub edaspidi elatist vaid 100 eurot kummalegi hagejale. Hagejad juhivad kohtu tähelepanu ka sellele, et kostja ei ole oma vastuses toodud väiteid millegagi tõendanud ega põhjendanud. Kostja ei ole tänaseni hagejatele elatist maksnud (mitte mingis summas), ega võtnud midagi ette mingisugustegi kompromisside vms leidmiseks. Hagejad ei pea kostja väiteid ka 100 euro maksmise osas usutavateks ja leiavad, et kostja kohustus on leida piisavad vahendid oma laste ülalpidamiseks ning takistusi selleks kostjal ei ole. Hagejate isal puuduvad hetkel toimivad arvelduskontod, samuti kinnisvara ja sõidukid. II KOSTJA VASTUVÄITED
2. T. M. märgib kohtule esitatud vastuses, et on nõus tasuma lastele elatist 100 eurot kuus igale ühele, kuna käesoleval ajal ei tööta, on lapsehoolduspuhkusel ning töövõime on osaliselt piiratud. Kostjal kinnisvara puudub, elab sotsiaalkorteris aadressil XXX. Kostjal on sõiduauto Ford Focus 1999.a. kostja arvelduskonto on arestitud. Vanemahüvitis ja töövõimehüvitis laekub lapse (K.M.) kontole. Enne K. sündi kasutas A. M. arvelduskontot, kuid selle R. M. sulges. Suurem osa vanemahüvitisest ja toetustest läheb lapse ülalpidamisele ja hooldamisele ning olmekuludele. Kostja juhib kohtu tähelepanu sellele, et R. M. töötab X OÜ (Soome äriühing) ning tema töötasu laekub x A. M. arvelduskontole. Lisaks sellele on R. M.il 3-toaline korter xxx, mis on registrisse kantud isa nimele (S.M.). Selles korteris elab R. koos lastega. Kostjale teadaolevatel andmetel on R. M.il kaks sõisuautot Mazda 6 ja Volvo xxx, mis on registrisse kantud poolte ühise täisealise lapse (kes õpib gümnaasiumis) D. M.i nimele. Perioodi eest, mil lapsed elasid kostja juures, on R. M.il elatise võlgnevus 26 314 eurot (seisuga 12.02.2024.a.) 3 Kostja ei nõustu hagejate lepingulise esindaja väitega, et kostja keeldus kompromissettepanekust. Mingisugust kompromissettepanekut kostjale tehtud ei ole. Keegi naine (tõenäoliselt R.i sõbranna helistas kostja x O. L. ja märkis järgmist: kostja peab loobuma R.i elatise võlast 26 314 eurot ja siis on R. nõus kostja ettepanekuga tasuda elatist 100 eurot kummagi tütre kasuks. Kostja lisab, et toetab niigi lapsi rahaliselt, osatab asju, jalanõusid, hügieenivahendeid kuna lapsed on hooldamata ja kasimata.
3. 20.02.2025 avalduses palub T. M. kohtul elatise asjas (ehk käesolevas tsiviilasjas nr 224-14170) otsustamine edasi lükata seoses sellega, et esitab lähiajal avalduse laste täieliku hooldusõiguse taastamiseks ja elukoha määramiseks koos temaga. T. M. sai tasuta õigusabi ning esimene võimalus kohtuda advokaadiga selle avalduse koostamiseks on 27.02.
4. Kostja lisab, et vaatamata sellele, et R. M. saab lasteraha sotsiaalkindlustusametist ja soome palka, ostab tegelikult kostja lastele koolitarvikud, jalatsid, riided ja muud vajalikud asjad. III KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi
7. lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude, seisukohtade ning õiguslike väidetega seotud perekonnaasjas.
8. Perekonnaseaduse (

) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. A. M. ja A. M. on T. M. lapsed (dtl 17-18). Tütred elavad koos isaga. 23.08.2024.a. määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxx (dtl 8-14) lõpetas kohus R. M.i ja T. M. ühise hooldusõiguse A. ja A. M. viibimiskoha (sh elukoha) määramisel, tervise ja hariduse (sh huvihariduse) küsimustes ning varaliste õiguste osas (varahooldus) ja andis R. M.ile A. ja A. M. ainuhooldusõiguse nende viibimiskoha (sh elukoha) määramisel, tervise ja hariduse (sh huvihariduse) küsimustes ning varaliste õiguste osas. 25.10.2024.a otsusega (tagaseljaotsusega) tsiviilasjas nr x-xx-xxx rahuldas kohus R. M.i hagi ja vabastas ta alates 19.09.2024.a Viru Maakohtu 15.10.2018.a. kohtumäärusest tsiviilasjas nr xxx-xxx tuleneva elatise maksmise kohustusest A. ja A. M. ees (kohtute infosüsteemi andmetel).

§ 96

ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. 4 Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12).

§ 100

lg-s 2 on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse elukorralduse raskuskese on peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega (vt Riigikohtu 12.05.2021.a lahend tsiviilasjas nr 2-18-6491/96). Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

1. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Kuna käesoleval juhul nõuavad hagejad elatist miinimummääras, siis võttes arvesse Riigikohtu eespoolviidatud seisukohta, ei ole laste vajaduste tõendamine vajalik.
4. Alates 01.01.2022.a kehtiva

§ 101

lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hagejad taotlevad hagiavalduses elatise väljamõistmist muutuva suurusena. Hagiavaldus on kohtule esitatud 19.09.2024.a. (dtl 2-6) ja hagejad paluvad elatise väljamõistmist

§ 101

sätestatu kohaselt, kuid hagejate enda arvestuses (dtl 4-5) toodud algandmed on ebatäpsed.

§ 101

lg-te 1–7 kohaselt arvutatakse (miinimum)elatist järgmiselt: - Igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 272,76 eurot (alates 01.04.2024.a.), mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. - Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4). Baassummale lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta
2. aprillil. Keskmine brutopalk
3. aastal (2024.a aasta keskmise brutokuupalga kohta veel andmed puuduvad) oli 1 832 eurot ja 3% sellest on 54,96 eurot.

§ 101lg 3 ja 4 arvestatuna kujuneb 2025.

aastal elatise miinimumsuurus järgmiselt: -

§ 101

lg 3 järgne baassumma 272,76 eurot, millele lisandub

§ 101

lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 272,76 + 54,96 =327,72 eurot. -

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. Seega tuleb arvestatud elatisest maha arvata pool lapsetoetust ehk 327,72 - 40 =287,72 eurot. Igakuise elatise miinimummäär on seega 287,72 eurot.

§ 101

lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. 5 A. M. on sündinud xxx.a, A. M. xxx.a., ehk nende vanuse vahe on ca 2 aastat ja 3 kuud, seega tuleks A. igakuist elatist võrreldes A. igakuise elatisega vähendada 15% (15% 287,72-st on 43,16; 287,72-43,16 =244,56)

1. Mõlemal vanemal lasub lapse ülalpidamiskohustus ja kumbki vanem on kohustatud tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse heaolu ja eakohane areng ning piisav sissetulek iseenda ja lapsele ülalpidamise tagamiseks. Teisest küljest tuleb arvestada ka seda, et lapsega koos elava vanema vahetu panus on oluliselt suurem kui lapsest lahus elava vanema panus. Riigikohus on seisukohal, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st tuleb arvestada ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. Eelduslikult peavad vanemad pidama last ülal võrdsetes osades, kuid erineva varalise seisundi korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla erinev (vt Riigikohtu 08.01.2014.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13).
2. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada aga ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (

§ 102

lg 1).

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Asjaolusid, et kostja on

§ 102

olukorras (st olukorras, mis õigustab elatise tasumist alla miinimummäära), tuleb tõendada kostjal. T. M. märgib, et on nõus tasuma elatist kummalegi tütrele 100 eurot kuus (kahele lapsele kokku 200 eurot), kuna käesoleval ajal ei tööta, viibib lapsehoolduspuhkusel ning tema töövõime on osaline. xxx.a sündis T. M.l tütar K. M. (dtl 100-101). Töötukassa 13.11.2024.a. otsusega TVT/24/055123 (dtl 36-38) ning aluseks võttes Töötukassa 12.11.2024.a. töövõime hindamise otsuse TVH/24/040035 on T. M.l osaline töövõime ning määratud töövõimehüvitis perioodil 20.11.2024-19.11.2029 11,7249 eurot kalendripäevas. Sotsiaalkindlustusameti teatise kohaselt (dtl 91) on T. M.le määratud lapsetoetus 80 eurot, üksikvanema lapsetoetus 80 eurot (mille kogusummast kuulub kinnipidamisele enammakse nõude katteks 20% kuus); vanemahüvitis 24,17 eurot (bruto) päevas perioodil 27.10.202426.09.2025 (millest kohtutäituri arestiakti alusel kuulub netosummast kinnipidamisele 5% kuus). Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt on T. M. saanud perioodil 1.01.2024 – 31.12.2024.a. tulu 1456,84 eurot (dtl 75) Kinnistusraamatu andmetel T. M.l kinnisvara ei ole (dtl 49). Transpordiameti liiklusregistri andmetel on T. M. omandis sõiduauto Ford Focus (ehitusaasta 1999.a) reg nr XXX, millele on seatud kohtutäituri keelumärge vara käsutamise piiramiseks (dtl 48). Swedbank AS teatise kohaselt on T. M.l kaks blokeeritud arvelduskontot pangas, kontode jääk -2,56 eurot, toimingud viimase 12 kuu jooksul kontodel puudusid (dtl 95). 6 T. M. selgituste kohaselt kasutab ta tütre (K. M.) arvelduskontot, varem kasutas tütre A. kontot (väljavõte esitatud perioodi eest 1.05.2023-2.08.2023, dtl 34-35). Kostja väitel kannab ta siiski kulusid lastele, ostab riideid, jalanõusid, hügieenitarbeid, kuid sellekohased väited on tõendamata. Kohus nõudis R. M.ilt ja T. M.lt andmeid oma varalise seisundi kohta, sh andmeid püsikulutuste kohta (dtl 28). T. M. esitas andmed osaliselt, püsikulutused (sh ostud lastele) on tõendamata. Siiski arvestades kohtu käsutuses olevaid andmeid kostja varalise seisundi kohta, ei ole ta kohtu hinnangul suuteline tasuma laste ülalpidamiseks elatist hagiavalduses nõutud määras (st

§ 101

sätestatud määras) ning kostja on

§ 102lg 2 kirjeldatud olukorras.

Tõendatud on, et xxx.a. sündis kostjal tütar K., kostja on lapsehoolduspuhkusel. Seega oleks ka osalise koormusega töötamise problemaatiline. Kohtu hinnangul on põhjendamatu hageja seisukoht, et takistusi kostjal elatise teenimiseks ja laste nõutud määras ülalpidamiseks ei ole. Kostjal on osaline töövõime ning ta viibib lapsehoolduspuhkusel, tema igakuise sissetuleku moodustavad üksnes lapsetoetus ning vanemahüvitis.

1. R. M. ei ole esitanud andmeid oma tegeliku varalise seisundi kohta. Hagejate seaduslik esindaja on küll märkinud, et kinnisvara tal puudub (mida kinnitab kinnistusraamatu väljavõte dtl 50); sõidukeid liiklusregistris tema nimel registreeritud ei ole (dtl 47). Hagejate seadusliku esindaja väitel tal toimivat pangakontot ei ole. Eelduslikult kasutab hagejate seaduslik esindaja arveldamiseks kellegi teise isiku pangakontot (kostja väitel oma ema kontot). Swedbanki teatise kohaselt on R. M.i pangakonto blokeeritud, konto vana jääk on null ning kontole on arvestatut viivist 13,34 eurot (dtl 95). Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt on R. M. saanud perioodil 1.01.2024.a.-31.12.2024.a. tulu 16 295, 14 eurot (töötasu X OÜ ; dtl 78-79), mis jagatuna 12 kuuga teeb keskmiselt 1357,93 eurot. Sotsiaalkindlustusameti teatise kohaselt on R. M.ile määratud lapsetoetus 260 eurot ning lasterikka pere toetus 450 eurot (dtl 91).
2. R. M.i ja T. M. varalist seisundit iseloomustavatele andmetele tuginedes ei ole kohtu hinnangul kostja võimeline tasuma elatist nõutud määras kahjustamata seejuures enda ja XXX.a. sündinud tütre elementaarset toimetulekut. Kohtu hinnangul on kostja

§ 102

lg 2 kirjeldatud olukorras, mis õigustab elatise kohustuse täitmist alla

§ 101

järgi arvestatud miinimummäära ning kostja pakutud 100 eurot kuus kummagi lapse kohta on mõistlik arvestades kõigi asjaomaste isikute õiguslikku huvi. Võttes arvesse menetluses kogutud tõendeid, vanemate varalist seisundit, peab kohus põhjendatuks mõista T. M.lt välja elatise igakuiselt 100 eurot kuus kummagi tütre kasuks alates hagiavalduse esitamisest ehk 19.09.2024.a.

1. T. M. 20.02.2025.a. esitatud taotluse otsuse tegemise edasilükkamiseks jätab kohus rahuldamata. T. M.le on Viru Maakohtu 4.02.2025.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-25-495 antud riigi õigusabi. Avaldaja soovis õigusabi seoses hooldusõiguse taastamise sooviga alaealiste laste suhtes. Asjaolu, et kostjale on antud riigi õigusabi õigusnõustamiseks ja vajadusel avalduse esitamiseks ei mõjuta asja lahendamist käesolevas tsiviilasjas.
2. Hagejad soovivad kostjalt elatisemaksete tasumist kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu
3. kuupäevaks R. M.i arvelduskontole (arvelduskonto numbrit antud ei ole).

§ 100lg 4 alusel elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Seega tuleb kostjal tasuda elatis hilisemalt jooksva kuu

1. kuupäevaks. 7
2. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Seega lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik taotleda hagis kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist, st kui vanem on sattunud olukorda, kus ei suuda enam tasuda elatist välja mõistetud miinimummääras, või lapse vajadused on oluliselt suurenenud ning välja mõistetud miinimumelatis ei kata enam lapse vajadusi (sel juhul tuleb lapse vajadusi tõendada). Menetluskulude jaotus
3. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
4. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 (alates 01.01.2022.a. kehtiv redaktsioon) kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 8