KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kairi Piirisild, Vallo Kariler ja Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2025, Tallinn Kohtuasja number 2-17-17713 Kohtuasi N.I kohu

) § 205 lg 1 järgi ja võlgnikult mõisteti kannatanu (Eesti Vabariik SA 2 2-17-17713 Eesti Maaelumuuseumi kaudu) kasuks välja 110 341,90 eurot.

§ 205lg 1 reguleerib ettevaatamatusest toime pandud kuritegu.

Ettevaatamatu tegu ei ole tahtlikult toime pandud kuritegu (

§ 15) ja Pankr

S § 176 lg 2 ega FIMS § 50 lg 2 ei kohaldu. Maakohtu määrus ja põhjendused

1. Pärnu Maakohus lõpetas 10.06.2024 määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, jättis võlgniku vabastamata SA Eesti Maaelumuuseumid nõudest ja vabastas võlgniku Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) nõudest. Kohus vabastas võlgniku ka usaldusisiku kohustustest.
2. Kohus lähtus asja lahendamisel FIMS § 68 lg 2 järgi pankrotiseadusest. PankrS § 176 lg 2 kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus. Võlgnik pani toime

§ 205

lg 1 alusel kvalifitseeritava süülise teo, milles ta tunnistati 08.05.2017 otsusega süüdi (kriminaalasi nr 1-17-4053). Kriminaalasjas esitas tsiviilhagi mh Eesti Vabariik (Maaeluministeeriumi, SA Eesti Maaelumuuseumid kaudu). Seejuures sõlmis võlgnik kriminaalasjas kokkuleppe teadlikult. Õige ei ole võlgniku seisukoht, et tegemist on ettevaatamatu, mitte tahtliku teoga.

§ 15

lg 2 järgi on tegu tahtlik ka siis, kui see vastab süüteokoosseisule, mis eeldab teo suhtes tahtlust ja peab enamohtliku tagajärje suhtes piisavaks ettevaatamatust.

§ 205

lg 1 koosseisuks on „kultuurimälestise, arhivaali, museaali või muuseumikogu rikkumise või hävitamine ettevaatamatusest üldohtlikul viisil või kui sellega on tekitatud suur kahju“, seejuures on piisavaks tagajärjeks ka rikkumine või hävitamine ettevaatamatusest.

§ 15lg 2 kohaselt loetakse selline tegu tahtlikuks.

1. Eraõiguslike vahenditega ehk kohustustest vabastamise menetluse raames ei ole võimalik sekkuda karistusõiguslikku hinnangusse isiku teo suhtes, kuna karistusseadustikus on avaldaja tegu kvalifitseeritud kuriteona, s.o tema tegu vastas karistusseadustikus sätestatud süüteokoosseisule, tegu oli õigusvastane ning isik oli teo toimepanemises süüdi (vt ka TlnRnKm 03.04.2023, 2-22-13533). Kuriteoga tekitas avaldaja õigusvastast kahju, mille ta peab tulenevalt kohtuotsusest hüvitama. SA Eesti Maaelumuuseumid nõue on võlgniku õigusvastase tegevuse tulemusel tekkinud kahju hüvitamise nõue. Selle täitmisest ei ole võlgnikku võimalik vabastada.
2. Võlgnik ei ole PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi rikkunud ja ta tuleb vabastada Eesti Vabariigi Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu ees täitmata jäänud kohustustest. Määruskaebus
3. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles keelduti võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast ja teha selles osas uus määrus, millega vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
4. Kaebuse kohaselt on väär kohtu seisukoht, et

§ 205

lg 1 on tahtlik delikt

§ 15

lg 2 mõistes.

§ 15

lg 2 ei reguleeri küsimust, millistel juhtudel on süütegu toime pandud tahtluse või ettevaatamatusega, vaid täpsustab tahtluse aluseid. Kohus jõudis tahtluse aluseid analüüsides vastuolulisele järeldusele, et isegi kui tegu on toime pandud ettevaatamatuse vormis, on see siiski tahtlusega toime pandud.

§ 205koosseisu moodustab ettevaatamatu tegu.

Tahtlusega toime pandud samasisulise teo eest sätestab karistuse

§ 204

. Kohus leidis kriminaalasjas, et võlgniku toime pandud kuritegu oli ettevaatamatu. Tsiviilasjas ei saa seda ümber hinnata. 3 2-17-17713

1. Tähtsust ei oma, et võlgnik sõlmis kriminaalmenetluses kokkuleppe teadlikult. Kokkuleppemenetlus ei muuda etteheidetavat süüteokoosseisu. Seadus ei keela vabastada võlgnikku täitmata kohustustest, mis on tekkinud kohtuasjade raames sõlmitud kokkulepetest.
2. Maakohtu viidatud ringkonnakohtu lahend tsiviilasjas nr 2-22-13533 ei ole asjakohane. Selles asjas selgitas kohus, et vabaneda ei saa kohustustest, mis on karistusliku iseloomuga. Siinsel juhul on tegemist tsiviilhagiga välja mõistetud kahjuhüvitisega. Menetluse edasine käik
3. Võlausaldaja Sihtasutus Eesti Maaelumuuseum palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Võlausaldaja Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu), keda esindab Maksu- ja Tolliamet, leidis, et maakohtu määrus on põhjendatud.
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis võlgniku osaliselt pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega vabastab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest täies ulatuses. Määruskaebus rahuldatakse.
6. Maakohus lähtus FIMS § 68 lg 2 alusel asja lahendamisel õigesti pankrotiseadusest. Vaidlustatud määrusega lahendas kohus PankrS § 175 lg 1 järgi võlgniku avalduse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Kohus leidis, et asjas puuduvad PankrS § 175 lg-s 2 sätestatud alused kohustustest vabastamata jätmiseks ja vabastas võlgniku Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) nõudest. Samas leidis maakohus, et võlgnikku ei ole võimalik vabastada Sihtasutus Eesti Maaelumuuseumid nõudest, mille puhul on tegu PankrS § 176 lg-s 2 nimetatud kohustusega. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.
7. Maakohus leidis põhjendamatult, et Sihtasutus Eesti Maaelumuuseumid nõude puhul on tegu õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustusega. Võlausaldaja nõue tuleneb Pärnu Maakohtu 08.05.2017 otsusest kriminaalasjas nr 1-17-4053 (dtl 287–289), millega võlgnik tunnistati kokkuleppemenetluses süüdi

§-s 205 sätestatud süüteos ja rahuldati muu hulgas võlausaldaja tsiviilhagi võlgniku vastu. Maakohtu viidatud

§ 15

lg 2 ei ole siinsel juhul asjakohane, kuna tegu ei olnud kuriteokoosseisuga, mis eeldab teo suhtes tahtlust ja peab enamohtliku tagajärje suhtes piisavaks ettevaatamatust.

§ 205

reguleerib kultuurimälestise, arhivaali, museaali ja muuseumikogu rikkumist ning hävitamist ettevaatamatusest. Seega on

§ 205koosseisutunnuseks ettevaatamatu tegu.

Tahtlusega toime pandud samasisulise teo eest sätestab karistuse

§ 204. 19.

Maakohtu viide, et võlgnik sõlmis kriminaalasjas kokkuleppe teadlikult, ei ole asjakohane ega muuda eeltoodud tõlgendust. Ka ei ole asjakohane võrdlus Tallinna Ringkonnakohtu 03.04.2023 lahendiga tsiviilasjas nr 2-22-13533, milles kohus leidis, et kohustustest vabastamise menetluse raames ei ole võlgnikku võimalik vabastada konfiskeerimise asendamiseks väljamõistetud rahasummast kui karistusliku iseloomuga mõjutusvahendist. Siinsel juhul ei olnud tegemist karistusliku iseloomuga mõjutusvahendiga, vaid kriminaalasjas 4 2-17-17713 tsiviilhagiga välja mõistetud kahjuhüvitisega. Eeltoodust tulenevalt ei ole tegu õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustusega. Seega ei ole võlgnikul selliseid kohustusi, millest vabastamise PankrS § 176 lg 2 välistab.

1. Maakohtu määruse kohaselt ei tuvastanud kohus võlgniku puhul PankrS §-s 173 sätestatud kohustuste rikkumisi. Ringkonnakohtul ei ole tsiviilasja materjali pinnalt alust jõuda teistsugusele järeldusele. Seega tuleb võlgnik PankrS § 175 lg 1 kohaselt vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest täies ulatuses.
2. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et võlgnik tasus Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) nõude 873 eurot kohustustest vabastamise menetluse jooksul (vt Maksu- ja Tolliameti 05.04.2024 kinnitus, dtl 490). Seega puudus kohtul üldse vajadus seda nõuet kohustustest vabastamise üle otsustamisel käsitada. Eeltoodu ei muuda aga praeguse lahendi lõppjärelduse õigsust, et võlgnik tuleb kõigist täitmata jäänud kohustustest vabastada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
4. Arvestades kohustustest vabastamise menetluse olemust, on õiglane jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Menetluskulude jaotusest tulenevalt puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.
5. Ringkonnakohus pöörab ka tähelepanu, et võlgnik tasus määruskaebuse esitamisel riigilõivu seaduses sätestatust enam. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15 kohaselt tasutakse hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. RLS § 59 lg 5 kohaselt tasutakse riigilõivu 10 eurot muuhulgas võlgniku pankrotiavalduse esitamisel. Kuna võlgniku kohustustest vabastamise menetlus järgneb võlgniku pankrotiavaldusele, tuleb ka kohustustest vabastamise menetluses asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 10 eurot. Võlgnik tasus 70 eurot.
6. Enamtasutud riigilõiv tagastatakse TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel menetlusosalise avalduse alusel menetlusosalisele või tema korraldusel muule isikule (TsMS § 150 lg 4). Avalduse esitamisel tuleb sellele lisada ka makse tegemiseks vajalikud andmed. (allkirjastatud digitaalselt) 5