Obsah (6)
§ 407§ 444§ 173§ 164§ 174§ 178KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Tanel Pürn Otsuse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2025, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-4626 Tsiviilasi M.I. hagi
§ 407
lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 5. 02.08.2024 määrusega anti hagejale tähtaeg nõude selgitamiseks. Kohus selgitas, et täisealise puhul ei saa lähtuda lapsele miinimumelatist ettenägevast sättest. Hageja esitas täiendavad selgitused 12.08.2024 ning kohus arutas hagejaga asjaolusid 09.10.2024 kohtuistungil, kuhu kostja ei ilmunud. Kutset sellele istungile ei õnnestunud kostjale kätte toimetada. 2
(3)6. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja kohtule ei vasta. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.
§ 444
lg 3 alusel võib kohus otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata, kuid selgitab esialgse hagi osalise rahuldamise põhjuseid.
- PKS § 101 sätestatud elatise miinimummäär kohaldub vaid alaealise lapse suhtes (vt nt Riigikohtu lahend 3-2-1-119-15 p 10). Täisealine peab elatist nõudes esile tooma enda kulud. Hagi kohaselt olid hageja vajadused 545 eurot kuus (ühiselamu 40 eurot, transpordikulu 150 eurot, toidukulu 200 eurot, muud kulutused 150 eurot (sidekulu, tervis, riided, hügieenitarbed, vitamiinid jms)). 12.08.2024 seisukoha kohaselt on hageja kulud 410-490 eurot kuus (ühiselamu 40 eurot, transpordikulu 150 eurot jm, sh toidukulu 130-150 eurot). Istungil vähendas hageja nõuet 200 euroni kuus ning kirjalikes seisukohtades leidis, et ta kulud on 400 eurot kuus. Hageja viitas ka sellele, et kostja on vahepeal olnud töötamise registris registreeritud ning kostja nimele on registreeritud kinnisvara, mistõttu on kostja eeldatavalt töövõimeline. Kuivõrd ühel vanemal on töökoht ja teisel vanemal on kinnisvara, võib vanemate varalise seisundi lugeda muude andmete puudumisel võrdseks. Kohus võtab tagaseljaotsuse tegemisel aluseks hageja viimased faktiväited kulude suuruse kohta, sest hagi saab rahuldada õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kostja ei ole vastuväiteid kuludele esitanud, mistõttu kulude ümber hindamiseks puudub alus. Kuivõrd vanemate varalist seisundit tuleb lugeda võrdseks, tuleb kostjalt välja mõista pool hageja kuludest, s.o 200 eurot kuus alates 21.03.2024, s.o hagi esitamisest, kuni õpingute lõppemiseni, s.o 27.02.
- a märtsikuu ja
- a veebruari eest tuleb elatis välja mõista proportsionaalselt, s.o 70,97 eurot (200/31x11) ja 192,86 eurot (200/28x27). Kohus mõistab elatise välja ühekordse summana kuni
- a jaanuarini, s.o 70,97+2000 eurot. Veebruari elatis 192,86 eurot muutub sissenõutavaks 1.02.
- Menetluskulud 8.
§ 173
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulud tuleb
§ 164lg 1 alusel jätta poolte endi kanda.
Kuna kulud jäävad poolte endi kanda, siis puudub vajadus ka menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks
§ 174kohaselt.
9. Tulenevalt
§ 178
lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Pürn kohtunik 3
(3)