1-16-2592/87

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2018, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-2592 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Kaseorg - Prokurör Abiprokurör Alar Häidberg ( arvamus esitatud kirjalikult ) kriminaalasi Tartu Vangla materjalid J.F osas vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu Kaitsja Kohtuistung J.F isikukood: XXX, asukoht: Tartu vanglas, vabanemisjärgne elukoht: xxx. Karistusaja algus ja lõpp: 22.07.2016-02.04.
2. kaugkohtuistung 13.08.2018 RESOLUTSIOON Jätta J.F temale Tartu Maakohtu 22.07.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-162592 mõistetud vangistuse kandmiselt elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Tartu Maakohtu 22.07.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-2592 on J.F süüdi tunnistatud KarS §120 lg 1 ja 2751 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 06.12.
3. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aasta 6 kuu ja 11 päeva võrra ja mõisteti J.F-ile kohtuotsuste kogumi eest liitkaristuseks 3 aastat 8 kuud ja 11 päeva vangistust. Karistusaja algust arvestatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest 22.07.
4. 24.05.2018 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud J.F isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. Tartu vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik ametnikele (risk ühiskonnas, risk vanglas). Konkreetsetele täiskasvanutele (risk ühiskonnas) ja vangidele (risk vanglas). Kinnipeetav on kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht seisneb füüsilises vägivallas ja võimaluses, et viib oma ähvardused kas pereliikmete või juhuslike inimeste suhtes avalikkuses täide. Isik on võimeline oma tahtmise saamiseks panema toime röövmõrva, kasutama vägivalda politseiniku suhtes ja laimama vanglaametnikke. Samuti ründama kaaskinnipeetavaid. Oht on suurem tulenevalt rahalisest olukorrast ja konfliktsituatsioonides. Lisaks mõjutavad ja suurendavad riskikäitumist varasemad karistused ja pidevad vangistused, pikk isoleeritus vabadusest ja vaen pereliikmete vastu. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 22%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 32%. Tulenevalt J.F ohutasemest ja tõenäosusest sooritada uus kuritegu ei toeta Tartu Vangla kinnipeetava vabanemist tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Tartu vanglas on esimest korda ja 14 aastat, mis mõisteti KarS § 114 - § 25 järgi. See aeg sai täis 03.
5. Vahepeal liideti 6 kuud juurde 2005 aastal ja 2016 liideti perekonna ähvardamise eest juurde 1 aasta ja 2 kuud. Kirjutas perekonnale kirju, keegi ei öelnud, et nad ei taha. Vangistuse jooksul on kogu aeg töötanud, aga õppida ei olnud midagi. Oli lõpetanud keskkooli ja 4 aastat ülikooli. Töötab ka praegu, on osalenud male- ja kabeturniiridel, võrkpalli- ja korvpalliturniiridel. Töötab majandusabitöödel. Detsembris lavastati 2 distsiplinaarasja. Üks oli värvipliiatsite eest. See on absurdne karistus, sest vanglas ei ole värvipliiatseid üldse vaja. On läbinud "Vihajuhtimise" ja "Agressiivsuse maandamise" programmid, need läksid väga edukalt. Sai enda jaoks sealt seda, kuidas agressiivsust juhtida mujale, kui keegi solvab või provotseerib, siis ei pööra tähelepanu. Saab hakkama vabaduses. Ei pea vajalikuks seda, et toetuda sõpradele. Poeg ja tütar on ja vahel ikka suhtleb. On 39-aastased, neil on oma elu ja kinnipeetaval on oma elu. Kui neil midagi vaja on, siis kirjutavad, aga nüüd on poolteist aastat vaikus olnud. Elektroonilisest valvest teab enamvähem kõike. Ei tohi kriminaalse elemendiga kohtuda, ei tohi alkoholi, narkootikume tarvitada. Lootuse külast teab ka kõike, nad tegelevad kultuuri ja programmiga ja Luteri usuga. On ise ka Luteri usku. Ütleb veel, et 2010 lõpetas väikeettevõtluse. Enne vangi panekut töötas FIEna restaureerides õlimaale ja vabaduses jätkab. Palub, et ta vabastatakse. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa J.F tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Alar Häidberg, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega J.F tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla, asub seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Isik kannab viiendat reaalset vangistust, kuid viimased kuriteod sooritas isik vangistuses karistuse kandmise ajal. Viimasele karistusele on juurde liidetud ka eelmiste kohtuotsuste järgi mõistetud ja ärakandmata karistused, sh ka I astme kuritegude eest (mõrvakatse, röövimine). Positiivsed asjaolud süüdimõistetu puhul on osalemine tööhõives ja vangistuses viibides läbis isik Väikeettevõtluse töökorralduse kursused. Negatiivne on süüdimõistetu isik ja kuriteo sooritamise asjaolud. Antud juhul on tegemist isikuga, kellel on olnud pikk kriminaalne elu ja temale mõistetud vangistused on järjest pikenenud. Isikul puuduvad vabaduses toetavad lähedased. Isiku täiskasvanud poeg keeldub temaga suhtlemast, sest isik on varasemalt pannud toime kuriteo (ähvardamise) lähedaste vastu. Vangla iseloomustusest nähtub, et isiku käitumine ka vanglas on olnud negatiivne, ta on pannud toime kaaskinnipeetavate suhtes füüsilise vägivalla kasutamist ja sooritanud kuriteo ka vanglaametniku suhtes. Süüdimõistetu enda sõnades on motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest, kuid pole seda suutnud teha ei kinnipidamisasutuses ega ka vabaduses. Isik keda on karistatud kuritegude sooritamise eest korduvalt, ei ärata usaldust ja tema paljasõnalist väidet, et on motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest ei saa võtta tõena. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on prokurör arvamusel, et J.F tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb üksikuid positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid (elukoha puudumine, käitumine vangistuses jne). Isiku vabastamine oleks ennatlik tulenevalt toime pandud kuriteo iseloomust ja sellest tulenvast süü suurusest. Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta J.F vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu J.F vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve alla ei ole põhjendatud. J.F kannab käesolevalt liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest ning KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo korral vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilisele valvele allumisega. J.F on kohtuistungi toimumise ajaks ära kandnud temale määratud karistusest pisut üle 2 aasta, so. üle 1/2 mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus
6. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
7. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vabanedes asuks kinnipeetav kriminaalhooldusametniku arvamusest ning enda kinnitusest tulenevalt elama aadressil xxx. Antud aadressil asub xxxx, kuhu on isikule garanteeritud ajutine elukoht võimalusega osaleda 10-kuulises programmis. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus keelatud esemete hoidmise eest kambris. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on J.F suhtes vanglas kahel korral kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid kaaskinnipeetavate suhtes füüsilise vägivalla kasutamise eest, samuti on ta distsiplinaarkorras korduvalt karistatud erinevate ametnikega seotud distsipliinirikkumiste eest. Vestlustel on süüdlane varasemalt korduvalt väljendanud kriminaalset käitumist vabandavaid ja õigustavaid seisukohti. Suhtub ametiisikutesse valikuliselt, on seisukohal, et vanglateenistuse ametnikud provotseerivad ja kiusavad ning suurem osa vanglas määratud distsiplinaarkaristusi on fabritseeritud ja tühiste asjade eest. Sarnaseid seisukohti väljendas kinnipeetav ka kohtuistungil. Samuti nähtub iseloomustusest sotsiaalprogrammis Agressiivsuse asendamise treening osaluse kohta, et isiku motivatsioon oma käitumise muutumiseks on kaheldav. Seda, et programm ei omanud oodatud mõju, kinnitab ka asjaolu, et peale programmi läbimist ründas J.F vanglas kaaskinnipeetavat. Kui isik ei suuda ka vangla rangetes tingimustes käituda reeglitekohaselt, paneb toime ka seal uusi kuritegusid, on suur tõenäosus, et ka vabaduses ei saa tema käitumine olema seadusekuulekas. J.F kannab käesoleval hetkel liitkaristusena järjekorras 5ndat vangistust mitme kuriteo eest, seal hulgas mõrvakatse eest. Soodustegurid on probleemide lahendusoskuste puudumine, kuritegude eitamine, kuritegelikud hoiakud, mis materjalidest nähtuvalt ei ole ka muutunud. Kuivõrd kinnipeetav on ka varasemalt olnud vanglas, ei ole alust loota, et karistus iseenesest või vangistus spetsiifiliselt suudab J.F õiguskuulekal rajal hoida. Kohtu hinnangul ei tunnista kinnipeetav oma kuritegusid ja kaldub neid õigustama. Nii on kinnipeetav selgitanud kohtuistungil ähvardamise kuriteo kohta, et kirjutas perekonnale kirju, keegi ei öelnud talle, et nad seda ei soovi, jättes mulje, justkui ähvardamist kui sellist aset ei leidnud. Samas nähtub 22.06.2016 kohtuotsusest antud asjas, et kirjade sisu ja lausekasutus väljub perekondliku viisaka suhtlusstiili piiridest ning väljendatud on selgeid tapmisähvardusi. Selline käitumine teo eitamise näol süüdlase poolt, kes on ise paberile tapmisähvardused kirja pannud, väljendab selgelt suutmatust oma käitumisele adekvaatset hinnangut anda, tegude eest vastutust võtta ning põhjendamatu on loota, et kinnipeetav on mõistnud oma käitumise lubamatust ja tulevikus saab see olema seadusekuulekas. Kohus ei ole veendunud, et isikule mõistetud karistus oleks käesolevaks hetkeks täitnud ühe eesmärkidest, sest kohtule esitatud materjale kogumis hinnates saab teha vaid ühe järelduse süüdlane tegelikkuses pole teadvustanud endale toimepandud tegude raskust ning ei ole aru saanud, et sellist teguviisi ei tohi korrata. Kohus on seega seisukohal, et kinnipeetaval puudus ja puudub veel praegugi enesekriitika oma käitumise ja selle võimalike tagajärgede osas, mis tähendab, et risk uute kuritegude toimepanemiseks on jätkuvalt kõrge. Eelnev osutab asjaolule, et J.F ei üritagi kuritegude toimepanemise riske maandada ning oma õiguskuulekust mingilgi viisil tõsta. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et senise vangistuse jooksul oleks J.F käitumise ja suhtumise osas tegelikult toimunud olulisi positiivseid arenguid. Kinnipeetava poolt toime pandud kuriteod on tinginud ka olukorra, kus isiku poeg M. P. on esitanud nii kriminaalhooldusele kui ka vanglale kirja, kus teavitab, et perekond ei soovi isaga vabaduses kokku puutuda, pidades teda perekonnale ohtlikuks. Seega puudub kinnipeetaval ka toetav lähivõrgustik, mis võiks suunata isikut õiguskuulekale teele. Kohus, arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et J.F tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Kohus leiab, et karistuse kandmise jätkamise jooksul on võimalik koostöös vangla sotsiaaltöötajatega isiku taasühiskonnastamist paremini ette valmistada ja nt läbida täiendavaid sotsiaalprogramme, millised ehk muudaksid suhtumist toimepandusse ja aitaksid vabaduses vältida uute kuritegude toimepanemist. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik