Obsah (4)

§ 637§ 173§ 174§ 163

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-24-143209 Otsuse tegemise aeg ja koht 25. veebruar 2025, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasi AS Ühisteenused hagi X vastu võlgnev

§ 637lg 21).

I HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt parkis kostja 22.12.2021 sõiduautot XXXXXX AS Ühisteenused poolt parkimist opereeritavas eraparklas Puškini, 17, Narva, parkimiskorralduse nõudeid rikkudes, mille eest nõuab hageja parkimistrahvi 35 eurot. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parkla sissesõidul või parklas sees. Hageja nõuab viivist alates 06.01.20223.01.2025 summas 11, 06 eurot ja edaspidi viivised alates 4.01.2025 kuni põhinõude (35 eurot) tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti nõuab hageja VÕS §-le 113² lg 2 p 1 alusel võla sissenõudmiskulu 20 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 35 eurot, viivise 11,06 eurot, sissenõudmiskulu 20 eurot ja viivised põhivõlalt (35 eurot) alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2. Parklasse sisenemisel loetakse lepingu tingimustega nõustunuks ja leping sõlmituks. Leppetrahvi nr. 0258006972 koostamise hetkel sõidukil XXXXXX puudus parkimisluba. Leppetrahvi tasumise tähtaeg oli 5.01.2022, seega muutus nõue sissenõutavaks alates 6.01.
3. Hageja esitas 26.11.2024 kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, millega aegumine peatus (TsÜS § 160 lg 2 p 3). Seega ei ole leppetrahvist tulenev nõue aegunud. TsÜS § 70 näol on tegemist erinormiga TsÜS § 69 suhtes (Riigikohtu
4. aprilli
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-11, p 12). Hageja on saatnud 14.03.2022 meeldetuletuse kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile xxx. Riigikohus on 06.12.2017 lahendis 2-15-3430 p 18 leidnud, et leppetrahvinõude tõendamiseks piisab üldjuhul sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. II KOSTJA VASTUS
6. Kostja hagi ei tunnista. Kostjale on esmakordselt teatavaks saanud väidetava rikkumise asjaolud (sh kus ja millal väidetav rikkumine toimus) alles hagiavalduse materjalidega tutvumisel. Selleks ajaks on väidetava rikkumise kuupäevast (22.12.2021) möödunud rohkem kui 3 aastat ning hageja nõue on aegunud. Toodud kuupäeval mul ja minu abikaasal oli notaritehing notari Tatjana Boitsova juures, kelle büroo asub A.Puškini 17 I. korrusel. Minu abikaasa oli roolis ja parkis autot vabal parkimiskohale A. Puškini 17 elumaja hoovis veendumuses, et tal on õigus maja hoovis parkida, kuna olime notaribüroo kliendid. Kostja ei ole nõus sissenõudmiskulude nõudega, sest ei ole võlateatiseid enne 8.jaanuarit 2025 näinud.
7. Hagiavaldusele lisatud 6.04.2022 ja 24.11.2023 kuupäevaga võlateatiste kättetoimetamise kohta tõendid puuduvad. 6.04.2022 kuupäevaga dokumendil märgitud aadressil (xxx) kostja ei ela ega viibi (tegemist on maatükiga, kus asuvad poollagunenud ehitised). Kuigi 24.11.2023 kuupäevaga dokumendil märgitud aadress (xxx) on korrektne, puudub tõend selle kohta, et võlateatis oleks kostjale kätte toimetatud. Kuna võlateatiste puhul puuduvad tõendid nende kohaletoimetamise kohta, ei ole hageja tõendanud tahteavalduse edastamist. Hageja ei ole kasutanud mõistlikke ja kättesaadavaid viise kostjaga ühenduse võtmiseks ega taganud, et 2 võlateated jõuaksid kostjani nõuetekohaselt (TSÜS § 69 lg 1). Selline tegevus ei vasta hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetele ning on tekitanud olukorra, kus kostjal ei olnud võimalik õigeaegselt oma seisukohta kujundada ega vaidlust lahendada kohtuväliselt. III KOHTU PÕHJENDUSED
8. Arvestades hagi hinda 69, 96 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Kostja väitel käisid nad 22.12.2021 notar Tatjana Boitsova büroos, aadressil A.Puškini 17 ja parkisid abikaasaga oma sõiduki elumaja hoovi. Seega selles osas vaidlust ei ole. Vaidlust ei ole ka selles, et leppetrahvi nr. 0258006972 koostamise hetkel sõidukil XXXXXX parkimisluba ei olnud. Hageja nõude näol on tegu leppetrahvinõudega (VÕS § 158 lg 1). Hagejal on VÕS §-de 82 lg 7, 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 alusel õigus nõuda kohustuse täitmist. Kostjal oli leppetrahvi järgi raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes 35 eurot hagejale tasumata.

1. Riigikohus on olnud seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (RKTKo 3-2-1-75-10 p 14). Seega parkides oma auto tasulisse parklasse, tekib parkija ja parklat opereeriva osaühingu vahel lepinguline suhe. Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes - nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (RKTKo 3-2-1-77-16 p 18). Kostja veendumus, et notaribüroo klientidel on õigus maja hoovis parkida, leppetrahvi maksmise kohustusest ei vabasta.
2. Kohus loeb tuvastatuks hageja poolt 07.02.2025 seisukohas esitatud fotodega, et hageja opereeritavas parklas olid nähtavad parkimistahvlid, millelt nähtus, et tegemist on tasulise parkimisalaga ja viide parkimistingimustele, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse. Kostja leiab, et hageja nõue on aegunud, kuna rikkumisest (22.12.2021) on möödunud rohkem kui 3 aastat. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et hageja nõue ei ole aegunud. Nõude aegumise tähtaeg ei alga nõude tekkimisest (rikkumisest), vaid nõude sisse nõutavaks muutumisest (TsÜS § 147 lg 1). 22.12.2021 leppetrahvi teatest nähtub, et trahvi tuleb tasuda 14 päeva jooksul, so. kuni 05.01.2022 ning järelikult algas leppetrahvi kolme aastane aegumistähtaeg (nõue muutus sisse nõutavaks, VÕS § 82 lg 7) 06.01.2022 ja lõpeb 06.01.
3. Maksekäsu kiirmenetluse valdus on kohtusse esitatud 26.11.2024 ning järelikult ei ole hageja nõue aegunud.
4. Hageja on palunud välja mõista kostjalt ka sissenõudmiskulud 20 eurot. Hageja on enne kohtusse pöördumist saatnud kostjale 6.04.2022 ja 24.11.2023 võlateatised maksumusega 15 ja 5 eurot. Kohus leiab, et sissenõudmiskulud ei ole põhjendatud ja selles osas jääb hagi rahuldamata. Asjaolu, et VÕS § 113² lg 1 p 1 anna õiguse nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist, ei tähenda seda, et kulud ei peaks olema põhjendatud. Hagile lisatud võlateatised on identsed, kuid kohus ei näe põhjust, millest tulenevalt on esimese, so. 6.04.2022 eesti keelse võlateatise maksumus 15 eurot ja teise, 24.11.2023 vene keelse võlateatise maksumus 5 eurot. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et hageja on võlateatised kostjale üldse edastanud, ehkki sellise lepinguga seotud teate eesmärk on võlgnikule meelde tuletada tema kohustust ja anda aega võlgnevuse tasumiseks. Menetluskulud 3 Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (

§ 174

lg 2).

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jätab kohus hageja menetluskulud osaliselt hageja enda kanda ja osaliselt kostja kanda (hageja tasutud riigilõiv 100 eurot). Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4