Obsah (5)

§ 74§ 424§ 68§ 75§ 34

1– 17-9145 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07.11.2019. a, Tallinna kohtumaja Kriminaalhooldusasja number 1–17-9145 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Alissa

§ 74lg 4 alusel pöörata täitmisele Z.D-le Harju Maakohtu 19.10.2017.

a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus – 9 (üheksa) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. 2

1. Z.D karistuse kandmise alguseks lugeda tema vahi alla võtmine 24.09.
2. a.
3. KrMS § 180 alusel jätta menetluskulu – tasu õig usabi osutamise eest 114 € (ükssada neliteist eurot) – riigi kanda.
4. KrMS § 4081 lg 4 alusel mitte avalikustada Z.D delikaatseid isikuandmeid. Määrus väljastada Z.D-le , Põhja Ringkonnaprokuratuurile, Tallinna Vanglale ja Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, määruse koostanud kohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu 19.10.
5. a kohtuotsusega tunnistati Z.D süüdi

§ 424

(praegu kehtiv

§ 424

lg 1) järgi ja mõisteti talle karistuseks 10 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti karistusest kantuks 1 päev eelvangistust ning kandmisele kuulub 9 kuud ja 29 päeva vangistust.

§ 74

alusel ei pöörata mõistetud vangistust täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2 -aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 p 1- 6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi.

§ 75

lg 2 p 2, 8 alusel kohustati Z.D-d – mitte tarvitada alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis. Kohtuotsus jõustus 04.11.

1. a. Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas 30.08.
2. a Harju Maakohtule erakorralise ettekande Z.D karistuse täitmisele pööramiseks, kuna kriminaalhooldusalune Z.D on rikkunud temale kohtu poolt pandud lisakohustust - osaleda kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalprogrammis. Isik oli määratud osalema Liiklusohutuse sotsiaalprogrammis
3. a märtsis ja mais, kuid mõlemal korral arvati hooldusalune programmist välja puudumiste tõttu. Katseaja jooksul on isikule koostatud 2 kirjalikku hoiatust. Esimene kirjalik hoiatus koostati 15.10.
4. a, kuna isik rikkus temale pandud lisakohustusi - mitte tarvitada alkoholi ning osaleda sotsiaalprogrammis. Isik ei ilmunud määratud programmi tundi, kuna ütles, et on haige, kuid haiguslehte ei esitanud. Samuti ei tunnistanud hooldusalune alkoholi tarvitamist, kuigi alkomeetri näit oli 0,141 mg/l kohta, vaid väitis, et jõi alkoholivaba õlut. Teine kirjalik hoiatus koostati 06.02.
5. a, kuna isik rikkus temale pandud lisakohustust - mitte tarvitada alkoholi. Isik ei tunnistanud ka seekord alkoholi tarvitamist ning kinnitas, et tarvitas vaid alkoholivaba õlut. Indikaatorvahendi näit oli 0,250 mg/l kohta. Pärast seda, kui isik arvati
6. a septembris programmist välja, tegi ametnik uue tellimuslehe programmis osalemiseks ning uus programm algas
7. a märtsis. Ka antud programmist arvati hooldusalune välja, kuna puudus tunnist. Enda sõnul pidi olema tööl ning ei olnud võimalik osaleda. Isikule anti ka kolmas võimalus läbida sotsiaalprogramm ning programmi läbiviija oli nõus võtma hooldusaluse maikuus toimuvasse programmi. Isik käis ära eelvestlusel, kuid programmi tundi ei ilmunud, kuna tähistas ema sünnipäeva. Rohkem ei ole isikut programmi järjekorda 3 pandud, kuna suvel programme ei toimu ning sügiseks on grupid juba täis. Samuti seetõttu, et isikule on antud eelnevalt kolm võimalust, kuid seda ta kasutanud ei ole. Terve katseaja vältel on olnud probleeme ka registreerimiskohustuse täitmisega. Isik on korduvalt jätnud määratud aegadel registreerimisele tulemata. Teavitanud telefoni teel, et on kas ise haige või on laps haige või peab olema tööl või last hoidma. Mitte ühtegi korda ei ole hooldusalune esitanud tõendeid oma puudumiste kohta, kuigi seda on talle korduvalt meelde tuletatud. Tulenevalt eeltoodust teeb ametnik ettepaneku pöörata isikule mõistetud karistus täitmisele. Hooldusalune ei ole järginud temale kohtu poolt pandud lisakohustusi ning on neid korduvalt rikkunud, vaatamata koostatud kirjalikele hoiatustele ning korduvatele uutele võimalustele. Terve katseaja vältel on isik suhtunud ükskõikselt temale antud võimalusse kanda oma karistus ära vabaduses. Tulenevalt sellest, et isik on korduvalt rikkunud nii lisakohustusi kui ka registreerimiskohustust, siis ei ole võimalik isikuga kriminaalhooldust läbi viia ning ametnik ei näe võimalust või otstarvet määrata hooldusalusele täiendavaid lisakohustusi või pikendada isiku katseaega. Harju Maakohtu 24.09 .
8. a kohtumäärusega võeti Z.D kohtusaalist vahi alla ja paigutati Tallinna Vanglasse. Harju Maakohtu 03.10.
9. a kohtumäärusega kohtupsühhiaatriline ekspertiis Z.D suhtes. määrati viia läbi ambulatoorne SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla xxx vaimse tervise uurimise kabinetis koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti nr 7.1 -3/346 kohaselt tuli ekspert–psühhiaater V. V. arvamusele, et Z.D-l ilmneb alkoholisõltuvus. Z.D-l ei esine psüühika - ja käitumishäireid, mida tuleks käsitleda süüdimatusseisundi meditsiinilise kriteeriumina

§ 34järgi.

Z.D-l ei esine käesoleval ajal sellist psüühilist seisundit, mis mõjutaks olulisel määral tema teadvust ja käitumist ning takistaks tal adekvaatselt oma tegudest aru saada ja neid juhtida. Z.D on käesoleval ajal oma vaimse seisundi poolest võimeline osalema menetlustoimingutes ja kandma süüdimõistmisel karistust. Z.D ei ole oma vaimse seisundi poolest ohtlik iseendale ja ühiskonnale, ta ei vaja xxx sundravi kohaldamist. Z.D võib oma psüühilise seisundi poolest kanda vanglakaristust, alluda kriminaalhooldusele ja täita kriminaalhoolduse nõudeid

§ 75lg 1 p 1 - 6 alusel.

Z.D on käesoleval ajal oma vaimse seisundi poolest võimeline esinema kohtuistungil. Z.D ei vaja meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendite kohaldamist. Z.D võib psühhiaatrilise abisaamiseks pöörduda psühhiaatrile oma vaba tahte alusel vastavalt psühhiaatrilise abi seadusele. Kriminaalhooldusametnik taotles kohtuistungil Z.D karistuse täitmisele pööramist, kriminaalhoolduse kohustuste rikkumiste tõttu. Isik on 3-korral määratud Liiklusohutusprogrammi, mille käigus toimub 4 kohtumist. Kõigepealt arvati Z.D programmis välja

1. a septembrikuus, seejärel
2. a märtsis ning ka
3. kord oli sel aastal. Kriminaalhooldusalune taotles kohtuistungil talle mõistetud karistuse mitte täitmisele pööramist. Ta tunnista s, et rikkus käitusmiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Ühel korral ei ilmunud ta sotsiaalprogammi kohtumisele ema sünnipäeva tõttu ja teisel korral eksis ta programmi toimumise kuupäevas. Ta on 2 aastat käinud registreerimistel ning tal ei olnud varasemalt probleeme kriminaalhoolduse nõuete täitmisega. Kui ta ei saanud registreerimisele tulla, siis ta informeeris sellest kriminaalhooldjat. Taotles võimaldada tal alluda alkohoholisõltuvuse ravile. 4 Kaitsja taotles kohtuistungil mitte pöörata Z.D karistust täitmisele. Kriminaalhooldusalune tunnistab oma alkoholisõlvutvu st, mistõttu anda isikule võimalus alluda alkoholisõltuvusravile, et ta ei kaotaks töökohta ning saaks ka edaspidi oma last ülal pidada. Taotles pikendada Z.D katseaega ja määrata talle lisakohustuseks – alluda ravile.

§ 74

lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus, kohtuistungil ärakuulanud kriminaalhooldusametniku, kriminaalhooldusaluse ja tema kaitsja seisukohad ning tutvunud esitatud kriminaalhooldusmaterjalidega ja Z.D suhtes koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktiga nr 7.1-3/346 leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus Z.D-le Harju Maakohtu 19.10.

1. a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul esinevad alused karistuse täitmisele pööramiseks, kuna Z.D , kelle suhtes ei pööratud mõistetud karistust täitmisele ning olles teadlik talle määratud kontrollnõuetest ja kohustustest, oleks pidanud näitama, et teda võib usaldada, mitte tegutsema vastutustundetult ning suhtuma ükskõikselt kriminaalhooldusesse ja sellega kaasnevatesse kohustustesse. Kohtuistungil leidis tuvastamist, et kriminaalhooldusalune Z.D on rikkunud temale kohtu poolt pandud lisakohustust - osaleda kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalprogrammis. Isik oli määratud osalema Liiklusohutuse sotsiaalprogrammis
2. a septembris,
3. a märtsis ning
4. a mais, kuid kõigil 3korral arvati hooldusalune programmist välja puudumiste tõttu. Varasemalt katseaja jooksul on kriminaalhooldaja teinud Z.D-le 2 kirjalikku hoiatust - 15.10.
5. a, kuna isik rikkus temale pandud lisakohustusi - mitte tarvitada alkoholi (alkoholijoove 0,141mg/l kohta) ning osaleda sotsiaalprogrammis. Teine hoiatus koostati talle 06.02.
6. a, kuna ta tarvitas alkoholi, indikaatorvahendi näit oli 0,250 mg/l kohta ja isik ei tunnistanud alkoholi tarvitamist. Kui Z.D
7. a septembris arvati programmist välja, võimaldas kriminaalhooldaja tal uuesti osaleda programmis
8. a märtsis, kuid sel korral hooldusalune väitis, et töö tamise tõttu ei olnud tal võimalik osaleda. Kriminaalhooldusametnik andis Z.D-le ka kolmanda võimaluse läbida sotsiaalprogramm ja i sik käis ära eelvestlusel, kuid programmi tundi ei ilmunud, kuna tähistas ema sünnipäeva. Rohkem isikut programmi järjekorda ei pandud, kuna suvel programme ei toimunud ning sügiseks on grupid juba täis. Terve katseaja vältel oli Z.D-l probleeme ka registreeri miskohustuse täitmisega. Isik jättis korduvalt määratud aegadel registreerimisele tulemata ja teavitas telefoni teel, et on kas ise haige või on laps haige või peab olema tööl või last hoidma. Kuid m itte ühtegi korda ei esitanud hooldusalune tõendeid oma puudumiste kohta, kuigi seda on talle korduvalt meelde tuletatud. Tulenevalt eeltoodust teeb ametnik ettepaneku pöörata isikule mõistetud karistus täitmisele. Kriminaalhooldusametnik jäi ka kohtuistungil arvamusele, et Z.D kandmata karistus tuleb täitmisele pöörata rikkumiste toimepanemise tõttu. Z.D ilmus 24 .09.
9. a kohtuistungile alkoholijoobes , mistõttu kohus oli sunnitud ta kohtusaalist vahi alla võtma, sest kohus ei olnud veendunud, et Z.D ilmuks vabatahtlikult ja kainena järgmisele kohtuistungile. Kriminaalhooldusalune Z.D taotles kohtuistungil temale mõistetud karistuse mitte täitmisele pööramist. Isik tunnista s, et rikkus käitumiskontrolli kohustust, kuid teatas kohtuistungil, et ta on nüüd nõus oma alkoholisõltuvusega tegelema ning on selleks valmis 5 pöörduma psühhiaatri poole. Nii kriminaalhooldusalune kui ka tema kaitsja taotlesid kohtuistungil mitte pöörata Z.D karistust täitmisele, määrata talle lisakohustuseks – alluda sõltuvusravile ja selleks pikendada tema katseaega, mis aga kohtu hinnangul ei ole enam otstarbekas ega olukorda päästavaks abinõuks. Kohus menetleb küll esimest erakorralist ettekannet Z.D suhtes selles kriminaalasjas, kuid kriminaalhooldusalune on juba alates
10. a oktoobrikuust rikkunud kriminaalhoolduse kohustusi, kui ta ei läbinud sotsiaalprogrammi ja tarvitas alkoholi. Vaatamata kriminaalhooldusalusele 3-korral antud võimalus täita kohtuotsusega talle pandud kohustus – läbida sotsiaalprogramm, on see kohustus senini täitmata, millega rikkus ta

§ 75lg 2 p 8 alusel talle pandud lisakohustust.

Lisaks on korduvalt leidnud kinnitust Z.D poolt alkoholi tarvitamine käitumiskontrolli ajaks, kusjuures kriminaalhooldusametnikule isik oma alkoholi tarvitamist ei tunnistanud, vaid väitis mõlemal korral, et tarvitas alkoholivaba õlut. Z.D ilmus ka kohtuistungil alkoholijoobes, mistõttu oli kohus sunnitud ta vahi alla võtma. Z.D põhiprobleemiks on aga just alkoholi tarvitamine, kuna ta on süüdi tunnistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Ka Z.D suhtes PERH-i psühhiaatrikliinikus koostatud ekspertiisiaktis tuli ekspert – psühhiaater arvamusele, et Z.D-l ilmneb alkoholisõltuvus, kuid ta ei vaja meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendite kohaldamist. Z.D taotles kohtuistungil asuda nüüd alkoholismi sõltuvusravile ja selleks pikendada tema katseaega, kuid hinnangul ei ole otstarbekas. Isik viibis kuni 24.09.

1. a vabaduses ning tal oli kogu katseaja vältel võimalik sõltuvusravile asuda, mida ta aga ei teinud. Samuti Z.D väitis kohtuistungil, et tal kulges enne käesoleval ajal erakorralise ettekande menetlemist käitumiskontroll laitmatult, kuid sellise väitega isik vaid eksitas kohut. Kriminaalhooldusametniku teatel leidis korduvalt kinnitust, et Z.D tarvitas katseajal korduvalt alkoholi ning ei ilmunud registreerimistele, kusjuures oma puudumiste kohta ei esitanud ta kordagi sellekohaseid tõendeid. Kohtu hinnangul Z.D vaid manipuleerib kohtuga, et mitte asuda vangistuse kandmisele. Z.D kohtuotsusega mõistetud katseaeg on praeguseks ajaks möödunud ning kohus on seisukohal, et ei ole põhjendatud selle pikendamine. Kriminaalhooldusalune on pannud toime mitmeid raskeid rikkumisi tahtlikult ning kohtu hinnangul ei ole võimalik Z.D sellist käitumisviisi kuidagi lugeda kriminaalhoolduse edukaks läbiviimiseks. Kohtu hinnangul ei ole Z.D mõtlemis- ega käitumisviisis muutusi toimunud. Kohus otsust tehes andis Z.D-le võimaluse vangistust tingimisi vabaduses kanda, kuid kriminaalhooldusalune ei saanud aru talle kohtu poolt pakutud võimalusest ning ta kuritarvitas kohtu usaldust ning rikkus kohtu hinnangul käitumiskontrolli kohustusi tahtlikult. Z.D kriminaalasja menetleti kokkuleppemenetluses, millest tulenevalt oli isik väga hästi kursis talle mõistetud karistusega ning oli nõus talle just selleliigilise karistuse mõistmisega. Kohus leiab, et Z.D-le kohtuotsusega määratud kriminaalhoolduse kohustuste rikkumine oli kriminaalhooldusaluse teadlik valik, millega ta väljendas oma suhtumist talle kohtulahenditega m ääratud kohustuste täitmisesse. Kohtuotsuse täitmisele allutatud isikul ei ole antud kaalutlusõigus millal või kuidas jõustunud kohtulahendit täita või see vastavalt isiku soovile üldse täitmata jätta. Kohus on seisukohal, et käesoleval ajal on Z.D suhtes karistuse eesmärgi saavutamine võimalik ainuüksi selle reaalsele täitmisele pööramisega, mistõttu tuleb Z.D-le Harju Maakohtu 19.10.
2. a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus – 9 kuud ja 29 päeva vangistust -

§ 74lg 4 alusel täitmisele pöörata.

Kohus on arvamusel, et Z.D suhtub talle kohtu poolt määratud kohustust e täitmisesse vastutustundetult ja ükskõikselt ning tema suhtes ei ole võimalik kriminaalhooldust läbi viia, mistõttu tuleb tal selle eest ka vastutada ning põhjendatud on kandmata jäänud karistus täitmisele pöörata. 6 Kohus jätab kaitsjatasu riigi kanda, kuna Z.D loobus 03.10.2019. a kohtuistungile määratud korras kutsutud kaitsjast. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/