elts MTÜ kaebus tühistada Keskkonnaameti 29.11.2022 korralduse nr 1-3/22/584 „Aste, Eikla, Kärla, Kihelkonna, Lümanda, Mustjala, Salme ning Torgu jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamine“ p 1.7 Menetlusosalised Kaebaja – Anseküla
elts MTÜ, lepinguline esindaja Ants Kuningas Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindaja Signe Lehtme Kolmas isik ‒ Salme Jahimeeste Selts, seaduslik esindaja Raino Pagil Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
elts MTÜ kasuks välja menetluskulud summas 644 eurot. Menetluskulud tuleb kanda kaebaja lepingulise esindaja Juulius OÜ kontole EE031010220196892222 SEB Pank AS-is. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 31.03.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Anseküla
elts MTÜ (edaspidi ka kaebaja) näol on tegemist juriidilise isikuga, kellel on sõlmitud jahipidamislepingud Salme jahipiirkonnas mitmel kinnisasjal.
elts MTÜ vaide rahuldamata. 4. Tallinna Halduskohtusse saabus 16.03.2023 Anseküla
elts MTÜ kaebus tühistada Keskkonnaameti 29.11.2022 korralduse nr 1-3/22/584 „Aste, Eikla, Kärla, Kihelkonna, Lümanda, Mustjala, Salme ning Torgu jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamine“ p 1.
eaduse (
) § 67 lg 2 kui üleminekusätte alusel antud jahipiirkonna kasutusõiguse lubade kehtivusaja lõppemisel ei saa neid pikendada
Tegemist on jõustunud kohtulahendiga (jõustus 17.12.2024). 8. Anseküla
elts MTÜ kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Jahipiirkonna kasutusõiguse loa (JKL) pikendamise menetlus on toimunud seadusega sätestatud nõudeid eirates ja avalikkust (sh 2 kaebajat) teavitamata. Kaebajal puudus mõistlik võimalus leida teadet Ametlike Teadaannete vahendusel, sest KeA on teinud AT-st otsingute tegemise jahipiirkonna nimetuse alusel võimatuks. Nimelt ei sisalda KeA poolt AT-s avaldatud teated jahipiirkonna nimetust ja seetõttu ei ole võimalik jahipiirkondade lubade menetlusest teada saada jahipiirkonna nime otsingutes kasutades. AT-s avaldatud teade Salme jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamise kohta ei vasta
lg 2 p 1 sätestatud nõuetele, sest AT-s ei olnud avaldatud jahipiirkonna nimetust Salme, JAH1000159, nagu näeb ette kehtiv
A praktikale, mis seisneb AT-s puuduliku ja
nõuetele mittevastava teabe avaldamises ja
§-st 16 tuleneva teabe avaldamise kohustuse täitmata jätmises – nimelt ei ole avaldatud JKL taotlust, ei ole avaldatud jahipiirkonna nimetust, ei ole avaldatud taotlusega tutvumise võimaluse aega ja kohta ning puudub ka viide ettepanekute ja vastuväidete esitamise võimalusele. KeA on rikkunud kaebaja
-st tulenevat õigust osaleda JKL menetluses ja taotleda kasutusõiguse luba ning loa saamise järgselt korraldada jahipiirkonnas jahti, teha jahiulukite seiret ja täita muid
-st tulenevaid kohustusi ning realiseerida vastavaid
tulenevaid õiguseid. 2)
võimaldab jahipiirkonna luba pikendada, kui jahipiirkonna senine kasutaja on 6 kuud enne loa kehtivuse lõppemist esitanud loa andjale taotluse koos jahindusnõukogu seisukohaga (
Viidatud paragrahv ega ka ükski muu
säte ei anna aga õigust luba pikendada ennetähtaegselt, s.o enne loa 10 aastase tähtaja saabumist ja ilma avaliku menetluseta (HMS § 7 lg 1). JKL puhul on tegemist tähtajalise (10 aastase) halduslepinguga, mis lõppeb tähtajal. JKL-i saab pikendada ainult tähtaja saabumisel, seejuures avaliku menetluse teel. Seaduse ei võimalda jahipiirkonna kasutusõigust, kui avaliku ressursi kasutamise õigust pikendada ennetähtaegselt ja salaja, nagu on seda KeA on teinud. Kehtiv
ei võimalda ennetähtaegset ja avalikkuse eest suletud JKL-i pikendamise menetlust. JKL-i pikendamise menetlusele ei ole ette nähtud erikorda ja seetõttu tuli KeA-l lähtuda ka loa pikendamise menetluses samast protseduurist, nagu on
-ga kehtestatud loa väljastamise menetlusele. 3) Salme Jahimeeste Selts on jätnud jahipiirkonna kasutusõiguse ajal pidevalt jahiulukite seireandmeid esitamata Salme jahipiirkonna kohta. Hirve andmed puuduvad 2019-2020; metssea andmed puuduvad 2019, metskitse vaatlusandmed puuduvad 2019, põdra vaatlusandmed puuduvad 2018 ja 2019 aastate kohta. KeA ei ole nendele rikkumistele reageerinud ja ei ole neid olulisi rikkumisi arvesse võtnud. KaA on jätnud JKL-i pikendamise, kui halduse üksikakti andmisel hindama, kas akt kaitseb vaid avalikke huve või ka üksikisiku huve.
sätestatud jahipidamisõiguse loa andmise menetlus ja selles sätestatud jahiloa andmise menetlemise ja avaldamise kord (
, 17 ja § 18) teenib vahetult ka üksikisiku (sh kaebaja kui juriidilise isiku) huve, kes soovib kandideerida jahipiirkonna kasutusõiguse loa menetluses jahipiirkonna kasutaja loale. Seega on kaebajal õigus eeldada, et vastav menetlus peab olema avalik, peab võimaldama kaebajal menetlusest mõistlikul teada saada, peab võimaldama esitada seisukohti ja vastuväiteid ning peab 3 võimaldama ka kaebajal endal kandideerida jahipiirkonna kasutusõigusele (avalikule ressursile). Halduskohus peab võtma käesoleva haldusasja otsuses selge seisukoha, kas JKL-i omaja (käesoleval juhul Salme Jahimeeste Selts) oli kohustatud täitma
eadusega sätestatud kohustusi (sh ulukite seireandmete korrektse esitamise kohustust) ja kas KeA oli kohustatud selle kohustuse täitmist kontrollima. KeA ei oleks tohtinud JKL-i pikendada Salme Jahimeeste Seltsile ka ainuüksi ulukite seireandmete esitamise kohustuse täitmata jätmise, kui
eadusest otseselt tuleneva jahipiirkonna kasutusõiguse loaga kaasneva kohustuse olulise rikkumise tõttu. 4) Jahipiirkonna kasutusõiguse andmise ja pikendamise põhimõtteid on nii Keskkonnaministeeriumile kui ka KeA-le selgitanud Eesti Vabariigi Õiguskantsler. Kuigi Eesti Vabariigi Õiguskantsler on viidanud oma seisukohas ka põhiseaduse rikkumisele, on Keskkonnaministeeriumi ja KeA ametnikud lausa avalikult Õiguskantslerile vastu astunud, mitte tunnistades põhiseadusliku institutsiooni seisukohta. Jahipidamise korraldamine ja JKL-st tulenevate õiguste (ning ka kohustuste) realiseerimine jahipiirkonnas on avalik ressurss, sest sellega kaasneb ka õigus jahilubade müügiks, samuti jahipidamiseks kasutusõiguse alal. Seega saab jahipiirkonna kasutusõiguse omaja jahilubade kaudu enda valdusse avaliku ressursi koosseisus ka olulise rahalise ressurssi – jahilubade müügi ja ka jahipidamisõigusega kaasneva ulukiliha müügiõiguse näol. Isegi juhul, kui Salme Jahimeeste selts liikmed tarvitaksid vahetult ise ja omatarbeks aasta jooksul ära kogu kütitud metsloomade liha, moodustab kütitava ulukiliha harilik väärtus (TsMS § 65 tähenduses) olulise summa, mis ületab 50 000 eurot aastas. 5) KeA on jaotanud JKL-d vähemalt Saaremaal reeglina suletud liikmeskonnaga hõimlusel põhinevatele
eltsidele. KeA ametnik Olev Etverk, kes juhtis pikka aega jahindusnõukogu, on olnud Saaremaa jahipiirkonna kasutajate pikaaegne jahikaaslane ning on Salme
eltsi juhatuse liikme hõimlane. Seejuures on ametnik Olav Etverk osalenud hõimlase poolt juhitud
eltsile kasuliku otsuse vastuvõtmisel ja ei taandanud ennast otsuse vastuvõtmisel. Salme Jahimeeste selts on lisaks eelnevale jätnud täitmata ka Keskkonnaministri määruse alusel jahindusnõukogu poolt Salme jahipiirkonnale määratud kohustusliku metssigade küttimise mahu 2020-2021 aastaks. Eeltoodud küttimismaht oli vahetult ette nähtud sigade Aafrika katku tõrjemeetmena. Jahindusnõukogu määras Salme jahipiirkonnas metssigade küttimismahuks 74 isendit, kuid kütiti ainult 54. Seega jättis kolmas isik ka tauditõrjeks ette nähtud küttimisnormi täitmata. 6)
lg 1, mis võimaldab aastakümneid pikendada ilma avaliku konkursita jahipiirkonna kasutusõigust senisele jahipiirkonna kasutaja kasuks, on vastuolus põhiseadusega (võrdse kohtlemise põhimõte ja aus konkurents ‒ PS § 12 ja seadusega tagatud õiguse teostusele ‒ PS § 10). Eeltoodu tõttu on
lg 1 olulises vastuolus ka põhiseaduse §-ga 3 ja seega on kaebajal õigus taotleda nii
Kaebaja taotleb, et kohus algataks põhiseadusliku järelevalvemenetluse ja tunnistaks
18 lg 1 tühiseks vastuolu tõttu põhiseadusega, sest lisaks avaliku menetluse eiramise võimalusele soodustab selline säte korruptiivsust. 7) Salme Jahimeeste Selts MTÜ kasuks (mille juhatuse liige on Raino Pagil) tehtud jahindusnõukogu protokollilise otsuse tegemisest on koosoleku juhatajana osa võtnud ja viidatud protokolli allkirjastaja Raino Pagil lähikondne Olav Etverk. Seega on otsus tehtud lähikondseks oleva isiku kaasabil, kes ei ole ennast menetlusest taandanud ja lähikondseks oleva isiku kasuks. Saare Maakonna Jahindusnõukogu koosoleku protokolli 16.02.22 puhul on tegemist dokumendiga, millega kaasnes oluline toimingupiirangu rikkumine ja millega peaks kaasnema kriminaalvastutus. Kui ka kohus leiab, et Saare Maakonna jahindusnõukogu koosoleku 16.02.2022 protokolliga (otsusega) on toime pandud toimingupiirangu rikkumine, palub kaebaja kohtul edastada vastav teade Riigiprokuratuurile menetluse algatamiseks. 8) Jahipiirkonna loa pikendamisel ei ole toetutud tegelikele andmetele maaomanikega sõlmitud lepingute osas, vaid Salme Jahimeeste Selts MTÜ kasuks on tehtud suure tõenäosusega meelevaldne ja tõendamata otsus. Kaebaja on saanud Saare Maakonna Jahindusnõukogu koosoleku protokolli 16.02.22, milles on väidetud, nagu oleks Salme Jahimeeste Selts MTÜ-l eramaade lepingutega kaetus 56,8%. Põhjusel, et Saare Maakonna Jahindusnõukogu koosoleku protokollis 16.02.22 ei ole kajastatud ega lisatud
lg 2 märgitud andmeid maaomaniku nime ja isikukoodi või registrikoodi, e-posti aadressi ja telefoninumbrit, katastriüksuse numbrit ja pindala ning maaomaniku nõusoleku andmise kuupäeva ja maaomaniku allkirja, ei ole protokollis kajastatud väide ka ühelgi viisil tõendatud. Kaebajal on põhjendatud kahtlus, et Salme Jahimeeste Selts MTÜ ei esitanud Saare Maakonna Jahindusnõukogu koosolekule
lg 2 punktides 3 kuni 5 nimetatud andmeid ja nende andmete tegelikkust ei ole kontrollitud, sest vastava väite esitas koosolekule protokollist nähtuvalt koosoleku juhataja Olav Etverk. Protokoll ei kajasta, et koosolekul oleks üle vaadatud või kontrollitud Salme Jahimeeste Selts MTÜ kasuks Olav Etverk poolt väidetud 56,8% eramaade osas kirjalike kokkulepete olemasolu tegelikkusele vastavust. 9. Keskkonnaamet leidis 06.06.2023 vastuses kaebusele, et kaebus tuleb rahuldamata jätta, kuid oma 06.02.2025 avalduses võttis KeA kaebuse õigeks. 1) Olukorras, kus JKL-i pikendtati
alusel, saab kaebaja õiguste riivet pidada üksnes väga kaudseks ja seega ei pruugi olla täidetud HKMS § 44 lg 1 sätestatud eeldus kaebuse esitamiseks. Vaatamata sellele, et KeA pidas vaidemenetluses vaide läbivaatamist võimalikuks, palub KeA halduskohtul kaebaja kaebeõigust täiendavalt analüüsida ja kontrollida seda kohtuotsuse tegemisel. 2) Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 7 lg 1 sätestatud üldreegli kohaselt on haldusmenetlus avalik. Kuid see ei tähenda seda, et JKL pikendamine tuleb viia läbi avatud menetluses.
lg 2 kohaselt kohaldatakse JKL pikendamise menetluses HMS sätteid arvestades
erisusi. KeA poolt läbi viidud haldusmenetlus oli avalik, kuigi avatud menetlust läbi ei viidud.
lg 1 on seadusandja loonud teadlikult avaliku ressursi kasutamisel eelisõiguse jahipiirkonna kasutajale, kes on täitnud nõuete kohaselt talle seadustest ja jahipiirkonna kasutusõiguse loast tulenevaid kohustusi. JKL pikendamisel tuleb vastavalt
A poolt Salme JKL pikendamise kohta 5 avaldatud teade vastab
JKL andmise ja JKL pikendamise menetlused on erinevad menetlused, mida reguleerivad ka erinevad menetlusnormid. JKL pikendammise menetluses otsustab KeA olemasoleva loa pikendamise, mitte aga JKL andmise üle.
sätestab selgelt ja ühemõtteliselt, et JKL luba ei anta jahipiirkonda, mis on juba kasutusel. Salme jahipiirkond on juba kasutusel, järelikult ei saa sinna esitada taotlust JKL andmiseks. JKL andmise menetlus toimub erinevalt JKL pikendamise menetlusest avatud menetluses.
-ss on selgelt toodud, millal tuleb kohaldada avatud menetluse sätteid (vt näiteks
JKL pikendamise menetluses ei otsustada JKL andmise üle, vaid olemasoleva JKL pikendamise üle. JKL pikendamine ei riivanud kaebaja seadusega kaitstavaid õigusi, järelikult ei tulnud KeA-l kaebajat JKL pikendamise menetlusse kaasata. Käesolevalt on ilmne, et kaebaja osalemine haldusmenetluses ei oleks mitte mingil viisil mõjutanud asja otsustamist (vt HMS § 58). 2)
JKL pikendamise menetluses ei kohaldu JKL andmise kohta käivad sätted.
näeb ette eraldi menetlusnormid jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmiseks ja juba olemasoleva JKL-i pikendamiseks. Tulenevalt põhimõttest lex specialis derogat legi generali, tuleb kohaldada regulatsiooni, mis on mõeldud konkreetsele tegevusele. Olemasoleva JKL-i pikendamise või pikendamata jätmiseks sätestab diskretsiooni piirid
. Järelikult on
erinorm
§-de 14 – 17 suhtes ja JKL-i pikendamisele ei saa kohaldada
-s JKL andmise kohta käivaid (sh avatud menetlust puudutavaid) sätteid. Tegemist on kahe erineva haldusmenetlusega millel on ka erinevad eesmärgid. KeA-l on õigus jätta JKL pikendamata juhul, kui 1) loa taotleja on teadlikult esitanud valeandmeid, 2) jahindusnõukogu ei ole loa kehtivuse pikendamist toetanud, 3) jahipiirkonna kasutaja ei ole täitnud jahipiirkonna kasutusõiguse loas sätestatud kohustusi. Nimetatud aluste puudumisel puudub KeA-l kaalutlusruum ning kehtiv jahipiirkonna kasutusõiguse luba tuleb pikendada järgmiseks 10 aastaks.
lg-st 2 ei ole võimalik välja lugeda, et oleks soovitud välistada kehtivatele lubadele teiste
sätete kohaldamine ning § 14 lg 4 ja § 18 kohaldamine 10 aasta möödumisel.
-s nähakse ette lubade ühekordne automaatpikendamine, edaspidi toimub pikendamine üldreeglite alusel. Vastav selgitus, mille kohaselt ei kohaldu 2013. aastal automaatselt 10 aastaks pikendatud lubadele
ja nende puhul tuleb soovijatel taotleda uut luba, puudub ka seaduse seletuskirjas. 3) Kaebuse p 11 esitatud kaebaja väited, mille kohaselt kolmas isik ei ole esitanud KeA-le JKL pikendamise taotlust, on kummastavad ning teadlikult kohut eksitavad. Kaebuse lisana esitatud AT teates on selgelt kirjas, et kõigil huvilistel on võimalik tutvuda haldusakti ja muude asjasse puutuvate dokumentidega. Seega oli see võimalus ka kaebajal. Samuti on KeA vaideotsuses välja toonud, millal kolmas isik JKL pikendamise taotluse KeA-le esitas. Salme
elts esitas KeA-le JKL pikendamise taotluse 08.03.2022 ning see on registreeritud KeA dokumendihaldussüsteemis 09.03.2022 kirjana 13-11/22/4580. Dokument on avalikult kätte saadav KeA dokumendiregisris 4)
lg-st 1 tulenevalt tuleb taotlus esitada 6 kuud enne seda, kui olemasoleva loa kehtivus lõppeb, mitte aga 6 kuu jooksul enne olemasoleva loa kehtivuse lõppemist. 5)
lg 2 p 3 kohaselt tuleb jätta JKL pikendamata juhul, kui jahipiirkonna kasutaja ei ole täitnud jahipiirkonna kasutusõiguse loas sätestatud kohustusi. Jahiulukite seirearuannete esitamise kohutus on seadusest tulenev kohustus (
A seisukohta toetab ka
seletuskiri, kus on märgitud, et „jahipiirkonna kasutusõiguse loaga kaasnevad kohustused on jahiulukite seireandmete kogumine ja jahiulukite tekitatud kahju hüvitamise kohustus seadusega kehtestatud korras. Kokkuvõtvalt seirearuannete esitamise 6 kohustus JKL kaasnev kohustus, mille eest näeb vastutuse ette
, mitte aga JKL sätestatud kohustus, mille täitamata jätmisel tuleb jätta taotlus JKL pikendamiseks rahuldamata. Ka juhul, kui kohus leiab, et seirearuannete esitamise kohustus on siiski JKL loas sätestatud kohustus ning kohtumenetluses peaks selguma, et Salme
elts on tahtlikult jätnud üksikud seirearuanded KAUR-le esitamata, tuleb lähtuda HMS § 3 lg 2 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttest. Olukorras, kus Salme
elts on järjepidevalt alates 2003. aastast jahimaad kasutanud heaperemehelikult ning ei jahindusnõukogu ega ka maaomanikud ei ole avaldanud soovi JKL kehtetuks tunnistamiseks, oleks selgelt ebaproportsionaalne meede tema JKL pikendamata jätta üksikute seirearuannete esitamata jätmise tõttu (HMS 54). Seirearuandeid kogub Keskkonnaagentuur (KAUR), mitte Keskkonnaamet. KAUR ei ole Keskkonnaametit teavitanud Salme
eltsi poolt seirearuannete esitamata jätmisest. Järelikult, ei olnud Keskkonnaametil põhjust JKL pikendamise menetluses asuda seisukohale, et taotleja on jätnud seirearuanded esitamata. Ka ei ole Salme
eltsi suhtes ei läbiviidud rikkumismenetlust jahipiirkonna kasutusõiguse loas sätestatud kohustuste täitmata jätmise tõttu. 6)
lg 2 kohaselt saavad maaomanikud, kellele kuulub vähemalt 51% jahipiirkonna jahimaa kinnisasjadest ning vähemalt 51% jahimaa pindalast, algatada kehtiva JKL-i kehtetuks tunnistamise ja olemasoleva jahipiirkonna kasutaja välja vahetamise. Kui maaomanikud on sellise avalduse esitanud, puudub KeA-l kaalutlusruum ning senine luba tunnistatakse kehtetuks.
lg 2 sätestatud õigust saavad maaomanikud realiseerida igal ajal, st olenemata olemasoleva jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse ajast. KeA hinnangul on see piisav meede, mille abil maaomanikud oma õigusi konkreetses jahipiirkonnas realiseerida saavad. JKL kehtetuks tunnistamisel saavad kõik soovijad, sh ka kaebaja esitada taotluse JKL-i taotlemiseks. Taotlus peab vastama
§-le 15. Oluline on märkida, et ka JKL taotlemisel ei näe seadus ette mingi kindla maaomanikega sõlmitud lepingute arvu olemasolu ning kaebaja ei omaks tingimata eelisõigust teiste taotlejate ees.
lg 6 kohaselt eelistatakse taotlejat, kellel on loa andmisel jahipiirkonna piires suurema pindala ulatuses kokkulepe maaomanikega jahipidamise korraldamiseks nende kinnisasjadel ja on selge, et olemasolevate kokkulepete (sh nii suuliste kui kirjalike lepingute) hulk ja konkreetse maaomaniku toetus võib olla ajas kiirelt muutuv. Nõustuda tuleb kaebajaga selles, et jahipiirkonna kasutusõigus on avalik ressurss, kuid see ei tähenda, et KeA ei oleks võinud
tulenevalt Salme jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivust pikendada, vastupidi seadus näeb ette võimalused JKL pikendamiseks, st avalikku ressurssi jätkuvaks kasutamiseks jahipiirkonna kasutaja poolt, kes on oma ülesandeid hästi ja heaperemehelikult täitnud. 7) 06.02.2025 avalduses tõi KeA välja, et Tallinna Ringkonnakohus on kohtuasjas 3-22-2414 asunud seisukohale, et
lg 2 kui üleminekusätte alusel antud JKL-de kehtivusaja lõppemisel ei saa neid pikendada
A jaoks selles küsimuses enam vaidlust ei ole. Arvestades ringkonnakohtu seisukohta ning seda, et Salme jahipiirkonna kasutusõiguse luba anti Salme Jahimeeste Selts MTÜ-le 20.06.2003, tuleb kaebuse õigeks võtta. 10. Salme Jahimeeste Selts vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. 1) Toetada tuleb KeA seisukohta, et Anseküla
elts MTÜ kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kõik menetluskulud kaebaja kanda. KeA vastuse lisas 3 on kohtule edastatud ka kolmanda poolt vaidemenetluses esitatud 08.02.2023 seisukoht. Kolmas isik ei hakka 08.02.2023 seisukohas avaldatud üle kordama ja jääb 08.02.2023 seisukohas toodu juurde ja palub kohtul seisukohas esitatud argumentidega käesolevas menetluses arvestada. KeA ei ole Salme jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamise korralduse andmisel rikkunud
-st ega HMS-i. KeA lähtus korralduse andmisel
kehtivast sõnastusest ja Anseküla 7
elts MTÜ õigusi Salme jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamise käigus ei rikutud. Asjakohane ja õige on KeA vastuse lk 2-5 antud selgitused, et eristada tuleb
§-s 14-17 reguleeritud JKL-i andmist ja §-s 18 sätestatud JKL-i pikendamist. 2) Kolmas isik on sõlminud enamike Salme jahpiirkonnas asuvate maaomanikega jahipidamislepingud. Kehtivate jahipidamiselepingutega on hõlmatud rohkem kui 50% Salme jahipiirkonnas asuvatest jahimaadest. Seega soovib maaomanike enamus, et Salme jahipiirkonnas korraldaks jahti just kolmas isik, mitte mõni muu
elts. Kui Anseküla
elts MTÜ ja selle taga ainuisikuliselt olev Andrus Lehesoo soovib algatada jahipiirkonna kasutaja väljavahetamise, siis on tal selleks
A vastuse p 15). Anseküla
elts MTÜ-l ja Andrus Lehesool faktiliselt selline võimalus siiski puudub, sest maaomanike enamus ei soovi Andrus Lehesooga asju ajada. KOHTU PÕHJENDUSED 11. Kohus leidis 09.05.2023 määruses, et kaebaja kaebeõigust ei saa välistada, kuna kaebaja väitel on tal sõlmitud jahipidamislepingud Salme jahipiirkonnas mitmel kinnisasjal ning sellega on Anseküla
elts MTÜ piisavalt tõendanud enda puutumust HKMS § 44 lg 1 mõttes vaidlustada KeA 29.11.2022 korraldust nr 1-3/22/
lg-s 2 nimetatud perioodi lõppemist taotleda uus JKL
‒17 alusel ning kohaldada ei oleks tohtinud
JKL-i pikendamise regulatsiooni.
lg 2 sätestab, et
jõustumisel kehtiv JKL kehtib kümme aastat pärast
jõustumist ulatuses, milles see ei ole vastuolus
-s sätestatuga. Haldusasjas 322-2414 oli vaidluse all, kuidas viidatud sätet tuleks tõlgendada. Selles asjas asus halduskohus seisukohale, et seadusandja mõtteks oli kohaldada automaatset pikendamist neile JKL-i omajatele, kellel oli see õigus uue
kehtima hakkamise ajal, st neile oli tagatud õigus JKL-i pikendada veel üheks perioodiks. Tallinna Ringkonnakohus sellise tõlgendusega ei nõustunud ning tühistas halduskohtu otsuse. Ringkonnakohus leidis, et KeA-l tuleb korraldada uus JKL andmise konkurss vastavalt
§-dele 14‒17. Kuna Riigikohus 17.12.2024 KeA kassatsioonkaebust menetlusse ei võtnud, jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 28.03.2024 otsus. Seeläbi on kohtupraktikas antud JKL pikendamisele
alusel tõlgendus, mida tuleb ka käesolevas asjas järgida. Seega isegi, kui vaatamata kaebuse õigeksvõtule kaebus sisuliselt läbi vaadata, tuleb see ikkagi rahuldada. Sest käesoleva haldusasja tuumaks on sama õiguslik vaidlus kui haldusasjas 3-22-
regulatsioon on PSga kooskõlas ning kas KeA ikka kontrollis kolmanda isiku puhul maaomanikega sõlmitavate lepingute olemasolu. Kuna vaidlustatud haldusakt kuulub tühistamisele, tuleb KeA-l teha uus otsus, ning kellele ning millistest kaalutlustest lähtudes JKL väljastatakse, pole teada. Varasema menetluse läbiviimise detailid pole seega uue menetluse õiguspärasuse hindamisel relevantsed. Nt küsimus, kas JKL tulnuks jätta väljastamata seireandmete esitamata jätmise tõttu, on õiguslikult keeruline ning eeldaks ka täiendavate tõendite kogumist ‒ arvestades JKL pikka kehtivusaega ei pruugi mõningane lünklikkus andmetes olla piisavaks põhjuseks JKL-i väljastamisest keeldumisel (see poleks proportsionaalne), isegi kui nõustuda kaebaja käsitlusega, et
lg 2 p 6 alust (jahipiirkonna kasutaja ei täida jahipiirkonna kasutusõiguse loas sätestatud kohustusi) tulnuks käesoleval juhul kohaldada. Kohus pigem nõustub vastustajaga, et see norm puudutab kehtiva JKL-i kehtetuks tunnistamist ning on mõeldud tagama avalikku huvi, mitte kaitsma konkreetse
eltsi subjektiivseid õigusi JKL konkursi läbiviimisel. 15. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Praegu tehti otsus vastustaja kahjuks. HKMS § 108 lg-s 5 sätestatakse, kui vastustaja võtab kaebuse õigeks, ei kanna ta pärast õigeksvõttu tekkinud menetluskulusid. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (HKMS § 109 lg 1). Kaebaja esitas kohtule 17.02.2025 taotluse menetluskulude väljamõistmiseks ja kuludokumendid. Menetluskulud koosnevad riigilõivust summas 20 eurot ja õigusabikuludest summas 624 eurot (käibemaksuga), kokku summas 20+624=644 eurot. Kaebaja palub, et välja mõistetud kaebaja menetluskulud kantakse kaebaja lepingulise esindaja Juulius OÜ kontole EE031010220196892222 SEB Pank AS-is. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohtu hinnangul on kaebaja menetluskulud põhjendatud suuruses ja mõistliku maksumusega. Seega tuleb Keskkonnaametilt Anseküla
elts MTÜ kasuks välja mõista menetluskulud summas 644 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda kaebaja lepingulise esindaja Juulius OÜ kontole EE031010220196892222 SEB Pank AS-is. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.