) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning tsiviilasi tuleb saata uueks lahendamiseks tagasi samale maakohtule
Määruskaebus rahuldatakse. 8. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on tsiviilasja menetlemisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. Avaldaja on puudutatud isiku eestkostja.
lg 2 p 1 sätestab, et perekonnaasjas võib kohus määrata tsiviilkohtumenetlusteovõimetule isikule teda puudutavas menetluses esindaja, kui see on vajalik tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvide kaitseks. Esindaja tuleb määrata, kui tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvid on oluliselt vastuolus tema seadusliku esindaja huvidega. Avaldaja palus avalduses kohtu luba tehingute tegemiseks tema ja puudutatud isiku vahel, mistõttu ei pruugi nende huvid kattuda. Lisaks on maakohus ärakuulamisel ise tuvastanud, et puudutatud isik ei ole võimeline oma seisukohta väljendama. Eeltoodust tulenevalt olnuks maakohtul vajalik määrata puudutatud isikule tema seisukoha väljaselgitamiseks ja huvide kaitseks esindaja. 9.
lg 2 kohaselt küsib kohus valla- või linnavalitsuse seisukohta alaealist või eestkostet puudutavas menetluses ja saadab talle menetlusi lõpetavate määruste ärakirjad. Maakohus ei ole kohalikult omavalitsuselt käesolevas asjas seisukohta küsinud. 3 2-12-39403
lg 2 sätestab, et erieestkostja määratakse ka käesoleva seaduse § 180 lõikes 1 nimetatud toiminguteks. Kohus võib eestkostetava tahteavalduse asendada jõustunud kohtulahendiga erieestkostjat määramata, kui erieestkostja määramine ei oleks konkreetse toimingu puhul otstarbekas. Eeltoodust tulenevalt on tegemist tehingutega, kus võib olla vajalik erieestkostja määramine. 13. Mis puudutab avaldaja etteheiteid seonduvalt tema ärakuulamisega, siis ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et maakohus rikkus tema ärakuulamisel menetlusõiguse norme.
lg 4 järgi võib kohus menetlusosalise ära kuulata sõltumata menetlusosalise taotlusest. Ärakuulamine võib toimuda ka telefonitsi. Kohus ei pidanud ärakuulamise kohtu vormistama protokolli, vaid võis märkida ärakuulamisega seotud asjaolud menetlust lõpetavas määruses (
Mis puudutab ärakuulamisel saadud informatsiooni käsitlemist tõendina, siis
lg 2 teine lause sätestab, et kohus võib hagita menetluses lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi muu hulgas menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud vande all. 14. Menetluskulude jaotus jääb
15. Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule, ei ole tegemist menetlust lõpetava määrusega ja seega ei saa määruse peale
lg-st 3 ja 4 tulenevalt määruskaebust esitada (RKTKm 28.05.2014, 3-2-1-46-14, p-d 11). (allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.