4-18-2082 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. august 2018.a, Pärnu Kuninga tn kohtumaja Väärteoasja number 4-18 -2082 Kohtunik Igor Pütsep Kohtuistung
§ 203
ja
§ 224
lg 2; Väärteomenetluse seadustiku § 2, § 132 p 2, § 133-135 kohus otsustas Rahuldada K.N kaebus osaliselt. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri teabebüroo peaspetsialisti Imre Veberi 28.03.2018.a otsus väärteoasjas nr 2440,18,000992 osaliselt ning teha uus otsus karistuse osas, so vähendada K.N-ile määratud karistust ning karistada teda LKindlS § 81,
§ 203
ja
§ 224lg 2 järgi kvalifitseeritud väärtegude toime panemise eest Kar
S § 63 lg 1 alusel KarS § 224 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 6 (kuueks) kuuks. Liiklusseaduse § 127 kohaselt, kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab käesoleva otsuse jõustumise päevast. Kohtuotsus juhtimisõiguse äravõtmise osas saata täitmiseks Maanteeameti Liiklusregistrile. Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 1
(7)4-18-2082 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 28. september 2018.a. Asjaolud ja menetluse käik 02.03.2018.a on PPA Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalve talituse liikluspolitseinik Ken Tommula koostanud väärteoprotokolli mille kohaselt K.N 02.03.2018.a kell 17.41 XXXXXX 48 km juhtis mootorsõidukit, mis ei ole kehtestatud korras ümber registreeritud. Lisaks juhtis XXXX registreerimis numbrimärgiga mootorsõidukit ja ei esitanud järelelvalvet teostavale politseiametnikule liikluskindlustuse olemasolu tõendavat dokumenti. Kaasaarvatult oli juhi ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,63 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,68 mg/L, ± 0,05 mg/L. 13.03.2018.a ebaselguste lahendamise määruse kohaselt on 02.03.2018.a koostatud väärteoprotokollis ekslikult rikkumise toime panemise kohaks märgitud XXXXX. Rikkumise ja protokolli koostamise koht oli XXXXXX 28.03.2018.a üldmenetluse otsuse nr 2440,18,000992 kohaselt Kuna LKindlS § 81,
§ 203
ja
§ 224lg. 2 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määratakse nende eest Kar
S § 63 lõike 1 kohaselt karistus
§ 224lg.
2 järgi ning karistuseks määrati Liiklusseaduse § 224 lg. 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmise 12 kuuks. Kaebus 17.04.2018.a esitas K.N Pärnu Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja — PPA Lääne prefektuuri teabebüroo peaspetsialisti hr Imre Veber 23.03.2018 otsusele väärteoasjas nr 2440,18,000992. Kaebuse kohaselt väärteo protokollis ja karistusotsuses märgitud sõiduautot XXX kohta käivad dokumenteerimise puudused esinesid, nagu ka asjaolu, et kaebuse esitajal vöis olla alkohoIijoove, mida mõõdeti määras 0,63 mg/1 I. Menetlusaluse isikuna avaldas nii peatamisel kui ka väärteoprotokolli koostamisel politseiametnikele koheselt kahetsust ning selgitas ka elulist ning äärmiselt tungivat põhjust — miks läks sellises tervisekonditsioonis auto juhtima, nimelt oli teel oma alaealise poja XXXX ga (sünd. XXXX ) EMO-sse pojal köhus äkki tekkinud valuspasmide vastu kiire meditsiiniabi saamiseks. Eelnev alkoholi tarvitamine oli iseenesest tingitud menetlusaluse isiku kroonilistest, juba aastaid kestvatest, mind hooti väga jõuliselt tabavatest tugevatest peavaluhoogudest, millised üldjuhul ei allu valuvaigistitele. Kaebusega vaidlustatakse kohtuvälise menetleja 28.03.2018 karistusotsuse, kuna selle määramise kaalumisel ei ole arvestatud isiku süü tegeliku suurusega, juhtumi faktiliste asjaoludega ning äratuntava võimalusega teo toimepanija, piisavalt preventiivseks mõjutamiseks rahatrahviga, ilma mootorsõiduki juhtimisõigust ära võtmata. Karistust peaks kergendama asjaolu, et rikkumised olid mittetahtlikud, sõiduki joobeseisundis juhtimises oma süü selge tunnetamine, siiras kahetsus ning arusaamine sellise teguviisi ühiskonnaohtlikkusest. K aristuse eesmärk on saavutatav põhikaristusena määratava rahatrahviga ning rahatrahvi kohaldamine mõjutab menetlusaluse isiku kinnitusel teda edaspidi täielikult hoiduma kehtivate 2
(7)4-18-2082 liiklusnõuete eiramisest. Võttes lisaks ülaltoodule arvesse, et: menetlusaluse isiku hooldada ja abistada on alaealine poeg ning abikaasa XXXX kes ei pääse ilma autotranspordiabita kooli ja tööle ning sealt tagasi; menetlusalusele isikule ku uluval ja tema juhitavas 0Ü-s N.A Teenused on igapäevaselt tööl mõned töötajad, kes on osalise töövõimega ning kes ise autot ei juhi, kuid keda tuleb tööandjal sõidutada igal tööpäeval kodust metsatöödele ja tagasi ka menetlusaluse isiku enda tervis on käesoleval ajal üsna räbal tingituna nii neuroloo gilisest probleemist, kui muudest kroonilistest tervisehädadest (radikuliit, jm), mille tõttu vajab mootorsõiduki juhtimisõigust üksnes juba eriarstide juures käimise vajadusel; on XXX ainuke juhatuse liige, mis tõttu vajab eluliselt mootorsõiduki juhtimisõigust sel põhjusel, et viibida nii raietöölisena kui ka tööettevõ ttude eest otseselt vastutava isikuna XXX metsaüksustel ja raielankidel, siis oleks karistusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine põhjendamatult ränk karistus mitte ainult menetlusalusele isiku enesele ja tema juhitud ettevõtte töötajatele, vaid ka püsivat ja alalist temapoolset transpordiabi vajavatele pereliikmetele. Lähtudes ülal esile toodud asjaoludest ja juhindudes väärteomenetluse seadustiku §- st 114 lg 1 p 2 ja 1g 4 ning §-st 132 p 2, palub K.N tühistada kohtuvälise menetleja PPA Lääne prefektuuri teabebüroo peaspetsialisti hr Imre Veber 23.03.2018 otsus väärteoasjas nr 2440,18,000992 ja teha asjas uus otsus, millega määrata kergema karistusena kohtu poolt mõistlikuks peetav rahatrahv. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja ei toeta kaebust ning palub jätta kaebus rahuldamata. Väärteoasja menetluses selgus, et menetlusalust alust isikut on varasemalt karistatud väärteoja kriminaalkorras mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Karistused ei ole kehtivad, kuid iseloomustavad K.N käitumist, et isik ei ole eelnevatest karistustest õppinud. K.N tabati XXX 46 km, oma ütlustes tunnistas menetlusalune isik, et suundus tanklasse. Üldteada, et tankla on kuulus sellega, et kaupleb 24/7 alkoholiga. Karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja samuti sellega, et menetlusalune isik pani oma teoga, juhtimine, kui alkoholi lubatud piirmäär on ületatud, ohtu nii enda ja kaasliiklejate elu ja tervise. Eriti kahetsusväärne on asjaolu, et joobes juhi sõidukis oli alaealine laps, kelle elu oli seatud otsesesse ohtu ning millist sõnumit ja eeskuju menetlusalune isik lapsele väljendas. 02.03.2018 kell 23:28 ajal XXX 46 km juhtis K.N taas mootorsõidukit alkoholijoobes ning tema suhtes algatati kriminaalmenetlus KarS § 424 tunnustel. Kohtuväline menetleja leiab, et rahatrahvi määramine ei olnud otstarbekas ja põhjendatud, kuna isik jätkab liiklusalaste süütegude toimepanemist. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et karistusliik tuli muuta karmimaks ja isikut karistada juhtimisõiguse äravõtmisega 12 kuud. Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et tegu on tõendamist leidnud ja karistus määratud õiglaselt. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes Väärteomenetluse seadustik § 132 lg 1, palun K.N kaebus jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil K.N tunnistas rikkumiste toimepanemist ja palus juhtimisõigus talle alles jätta. Kaitsja palus kohtul kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja määrata K.N-ile juhtimisõiguse äravõtmise asemel karistuseks rahatrahv. Kohtuvälise menetleja ametnik palus kaebus jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata. 3
(7)4-18-2082 Maakohtu seisukoht VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §- s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused, leidis, et K.N kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse peale ja ka kohtuistungil menetlusalune isik tunnistas temale ette heidetud rikkumiste toimepanemist. Siiski kohus toob välja väärteoasja materjalide hulgas olevad tõendid, millele tuginedes on võimalik tõsikindlalt väita, et K.N on temale inkrimineeritud väärteo toime pannud. 02.03.2018.a väärteoasjas nr 2440,18,000992 koostatud väärteoprotokoll kajastab isikule ette heidetud rikkumisi: nõuetekohaselt ümberregistreerimata ja joobes sõiduki juhtimine ning järelevalvet teostavale ametnikule liikluskindlustuse olemasolu tõendava dokumendi esitamata jätmine. K.N ei ole protokollile vastu vaielnud. Joove on isikul tuvastatud 02.03.2018 indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt samal päeval kell 17.41 ning indikaatorvahendi Envitec Alcoquant 6020 nr A102536 lugem on olnud 0,790 mg/l, K.N on näitudega tutvunud ja nõustunud kinnitades seda oma allkirjaga. K.N on 02.03.2018.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt
§ 91lg 2 p 2 alusel kuni kainenemiseni.
02.03.2018.a joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli kohaselt on isikul esinenud joobeseisundile viitavatest tunnustest esinenud märjad, läikivad silmad; liiklemine kindel, mittevastav sõidukiirus; alkoholi lõhn. 02.03.2018.a tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt on 02.03.2018.a kell 18.11 on tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST ARBK-0027 tuvastatud K.N alkoholijoove pärast laiendmääramatuse mahaarvamist 0,63 mg/l, protokollile on lisatud ka tõendusliku alkomeetri väljatrükk. Kaebuses avaldas K.N , et oli tarbinud alkoholi, kuna teda valdas migreenihoog ning see ei allu reeglina ravimitele, kuid alkoholi tarvitamine mõjub valu leevendavalt. Autorooli istus, kuna tema alaealisel lapsel olid kõhus valuspasmid, ning ta suundus Pärnu Haigla erakorralise meditsiini osakonda lapsele abi saama. Sama avaldas isik ka kohtuistungil ning selgitas et politseiametnikele ütles, et väitis enda sõitvat tanklasse kuna oli šokis või närvis ja ei rääkinud seetõttu ametnikele tegelikust auto juhtimise põhjusest. Kohus on seisukohal, et isiku poolt antud selgitused on otsitud ja ennast õigustavad. K.N ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et temal on diagnoositud migreen mis ei allu ravimitele, ehk isiku poolt väidetu on paljasõnaline ja 4
(7)4-18-2082 tõendamata. Samuti on joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollis välja toodud, et K.N käitumine oli rahulik, ehk politseiametnikele ei tundunud isik olevat ei šokis ega ka närviline. Asjakohane ei ole ka kaitsja toodud näide praktikast, kus Riigikohus on aktsepteerinud alkoholijoobes autorooli istumist olukorras, kus isik tundis ohtu oma elule ja tervisele. Kohus on kontrollinud, kas 02.03.2018.a vajas menetlusaluse isiku poeg erakorralist arstiabi ning 23.04.2018.a teatas SA Pärnu Haigla kohtule, et 02.03.2018.a ei ole T.R-ga EMO-sse pöördutud, samuti ei ole koostatud kiirabikaarti. Seega on tõendamata ka menetlusaluse isiku väide, nagu tinginuks joobes sõiduki rooli istumise vajadus viia alaealine laps erakorralist meditsiinilist abi saama ehk tuvastatud ei ole kaitsja poolt viidatud lahendis esinenud asjaoludele sarnaste asjaolude esinemine käeoleval juhul. Seda enam, et keskmine inimene, olles olukorras, kus on tarvitanud alkoholi ja tekib erakorralise abi vajadus, helistab kas kiirabisse või pöördub vajadusel alkoholi mitte tarvitanud lähikondse poole. Samuti, kui isik siiski alkoholi tarvitanuna rooli istub ja ta politsei poolt kinni peetakse, peaks sellisel juhul juhi ja ka lapsevanema esimene mure olema lapse tervis, ehk koheselt avaldataks ka sõidu põhjus politseile, kes siis oleks vajadusel saanud koheselt abistada ka lapsele vajaliku arstiabi saamisel. Tähelepanuta ei saa ka jätta K.N enda poolt avaldatut, et tegelikkuses on ka XXX olemas kiirabipunkt, kuhu ta oleks saanud lapsega esmalt pöörduda, mida ta aga oma sõnul ei teinud. Ka on äärmiselt taunitav, et isik väidetavalt sellise terviseseisundi esinemisel nagu on äge migreenihoog tegi teadliku valiku sõiduki rooli istuda, kui nagu ka kaitsja kohtuistungil välja tõi, on teada, et äge migreen väga tugevalt mõjutab ja pärsib valuhoos vaevleval inimesel tavapäraste toimetuste tegemist. Keskmine mõistlik inimene, nagu ka kaitsja toodud näidetes, katkestab pooleli olevad tegemised ning võimaldab organismile rahu ja vaikust. Kohus on seisukohal, et K.N-ile ette heidetud teod on õigesti kvalifitseeritud ja nende toime panemine korrektselt tuvastatud. Kohtumenetluses ei ole tuvastatud K.N poolt toime pandud teo õigusvastasust ega ka tema süüd välistavaid asjaolusid. K.N taotleb, et kohus tühistaks kohtuvälise menetleja 28.03.2018.a otsuse karistuse osas ning teeks asjas uue otsuse, millega määrata kohtu poolt mõistlikuks peetav rahatrahv. Seega on käesoleval juhul vaidlus selles, kas isikule määratud karistus vastab isiku poolt toime pandud teole. 02.03.2018.a väärteoprotokolli kohaselt on menetlusalusele isikule ette heidetud ühe teoga mitme väärteo toimepanemist ning isikule on lähtuvalt KarS § 63 lg 1 kohaselt määratud karisus
§ 224lg 2 alusel. Kohtuväline menetleja on selles osas toimind vastavalt kehtivale seadusandlusele. Kar
S § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtu- ja kohtueelses menetluses ei ole tuvastatud karistust raskendavate asjaolude esinemist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus kahetsust, mida K.N avaldas nii kohtule esitatud kaebuses kui ka kohtuistungil. Siiski on alkoholijoobes sõiduki rooli istumise näol tegemist isiku tahtliku 5
(7)4-18-2082 tegevusega, nagu ka sellise sõidukiga liikluses osalemine, mis on nõuetekohaselt ümberregistreerimata ning järelevalvet teostavale ametnikule ei esitata liikluskindlustuse olemasolu kinnitavat dokumenti. K.N teadis, et tema poolt juhitud sõidukil olid väärteoprotokollis välja toodud puudused ning ta ei oleks tohtinud 02.03.2018.a selle sõidukiga liikluses osaleda. Samuti oli isik teadlikult tarvitanud alkoholi ning seega ka teadlik asjaolust, et sõiduki rooli istudes paneb toime vähemalt väärteo. Seega on õige kohtuvälise menetleja hinnang, et K.N teod on toime pandud tahtlikult, kohtu hinnangul kavatsetult. Kohtuväline menetleja on olnud seisukohal, et kuigi K.N varasemad karistused on kustunud, tuleks neid arvestada käesoleval juhul kui isiku käitumist iseloomustavat. Kohus kohtuvälise menetleja käsitlusega ei nõustu. Arvestades, et isikule varasemalt mõistetud ja määratud karistused olid käesoleva väärteoasja esemeks oleva teo toime panemise hetkeks arhiveeritud näitavad, et isikule varasemalt mõistetud karistused avaldasid isiku käitumisele vajalikku eripreventiivset mõju ja ta oli oma käitumist parandanud. K.N puuduvad Eestis kehtivad karistused, mida kohus peab ka isikule karistuse määramisel arvestama. Kohtuistungil K.N avaldas, et istus samal päeval s.o 02.03.2018.a peale käesolevas asjas väärteoprotokolli koostamist mõne tunni möödudes taas autorooli. Selle juhtumi osas on prokuröriga sõlmitud kokkulepe, kohtuistungit käesoleva väärteoasja arutamise seisuga kriminaalasjas toimunud ei olnud. Kuigi ka käesoleval hetkel ei ole K.N ja prokuröri vahel sõlmitud kokkulepet kinnitav 25.09.2018.a kohtuotsus nr 1-18-5510 jõustunud, on K.N süüteo toime panemise fakti tunnistanud ning kohtu hinnangul on võimalik seda fakti ka vaadelda isiku üldist seaduskuulekust iseloomustava asjaoluna. Kohtu hinnangul mitme väärteo ühe tahtliku teoga toime panemine, eriti, kuna menetlusaluse isiku rikkumine tekitas potentsiaalset ohtu nii kaasliiklejatele kui ka temaga väärteo toime panemise ajal sõidukis viibinud alaealisele lapsele, välistab käesoleval juhul isiku suhtes rahatrahvi kohaldamise. Ehk selles osas nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et isiku poolt toime pandud teole peab reageerima juhtimisõiguse äravõtmisega. Isik pani toime raske liiklusreeglite rikkumise, isiku joove väärteo toime panemise hetkel oli lähedane
§ 224lg 2 kohaldamise ülempiirile.
Kohus on seisukohal, et just juhtimisõiguse ära võtmine on selline karistus, mis omab K.N-ile vajalikku eripreventiivset mõju ja võimaldab tal maksimaalselt tunnetada oma mitteõiguskuuleka käitumise tagajärgi. Samuti annab sellise rikkumise toime panemisele juhtimisõiguse äravõtmisega reageerimine üldsusele selge signaali, et liiklusalastele rikkumistele, eriti aga joobes juhtimisele, reageeritakse vajaliku rangusega. Kaebuses ja kohtuistungil K.N selgitas, et temal on juhtimisõiguse säilimine vajalik nii perekonna kui ka töötajate transportimiseks ning enda juhitud ettevõtte töö korraldamiseks, samuti tema enda terviseprobleemidest tingituna eriarstide vastuvõtule pöördumiseks. Kohus on seisukohal, et iga karistus peab olema selline, et vastab isiku poolt toime pandud teo raskusele ning samaaegselt ka mõjutab isikut selliselt, et paneb teda oma käitumist muutma, ehk käesoleval juhul peab karistus olema piisav selleks, et K.N lõpetaks liiklusrikkumiste toimepanemise. 6
(7)4-18-2082 Asjaolu, et menetlusalusel isikul on seoses perekondlike- ja töökohustuste täitmisega vaja mootorsõiduki juhtimise õigust, peaks menetlusalusel isikul iga päev liikluses osaledes meeles olema ning mõjutama teda seda enam hoiduma liiklusreeglite rikkumisest. Väljakujunenud praktika kohaselt tuleb isiku teole vastava sanktsiooni määra alguspunktiks võtta sanktsiooni keskmine määr mida siis korrigeeritakse vastavalt menetluses tuvastatud asjaoludega. Liiklusseaduse § 224 lg 2 kohaselt võib kohus karistada isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni 12 kuuks. Kohus ei p idanud siinkohal põhjendatuks kaebaja K.N väiteid selle kohta, et vajab juhtimisõigust seoses perekondlike ja tööülesannete täitmisega. Kohus leiab, et sõiduki juhtimine tööülesannete täitmisega seoses ei anna privileege ega õigusi liikluseeskirjade rikkumiseks. Kohtu hinnangul satuks nimetatud motiivil karistuse kohaldamata jätmisel tööülesannetega seoses sõiduki kasutajad eelisolukorda võrreldes nendega, kes sõidukit igapäevaste tööülesannetega ei kasuta. Nimetatud asjaolu on aga vastuolus seaduste ja karistuste ühetaolise ja õiglase kohaldamise põhimõtetega. Samuti ei ole K.N viidanud asjaolule nagu esineks tal KarS § 50 lg 2 sätestatud alus, mis keelaks mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmise. Seega ei näe kohus eelnevalt välja toodud põhjendustes alust isiku suhtes valitud karistusliigi muutmiseks. Arvestades väärteo toimepanemise asjaoludega, karistust raskendavate asjaolude puudumise ja karistust kergendava asjaolu esinemisega, samuti ka karistuse üldja eripreventiivsete eesmärkidega, vastab kohtu hinnangul K.N süüle karistusena juhtimisõiguse ära võtmine sanktsiooni keskmises määras s.o kuueks kuuks. Seega tuleb K.N kaebus osaliselt rahuldada ja tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri teabebüroo peaspetsialisti Imre Veberi 28.03.2018.a otsus väärteoasjas nr 2440,18,000992 osaliselt ning teha uus otsus karistuse osas, so vähendada K.N-ile määratud karistust ning karistada teda juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Menetluskulude osas kohtule taotlusi esitatud ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Igor Pütsep Kohtunik 7
(7)