Mõlemal kontol oleva vara osas tuleb J.W-d
Seadusandja on
lg 8 regulatsiooni ette näinud justnimelt sellisteks puhkudeks, mistõttu ei saa J.W olla kontodel oleva vara tegelik kasusaaja ega omanik. Tegemist on kuritegelikust tegevusest või selle asemel saadud varaga. Kui konto omanik valdab vara (tõenäoliselt) õigusliku aluseta ehk esineb rahapesu kahtlus, ei ole ta vara tegelik kasusaaja ega omanik. RAB on teinud kokku 13 välispäringut 7 erinevasse riiki ja tuvastanud sama isiku teisigi varjamistoiminguid, mis kinnitab tegevuse süstemaatilisust ja seda, et isik ei ole vara omanik ega tegelik kasusaaja. Vara omanik või tegelik kasusaaja saab olla keegi kannatanutest. RAB-i ülesandeks ei ole kriminaalmenetluse läbiviimine ja RAB-l puudub ülevaade kriminaalmenetluses äravõetud J.W asjadest ja nende asukohast. RAB-l puudub ka juurdepääs kriminaalmenetluses antud ütlustele ja esitatud tõenditele ning RAB ei saa neid argumente arvestada ega analüüsida. Halduskonfiskeerimise puhul ei ole küsimuse all isiku (karistusõiguslik) süü ja isiku karistamine ning täidetud ei pea olema kõik samad kohustuslikud (koosseisu) elemendid, mis kehtivad rahapesule. Vastasel juhul olekski tegemist karistusõigusliku meetmega ning kohaldamisele kuuluks kriminaalmenetlus. Halduskonfiskeerimiseks peab olema kahtlus, et vara on seotud rahapesuga, sj ei pea olema kahtlus kõikide
koosseisuelementide suhtes.
lg 7 viimases lauses on sätestatud vara riigi omandisse kandmisega tekkiva riive tasakaalustamiseks, et riigi tuludesse kantud summa väljanõudmise õigus on vara omanikul kolme aasta jooksul vara riigi tuludesse kandmise päevast arvates. Selleks peab isik ise vastavad legaalset omandiõigust tõendavad dokumendid esmalt esitama. Seega ei ole ohvrid/kannatanud haldusmenetluses halvemas olukorras kui kriminaalmenetluses. Igatahes oleksid nende õigused riivatud olulisemal määral, kui vara lastakse hoolimata rahapesu kahtlusest majanduskäibesse. 7. J.W oli 08.01.2024 vastuses seisukohal, et haldusmenetluse seaduse (HMS) nõuetele vastavat haldusmenetlust ei ole puudutatud isiku suhtes läbi viidud, sh ei ole RAB küsinud mingeid selgitusi ega dokumente ühegi konkreetse ülekande või tehingu kohta alates kontode arestimisest 30 päevaks. Dividendide maksmine ja laenu andmine on legaalne tegevus. Puudutatud isiku ja Y. Q osalusega C OÜ tegeles legaalse äritegevusega (krüptovara kaevandamine), sõlmis selle raames W AS-ga üürilepinguid ja tegi makseid. Puudutatud isik ei ole kohustatud tõendama, kust said raha Y. Q ja F OÜ. Puudutatud isikule teadaolevalt on mõlemad pangad temaga lepingu lõpetanud, mistõttu puudub tal juurdepääs pangateabele. 20.11.2022 läbiotsimistel võeti nii puudutatud isikult ja tema abikaasalt kui ka Y. Qlt ja tema elukaaslastelt ära kõik elektroonilised seadmed ja muud andmekandjad. Samuti võeti ära puudutatud isiku ja Y. Q osalusega äriühingute dokumendid, serverid jne. Seega on puudutatud isikul juurdepääs vaid avalikest registritest nähtuvale teabele. RAB ei ole selgitanud, milles on seisnenud RAB-i ebaõnnestumine kontodel oleva vara tegeliku kasusaaja kindlakstegemisel ning miks ta peab laenulepingut ja dividendide 3
RAB-i viidatud FATF-i soovitustel ei ole üksikisikute õiguseid piirav mõju, vaid selleks peavad need olema sisseviidud asjakohasesse õigusakti. Vara riigi omandisse kandmise eelduseks on jätkuv kahtlus, et vara suhtes on rahapesu kahtlus (
lg 1).
lg 6 kohaldamisel on tegemist jagatud tõendamiskoormusega:
lg 3 p-st 1 tulenevalt peab rahapesukahtlusega vara valdaja või omanik RAB-le tõendama vara legaalset päritolu (milles saaks järeldada ka legaalse omandiõiguse olemasolu), kuid ka RAB-l või kriminaalasja menetlejal tuleb teha pingutusi, et teha kindlaks vara omanik või kontol oleva vara tegelik kasusaaja (vt Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2019 määrus nr 3-19-1973, p 6). Olukorras, kus RAB-l on kohustus ise asjaolusid välja selgitada, on tegemist uurimispõhimõttega HMS § 6 mõttes, mis kuulub kohaldamisele ka
HMS § 6 sätestab, et haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Asjas olulise tähtsusega asjaolud võivad olla nii menetlusosalise kasuks kui ka kahjuks rääkivad. Puudutatud isikul oli võimalik tutvuda ettekirjutuste faktiliste asjaoludega, sh sellega, milliseid tehinguid üldse kahtluse alla seatakse, alles praeguses kohtumenetluses. Keskmisele mõistlikule inimesele ei olnud arusaadav, mida ta üldse tõendama peaks või saaks. Arvestada tuleb, et puudutatud isik oli sel ajal (ja veel kuni 12.01.2024) vahi all; puudutatud isiku ja temaga seotud füüsiliste ja juriidiliste isikute osas viidi 2022. a-l läbi läbiotsimine ning võimalikud dokumendid, millega oleks võimalik RAB-i hinnatavaid asjaolusid tõendada, asuvad riigi valduses. Seega on isikule alles praeguse kohtumenetluse käigus saanud teatavaks, et tal tuleks konto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX osas tõendada tehinguid joonisel 1 (dtl 903), st ülekannet enda ühelt kontolt teisele ning F OÜ-lt dividendide saamist, ning konto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX osas Y. Qlt laenu saamist või võtmist. RAB ei ole põhjendanud, miks ei olnud RAB-l endal võimalik uurimispõhimõttest lähtudes küsida puudutatult isikult või väljamakse tegijalt, kas tehingul on õiguslik alus (osanike otsus, laenuleping vms), ning arvestades, et nimetatud tõendid asuvad eelduslikult pärast 22.11.2022 läbiotsimist riigi käsutuses, pöörduda vastava riigiorgani poole samadele küsimustele vastuse saamiseks. Kui RAB leidnuks, et need tõendid, mida RAB-l on igakülgseks uurimiseks vaja, asuvad (vahistatu staatuses) puudutatud isiku valduses või too teab nende asukohta, pidanuks RAB sellele isiku tähelepanu juhtima (HMS § 38 lg 1). Haldusorgan vabanenuks asjaolu väljaselgitamise kohustusest alles siis, kui nt nimetatud dokumendid olnuks üksnes puudutatud isiku või temaga seotud isikute käsutuses, kes keelduvad dokumente esitamast 4
lg-s 8 sätestatust, et konto omaniku omandiõigust ei eeldata, saab mõista selliselt, et konto omanik saab ja peab RAB-i põhjendatud kahtluse korral tõendama tema kontole tehtud ülekannete aluseks olevate tehingute ehtsust, küll aga ei saa temalt nõuda, et ta tõendaks tehingujadas eespool olevate tehingutega seotud asjaolusid, iseäranis seda, et isik, kellelt puudutatud isikule raha laekus, oli selle saanud ausal teel. Asjaolud, mis puudutavad seda, kust ja kuidas sai raha F OÜ või Y. Q, oleksid asjassepuutuvad juhul, kui RAB oleks tuvastanud, et puudutatud isiku kontol oleva raha omanik või tegelik kasusaaja on F OÜ või Y. Q. Dividendidest saadud raha osas märkis kohus, et äriregistri kohaselt on puudutatud isik ka F OÜ juhatuse liige. RAB ei ole uurinud ega analüüsinud F OÜ sissetulekuid, millest saaks teha järelduse, et see raha pärineb nimelt kuritegelikust tegevusest; küsitud äriühingult (sh juhatuselt) andmeid või uuritud riigi käsutuses, läbiotsimise käigus äravõetud dokumente samas küsimuses. F OÜ 2020. a majandusaasta aruande põhjal ei ole põhjust välistada võimalust, et äriühingu majandustegevus genereeris reaalseid rahavoogusid. F OÜ-d ega ühtki selle juhtimisega seotud isikut ei ole senini kuriteos süüdi mõistetud. Y. Qlt saadud raha osas ei nähtu, et RAB oleks temalt uurinud, kust ta raha sai. RAB ei ole väitnud ka seda, et Y. Q on variisik, kes andis puudutatud isikule üle puudutatud isikule kuulunud vara, olles üksnes selle hoidjaks (joonis 1, dtl 904). Tehingu tegelikkust ei saa seada kahtluse alla ka mõne menetlusliku nõude rikkumise korral, kui poolte vahel oli tahe selline tehing teha. Tehingu näilikkus ei tähista tehingu mistahes puudujääke või isegi võimalikku vastuolu seadusega, vaid olukorda, kus pooled tahavad jätta 5
Ka RAB paneb oma
lg-te 2 ja 3 alusel tehtavates edastustes uurimisasutustele ja prokuratuurile piirangu, et edastustes ja selle lisades (tõendid) toodut ei ole võimalik kasutada kriminaalmenetluses. RAB ei saa välistada teabe kasutamise kriminaalmenetluses „luureteabena“, taotledes sama teabe kasutamist halduskohtus lubatava teabena. Kohtule ei ole esitatud muud teavet või dokumente peale õigusabipalve. Kui tegemist on n-ö Eesti siseriikliku õiguse mõttes jälitusteabe või selle analoogiga, on see võimalik tõendiks muuta kriminaalmenetluse seadustiku § 63 lg 11 alusel. Sellise teabe kasutamine üksikisiku vastu on haldusmenetluses piiratud ning võimalik üksnes kindlate tingimuste täitmisel (vt Riigikohtu 07.10.2021 kohtuotsuse nr 3-19-467 p 22). Juhul kui tegemist on teabega, mida ei ole võimalik kriminaalmenetluses kasutada, on küsitav, kas RAB-l on võimalik sellele teabele kui tõendile haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses üldse tugineda. RAB-i lähtepunkt, et puudutatud isik ei saa olla vara tegelikuks, legaalseks omanikuks, ei anna (sh ka selle õigsust eeldades) alust kohtu poolt loa andmiseks. Vara riigi omandisse kandmise eesmärk on lahendada olukord, kus vara omanik on variisik, kes on seda kinnitanud, kuid ei tee koostööd või pole kättesaadav, et vara riigile loovutada. Seega on tegemist varaga, mille suhtes keegi (sh variisik) pretensioone ei esita. Kui RAB on veendunud, et tegu on rahapesuga, edastatakse materjalid pädevale asutusele ning reeglina saavad konfiskeerimise küsimused lahenduse koos süüküsimusega. Kriminaalmenetluses vara arestimisel lõpetab RAB toimingud viivitamata. Kui puudutatud isik kummutab RAB-i kahtluse rahapesu kohta, st tõendab raha legaalset päritolu
lg 10 mõttes, ei ole alust vara käsutamist kauem piirata, veel vähem riigi omandisse kanda. Kui vara tegelik omanik või kasusaaja on teada, aga küsimuse all on vara legaalsus (st kas isik on saanud vara omanikuks kuritegelikul teel), ei saa vara ära võtta ilma kriminaalmenetluseta. Vara riigi omandisse kandmise eesmärk on järjepidevalt olnud vara osas lõpliku otsuse tegemine, mitte FATF-i parimate praktikate elluviimine või KarS §-s 83 2 toodud laiendatud konfiskeerimine toomine haldusmenetlusse. RAB-i kirjeldatud eesmärkide ja volitustega halduskonfiskeerimist võimaldavat seadust ei ole kunagi kehtestatud (vt Riigikohtu XIII koosseisu eelnõu 771 SE). Vastu võtmata seaduseelnõu eesmärke ei ole võimalik olemasolevale regulatsioonile üle kanda. RAB-l on kahtlus, et puudutatud isik on toime pannud nii eelkuriteo kui ka rahapesu. Sellises olukorras on RAB-l kohustus edastada materjalid pädevale asutusele süüteomenetluse algatamise otsustamiseks (
Euroopa Liidu õigusest tuleneb kohustus võidelda rahapesu vastu ennekõike kriminaalmenetluslike ja karistusõiguslike vahenditega. RAB-i taotlusest tulenevalt on puudutatud isik füüsiline isik, kelle huvides, kasuks või nimel tehingute või toimingute ahel on tehtud
RAB kinnitab, et vahepealsel ajal (alates loa saamisest kuni praeguses asjas taotluste esitamiseni) ei ole menetluslik olukord muutunud, st puudutatud isik ei ole esitanud vara legaalset päritolu tõendavaid asjaolusid ega tõendeid, ning RAB-l ei ole õnnestunud vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat kindlaks teha.
lg 6 alusel tehtud ettekirjutuse õiguspärasuse hindamisel on kohus juba kontrollinud, et ettekirjutuse tegemisel on järgitud loa piire, puudutatud isikul on olnud võimalik esitada sisulised vastuväited ja tõendid ning tegemist pole puudutatud isiku omandiga. Seetõttu on täidetud ka vara riigi omandisse kandmise loa saamise normi kohaldamise eeldused. Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-20-664 välja toonud, et
lg-te 7 ja 8 koostoimes tuleb konto omanikku käsitada kontol oleva käsutuspiiranguga vara valdajana, kellel on vara suhtes valdaja, mitte vara omaniku ja tegeliku kasusaaja õigused; kehtivate normide mõtteks on välja selgitada, kas isiku kontole kantud raha on enne kande tegemist saadud seaduslikul teel. Praegusel juhul viitab RAB-i analüüs (taotluste p 4), et puudutatud isiku kontodele laekunud vahendid ei ole saadud seaduslikul teel. Seega ei saa teda pidada
Puudutatud isik ei ole esitanud ühtki adekvaatset vara legaalset omandiõigust tõendavat dokumenti ega selgitust. RAB on
lg-s 3 sätestatud kohustuse täitnud ja edastanud informatsiooni pädevale asutusele 13-l korral. Samuti on RAB olnud ühenduses Riigiprokuratuuriga ja vahetanud infot: 28.11.2022 ja märtsis 2023 osalenud kõnealuse kaasusega seotud arutelul, lisaks edastanud infot 24.11.2022, 28.11.2022, 04.12.2022, 16.02.2023, 05.07.2023 ja 06.07.2023. Pädevale asutusele info andmine ei eelda aga seda, et uurimisasutusel tekiks kohustus üksikasjalikult oma edasisi toiminguid RAB-le selgitada. RAB-i pädevuses ei ole kriminaalmenetluse läbiviimine. RAB saab sisustada tekkinud põhjendatud kahtlust, mitte rohkemat. See, kas rahapesu kahtlusega hõlmatud vara pärineb tõepoolest kuritegelikust tegevusest, tuvastatakse lõppastmes kriminaalmenetluses. RAB-i haldusmenetluse eesmärk ei ole tagada kriminaalmenetluse eesmärke ega koguda tõendeid kuriteo toimepanemisega seonduvalt või küsida prokuratuurilt võimalikke kannatanute andmeid. Isegi kui 7
-s sätestatud eesmärkidega laiemalt. Kriminaalmenetluse käigus konfiskeerimine ja halduskonfiskeerimine ei võistle omavahel ja neil menetlustel puudub hierarhia. Olenemata menetluse liigist, ei pruugi riigile olla teada, kes on kannatanuks ja kellele võiks vara tagastada.
lg 7 kohaldamise eelduseks ei ole eelnevalt algatatud kriminaalmenetlus või see, et uurimisasutus peaks olema RAB-i teavitanud, et kriminaalmenetlus ei ole tulemuslik. Eelduseks on see, et vara legaalset omanikku või tegelikku kasusaajat ei ole olnud võimalik välja selgitada ning esineb jätkuv rahapesu kahtlus. Need eeldused on täidetud. RAB on piiranud kontodel konkreetsed rahasummad, mille osas mõistlik inimene saab aru, et selle summa osas tuleb tõendada vara legaalsust. RAB ei ole nõudnud, et isik hakkaks kohe alguses tervet vara liikumise jada tõendama, kõigepealt oleks saanud alustada vara kontole saabumise legaalsuse tõendamisest. Seejärel võib RAB vajadusel küsida täiendavat infot ja tõendeid. Puudutatud isik ei ole mingeid jõupingutusi vara legaalse päritolu tõendamiseks teinud. Soovimatusele teha RAB-ga koostööd viitab ka see, et piirangute kestel ei ole isik kordagi RAB-i poole täiendavate selgituste saamiseks pöördunud. Keskmine mõistlik inimene pöörduks täpsustavate selgituste saamiseks haldusorgani poole ise, eriti kui talle tundub, et vara käsutamise piiramiseks puudub igasugune alus. Isikul oli kinnipidamisasutuses viibimise ajal esindaja ning oma õigusi on võimalik teostada (sh teostada päringuid pankadele, riigiasutustele, äripartneritele, klientidele
lg-s 10 toodud mõistet „vara legaalne päritolu“ tuleb sama paragrahvi lõike 6 kohaldamise kontekstis mõista selliselt, et isik, kelle nimel pangakonto on avatud, peab tõendama, et tema ning raha tema pangakontole kandnud isiku vahel oli tegelik ja õiguspärase sisuga majandustehing. Selleks võib olla vajalik minna tagasi vara algse päritoluni. RAB on oma analüüsi käigus (taotluste p 4) jõudnud järelduseni, et tegemist ei olnud õiguspärase sisuga majandustehingutega, vaid tehingute eesmärgiks oli vara tegeliku päritolu varjamine. Halduskonfiskeerimise puhul ei ole küsimuse all isiku (karistusõiguslik) süü ja isiku karistamine ning täidetud ei pea olema kõik samad kohustuslikud (koosseisu) elemendid, mis 8
Sättes toodud halduskonfiskeerimist on RAB-l õigus rakendada sõltumata kriminaalmenetluse läbiviimisest. Rahvusvahelised õigusaktid näevad ette võimaluse kasutada süüdimõistva kohtuotsuseta konfiskeerimist ehk Eesti puhul
§-s 57 sätestatud halduskonfiskeerimist ja seda kasutab järjest enam riike maailmas. Halduskonfiskeerimise eesmärk ja sisu ei ole isiku karistamine. Seetõttu tuleb eristada rahapesu ja rahapesu kahtlust. Kui vara seaduslik kuuluvus ei leia tõendamist, on võimalik nii kriminaalmenetluse algatamine uurimisasutuse poolt kui ka vara riigi omandisse kandmine läbi halduskonfiskeerimise. Tegemist on eraldiseisvate menetlustega. Kriminaalmenetluses vara mittearestimine või kriminaalmenetluse algatamata jätmine ei tähenda automaatselt rahapesu kahtluse kadumist ning vara suhtes seatud piirangute tühistamist. Seega on ekslik halduskohtu järeldus, et Euroopa Liidu õigusest tuleneb kohustus võidelda rahapesu vastu ennekõike kriminaalmenetluslike ja karistusõiguslike vahenditega. RAB-i kohustus on tõkestada rahapesu ja terrorismi rahastamist. Isegi kui kriminaalmenetlust ei algatata, ei ole õiguspärane tagastada kuritegelikul teel saadud vara isikutele, kes võivad olla seotud otseselt/kaudselt rahapesuga või kuriteoga. Haldus- ja halduskohtumenetluses esitatavad tõendid ei ole ennast süüstavad. Rahapesu andmebürood rakendavad üle maailma põhimõtet, et nende antav informatsioon on vaid „luureteave“. Seda teeb ka RAB, pannes
lg-te 2 ja 3 alusel tehtavates edastustes uurimisasutustele ja prokuratuurile piirangu, et edastuses ja selle lisades (tõendid) toodut ei ole võimalik kasutada kriminaalmenetluses. RAB-l on õigus ja võimalus kasutada välisriikidega vahetatavat infot tingimusel, et see ei saa teatavaks laiemale avalikkusele, kui on toodud
-s. RAB on teinud jõupingutusi, et välja selgitada rahapesukahtlusega vara legaalne omanik või tegelik kasusaaja. Selle tarbeks on RAB teinud 13 välispäringut seitsmesse riiki. Täiendavalt on RAB vahetanud infot pädevate asutustega.
Vara tegelik kasusaaja on puudutatud isik ja juhul, kui pidada seda vara ühisvaraks, siis lisaks ka tema abikaasa. Kui lisaks tegelikule kasusaajale tuleb tuvastada kontodel oleva vara legaalne päritolu, siis on ka see tingimus täidetud: kontol nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX olev summa on puudutatud isikule FFF kontserni emaettevõtja F OÜ poolt makstud dividend ja kontol nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX olev summa on laen Y. Qlt. Tegemist ei ole näilike ega vara päritolu varjamiseks tehtud tehingutega. Seega tuleks RAB-l
RAB kinnitab, et ta on täitnud
Kuigi selle tõendamiseks ei ole RAB esitanud kohtule tõendeid, annab see seisukoht täiendavalt tunnistust, et piirangud on seadusevastased ja tuleb lõpetada. Kui siiski tõlgendada
sätteid selliselt, et vara saab konfiskeerida RAB-i kirjeldatud asjaoludel, on regulatsioon vastuolus PS § 22 lg-ga 1 ja tuleb jätta kohaldamata. Halduskonfiskeerimise põhiseaduspärasuse kontrolliks annab täiendava põhjuse RAB-i tõdemus, et „erinevad direktiivid ja FATF-i soovitused ei nõua õigusraamistiku kehtestamist, mille käigus oleks võimalik konfiskeerida vara olukorras, kus puudub süüdimõistev kohtuotsus“. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10
lg 7 kohaldamise eeldused ning nende täidetus RAB-i 08.12.2023 taotluse nr 1.2-1/87-1 ja 18.12.2023 taotluse nr 1.2-1/91-1 esemeks oleva vara (pangakontodel olev raha) riigi omandisse kandmiseks. RAB-i taotlused tuginevad
lg 7 esimesele lausele, mis näeb ette järgmist: „Kui ühe aasta jooksul pärast vara käsutamise piirangute kehtestamist ei ole õnnestunud vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat kindlaks teha või kui vara valdaja teatab Rahapesu Andmebüroole või prokuratuurile kirjalikult soovist varast loobuda, võib Rahapesu Andmebüroo või prokuratuur taotleda halduskohtult luba vara riigi omandisse kandmiseks.“ Sättest nähtuvalt eeldab RAB-i loataotluse rahuldamine seda, et vara käsutamise piirangute kehtestamisest on möödunud vähemalt üks aasta ning vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat ei ole õnnestunud kindlaks teha või alternatiivselt on vara valdaja teatanud kirjalikult soovist varast loobuda. Täiendavalt tuleb arvestada, et kõigi
lg-tes 1, 3, 6 ja 7 toodud meetmete rakendamiseks peab esinema jätkuv rahapesu kahtlus (vt ka
Lisaks sätestab
lg 8, et kontol oleva vara puhul käsitatakse mh
lg 7 rakendamisel konto omanikku vara valdajana ning tema omandiõigust ei eeldata.
lg-test 8 ja 10 tuleneb taotleja hinnangul, et
lg-te 6 ja 7 rakendamisel ei saa jätkuva rahapesu kahtluse korral pidada pangakonto omanikku tema kontol oleva vara (nõudeõiguse) omajaks või tegelikuks kasusaajaks, vaid üksnes teadmata isikule kuuluva vara valdajaks. See tähendab, et konto omaniku omandiõiguse mitte-eeldus kehtib kuni rahapesu kahtluse ümber lükkamiseni ehk vara legaalse päritolu tõendamiseni. Sellega saab nõustuda vaid osaliselt. Ringkonnakohus asus 23.04.2024 määruses nr 3-23-2858 seisukohale, et kui konto omanik tõendab vara legaalset päritolu (st mitteseotust rahapesu või terrorismi rahastamisega) enne RAB-i rakendatud käsutuspiirangute tähtaja möödumist, peab RAB piirangud viivitamata lõpetama, olenemata sellest, kas tema hinnangul on vara kontole liikumise aluseks olnud tehing või toiming olnud iseenesest õiguspärane või mitte (nt kas dividendi väljamaksmise aluseks on olnud kinnitatud majandusaasta aruanne või kehtiv osanike otsus). Kui rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus jääb käsutuspiirangu tähtaja lõpuni puudutatud isiku poolt kõrvaldamata, ei saa
lg-t 8 tõlgendada viisil, et ainuüksi konto omaniku omandiõiguse mitte-eeldus ongi piisav selleks, et kanda kontol olev vara
lg-s 8 sätestatud kontoomaniku omandiõiguse eelduse välistusest ei saa tuletada järeldust, et kui konto omanik ei lükka rahapesukahtlust ümber, ei olegi nn kontovara (nõudeõiguse) omaja või tegelik kasusaaja mitte konto omanik, vaid tuvastamata isik.
lg 8 laiendas küll varasemaga võrreldes selle vara ringi, mille suhtes on
lg-tes 6 ja 7 sätestatud meetmeid võimalik kohaldada, kuid nimetatud säte ei muuda siiski tsiviilõiguslikke suhteid (st ei lõpeta ega välista kellegi omandiõigust). Ka nt kriminaalmenetlusliku laiendatud konfiskeerimise aluseks ei ole mitte eeldus, et isik ei ole vara omanik, vaid ikkagi eeldus, et isik on vara omandanud kuriteo toimepanemise tulemusel või sellise vara arvel. Seejuures piisab vara laiendatud konfiskeerimise tagamiseks (s.o vara arestimiseks) küll põhjendatud kahtlusest, kuid vara tegelikuks konfiskeerimiseks peavad selle kuritegeliku päritolu eeldust põhistavad asjaolud olema tõendatud (vt Riigikohtu 14.12.2023 määrus nr 1-23-4049, p-d 16–17). Need seisukohad on asjakohased ka praeguses asjas. 15. Halduskohus on õigesti rõhutanud, et
lg 7 võimaldab kanda riigi omandisse üksnes n-ö peremehetut vara, mitte lihtsalt kõrvaldamata rahapesukahtlusega vara.
lg 7 alusel saab kontol olevat vara, millest konto omanik ei soovi loobuda, riigi omandisse kanda üksnes siis, kui on tõendatud, et vara ei oleks pidanud kõnealusele kontole kunagi üldse jõudma. Sellise olukorraga oli tegemist nt haldusasjas nr 3-20-664, kuid praegusel juhtumil on asjaolud oluliselt teistsugused. Puuduvad igasugused tõendid, et makse algne tegija (st F OÜ või Y. Q) ei oleks soovinud vaidlusalust raha puudutatud isiku pangakontodele üle kanda. RAB-l on küll seadusest tulenev ülesanne tõkestada rahapesu ja terrorismi rahastamist (nt
lg 1 p 1), kuid tema õigused ja kohustused selle eesmärgi saavutamiseks vajalike meetmete võtmisel ei saa riigivõimu teostamise seaduslikkuse põhimõttest (PS § 3 lg 1) tulenevalt ulatuda kaugemale RAB-le seadusega antud volituste piiridest (nt Riigikohtu 20.05.2014 määrus nr 3-3-1-76-13, p 17; 14.05.2014 määrus nr 3-3-1-77-13, p 14). 16. Kuivõrd
lg 7 alusel vara riigi omandisse kandmiseks ei piisa kõrvaldamata rahapesukahtlusest, ei oma asja lahendamisel määravat tähtsust, kas ja millises ulatuses oli puudutatud isikule teada, mille kohta tal tuleks RAB-le tõendeid esitada. Ringkonnakohus märgib siiski, et nõustub halduskohtuga, et RAB ei saanud puudutatud isikult eeldada tõendite esitamist kuni väidetava eelkuriteoni välja. Üldjuhul on alust eeldada, et kui RAB on seadnud kontole saabunud varale käsutuspiirangu, on konto omanikule ka täiendavate selgitusteta arusaadav, et vara legaalse päritolu tõendamiseks tuleks tal esitada RAB-le tõendid selle tehingu või toimingu kohta, mille alusel vara kontole laekus. Kui RAB-i hinnangul ei ole esitatud tõendid piisavad, et rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlust ümber lükata, tuleks seda puudutatud isikule selgitada (nt viidates kahtlusele, et tegemist on näiliku tehinguga) ning anda võimalus esitada täiendavaid tõendeid. See ei tähenda, et RAB peaks isikule avaldama enda luureteabe, sest
lg-d 1, 3 ja 6 ei nõua puudutatud isikult mitte RAB-i kahtluste (või nende aluseks oleva teabe) ümberlükkamist, vaid tõendite esitamist piiratava vara päritolu kohta. Hinnangu sellele, kas vara on seaduslikku päritolu või esineb jätkuv rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus, annab RAB tema käsutuses oleva teabekogumi põhjal (st arvestades nii puudutatud isiku esitatud dokumente ja selgitusi kui ka välisriikide rahapesu andmebüroodelt saabunud või muul viisil RAB-i enda poolt kogutud teavet). Nagu märgitud, on jätkuv kahtlus piisav selleks, et seada
lg-te 1, 3 ja 6 alusel piirangud vara käsutamisele, kuid mitte selleks, et kanda vara
17. Halduskohtu põhjendused, mis puudutavad RAB-i taotluste esemeks oleva vara
lg 7 kohaldamise eeldused ei ole praegusel juhul täidetud ja seega on taotletud meetme rakendamine välistatud, puudus kohtul igasugune vajadus hakata täiendavalt analüüsima meetme proportsionaalsust.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.