4-25-42/21

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2025, Võru kohtumaja Väärteoasja number 4-25-42 (2610,24,004920) Kohtunik Anu Vilt Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Väärteoasi Kalev Kallari väärteoasi karistusseadustiku (KarS) § 262 p 1 järgi Kohtuvälise menetleja esindaja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri kohtuvälise menetleja ametnik Toomas Lihtmaa Menetlusalune isik Kalev Kallari isikukood: 36905132796; elukoht: xxx xxx, ei xxx; emakeel: xxx; xxx kodanik RESOLUTSIOON
2. Tunnistada Kalev Kallari KarS § 262 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 5 päeva aresti.
3. Kohustada Kalev Kallarit ilmuma aresti kandma Tartu Vanglasse (Turu 56, Tartu linn) kohtust saadetavas teatises märgitud ajal.
4. Juhul, kui Kalev Kallari ei ilmu vabatahtlikult vanglasse aresti kandma, kohaldada Politsei- ja Piirivalveametil tema suhtes sundtoomist Tartu Vanglasse.
5. Lugeda aresti kandmise alguseks aeg, mil Kalev Kallari saabub vanglasse aresti kandma. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, s.o hiljemalt 26.02.
6. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad 1 ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsiooniõigusest võib loobuda. Kui apellatsiooniõigusest loobuvad kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei teata tähtaegselt apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, märgitakse kohtuotsuses üksnes VTMS §-des 109 ja 111 sätestatu. Kui kohtumenetluse pool teatab maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, on kohtuotsus Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kantseleis tervikuna kättesaadav alates 10.03.
7. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates tervikotsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluse käik
8. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur saatis 03.01.2025 Tartu Maakohtusse väärteoasja Kalev Kallari süüdistuses KarS § 262 lg 1 järgi. Väärteoprotokolli kohaselt K. Kallari urineeris 04.11.2024 kell 12.03 xxx maja juures tänaval vastu puitaeda, millega reostas xxx kinnistu territooriumi, viskas 09.11.2024 kell 15.48 xxx kinnistu juures tänaval kõnniteel liikudes tühja plekkpurgi üle aia xxx kinnistu juurde muruplatsile, s.t pani jäätmed mujale, kui selleks ettenähtud kohta, urineeris 09.11.2024 päevasel ajal kell 15.48 xxx kinnistu juures juures kõniteel suunaga kinnistu poole, millega reostas xxx aleviku territooriumi, ning viskas 13.11.2024 kell 12.08 xxx kinnistu juures tänaval katkise tühja plekkpurgi üle aia xxx kinnistu muruplatsile, s.t pani jäätmed mujale, kui selleks ettenähtud kohta. 04.11.2024 nägi urineerimist pealt kinnistu elanik T.V., kes oli K. Kallari tegevusest häiritud, ning 09.11.2024 nägi urineerimist turvakaamerast pealt kinnistu elanik K.V., kes oli K. Kallari tegevusest väga häiritud. Katkise tühja plekkpurgi viskamisest üle aia
9. ja 13.11.2024 oli häiritud kinnistu elanik K.V.. Katkise tühja plekkpurgi viskamine üle aia ei vasta selle piirkonna tavadele ning on häiriv keskmise objektiivse inimese seisukohast, sest tavapäraselt inimesed nii ei käitu. Oma käitumisega rikkus K. Kallari KorS § 55 lg 1 p 7 nõudeid.
10. Kohtuväline menetleja leidis kohtuistungil, et K. Kallarile väärteoprokollis ette heidetavad väärteod on leidnud tõendamist. Urineerimine avalikus kohas vastu puitaeda ja urineerimimine xxx kinnistu juures on tõendatud tunnistajate ütlustega ja videosalvestistega. K. Kallari on rikkunud avalikku korda ka juhul, kui vastaks tõele tema väide urineerimise imiteerimise kohta, sest K. Kallari imiteeris urineerimist avalikus kohas, et provotseerida xxx kinnistul elavaid inimesi, ja K. Kallari imiteeris urineerimist viisil, mis tavainimesele jätab mulje, et inimene tegeleb avalikus kohas urineerimisega. Turvakaamera salvestistega ja menetlusaluse isiku ütlustega on tõendatud, et K. Kallari viskas
11. ja 13.11.2024 plekkpurgi xxx kinnistu hoovi, et provotseerida xxx kinnitul elavat perekond K.V.. Kuna K. Kallaril on varasem rahatrahv tasumata ja väike sisssetulek ei võimalda K. Kallaril rahatrahvi tasuda, tuleb K. Kallarit karistada arestiga. Arvestades asjaolusid, et K. Kallari on väärteod toime pannud järjepidevalt otsese tahtlusega, kergendavad asjaolud puuduvad ning K. Kallari ei kahetse oma tegusid, tuleb K. Kallarit karistada 7-päevase arestiga.
12. K. Kallari selgitas kohtuistungil, et ta ei urineerinud 04.11.2024 vastu puitaeda ja 09.11.2024 kõnniteel suunaga xxx kinnistu poole. Ta imiteeris
13. ja 09.11.2024 urineerimist, et maksta T. V.le kätte tema vargaks nimetamise eest. Ta viskas ühel korral terve purgi xxx hoovi, et annetada see vaestele inimestele. K. Kallari leiab, et T. V. ütluses on vasturääkivus. Kohtueelses menetluses väitis T.V., et nägi paljast suguelundit. Kohtuistungil väitis T.V., et ta ei näinud paljast suguelundit. Kohtu seisukoht 2
14. Väärteoprotokollis ette heidetakse K. Kallarile ette kolmel päeval toime pandud kolme avaliku korra rikkumise episoodi. Kuivõrd kohus peab võtma seisukoha koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süülisuse suhtes iga episoodi osas eraldi, käsitleb kohus järgnevalt eraldi eraldi igat episoodi. 04.11.2024 episood
15. Nimetatud episoodi osas pole vaidlust selles, et K. Kallari sõitis 04.11.2024 kella 12.03 ajal xxx alevikus jalgrattaga mööda tänavat ja peatus xxx maja juures. See asjaolu on tõendatud tunnistajate T. V. ja K. V. ütlustega, menetlusaluse isiku ütlustega, turvakaamera salvestisega ja T. V. mobiiltelefoni salvestisega.
16. Antud asjas on vaidlus selle üle, kas K. Kallari urineeris 04.11.2024 kella 12.03 ajal xxx maja juures vastu puitaeda, nii nagu on kirjeldatud väärteoprotokollis ja kirjeldavad tunnistajad või imiteeris urineerimist nagu väidab menetlusalune isik ise.
17. Tunnistaja K. V. ütlustest nähtub, et ta oli 04.11.2024 kasvuhoones ja kuulis, et koerad hakkasid kõvasti haukuma. Seejärel nägi ta K. Kallarit ja jäi peitu. Ta kuulis kuidas tema abikaasa T.V. küsis K. Kallarilt, et mis sa siin teed. K. Kallari vastas, et ta urineerib. Ühtlasi nägi tunnistaja, et K. Kallari käed oli suguelundi juures püksis ja K. Kallari urineeris. Ta ei näinud aia vahelt, kas K. Kallari päriselt urineeris, kuid hiljem nägi, et aed on märg.
18. Tunnistaja T. V. ütlustest nähtub, et ta oli 04.11.2024 saunamajas ja kuulis, et koerad hakkasid kõvasti lärmi tegema. Seejärel läks ta välja vaatama ja nägi, et K. Kallari on nende aia taga. Siis läks ta K. Kallari juurde ja uuris, mida viimane seal teeb. K. Kallari vastas, et ta urineerib ja läheb siis edasi. Kui tunnistaja lähenes K. Kallarile, nägi ta, et viimane pani oma suguelundit püksi tagasi ning aed oli märg.
19. Kohtuistungil selgitas K. Kallari, et 04.11.2024 mingit urineerimist ei olnud, vaid ta imiteeris urineerimist, et kätte maksta K. V.le ja T. V.le tema vargaks nimetamise eest. Samas ei osanud menetlusalune isik selgitada, kuidas sai urineerimise imiteerimise käigus puitaed märjaks.
20. Lisaks isikulistele tõenditele omab tõenduslikku tähtsust ka asjas juures olev kaamera salvestis ja T. V. mobiiltelefoni salvestis. Turvakaamera salvestiselt on kuulda, et T.V. küsib xxx kinnistu juures K. Kallarilt : „Mis sa tahad?“ ja K. Kallari vastab: „Ma kusen, urineerin“. T. V. mobiiltelefoni salvestiselt nähtub, et K. Kallari seisab 04.11.2024 xxx kinnistu puitaia juures ning toimetab selliselt, et tema tegevusest jääb mulje urineerimisest.
21. Kohus leiab, et K. V. ja T. V. ütlused on usaldusväärsed, sest nad haakuvad omavahel, samuti haakuvad need eelmises punktis kirjeldatud salvestistelt saadava infoga. Samuti haakuvad need tõendid K. Kallari ütlustega osas, mis puudutab väärteo toimepanemise kohta ja aset leidnud konflikti. Seevastu menetlusaluse isiku ütlused pole usaldusväärsed osas, mis puudutab väidetavat urineerimise imiteerimist.
22. Kuivõrd kohtul pole põhjust kahelda K. V. ja T. V. ütluste usaldusvääruses, samuti salvestiste usaldusvääruses, loeb kohus nende tõenditega tõendatuks, et väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas toimus konflikt K. V., T. V. ja K. Kallari vahel. Asjaolu, et tegemist oli 3 urineerimisega, loeb kohus tuvastatuks salvestiselt saadava infoga ja tunnistajate ütlustega selle kohta, et puitaed oli märg.
23. Kohtu hinnangul on K. Kallarile etteheidetav väärtegu ka õigesti kvalifitseeritud. Kuna xxx maja juures asuv tee on kasutamiseks kõigile, on tegemist avaliku kohaga korrakaitseseaduse (KorS) § 54 mõttes. KorS § 55 lg-st 1 tuleneb põhimõte, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil. Tulnevalt KorS §-st 57 täidab urineerimine KarS § 262 lg-s 1 sätestatud koosseisu vaid juhul, kui see häirib ka keskmist objektiivset isikut ja see on häiriv ka tulenevalt eesmärgist, milleks avalikku kohta tavapäraselt kasutatakse, ning selle piirkonna tavadest. Kuna ühiskonnas kehtivate normide kohaselt ei rahulda inimesed enda loomulikke vajadusi avalikult ja avalikus kohas, siis on tegemist teisi inimesi häiriva tegevusega. Seega rikkus K. Kallari avalikus kohas xxx maja juures tänaval urineerimisega avalikku korda, häirides sellega urineerimist pealt näinud xxx kinnistu elanikku T.V.. Väärteoprotokollist nähtuvalt heidetakse K. Kallarile muuhulgas ette urineerimisega xxx kinnistu territooriumi reostamist so korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 7 rikkumist. K. Kallari tegevusele hinnangut andes on kohtu arvates antud asjas urineerimise näol lisaks reostamisele tegemist asja rikkumisega ja avalikus kasutuses oleva asja kasutamisega selleks mitte ettenähtud otstarbel. Seega on täidetud KarS § 262 lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivne koosseis.
24. Arvestades eeltoodut, loeb kohus tunnistajate K. V. ja T. V. ütlustega, salvestistega ja ka K. Kallari ütlustega tõendatuks, et K. Kallari urineeris 04.11.2024 kella 12.03 ajal xxx maja juures tänaval vastu puitaeda.
25. Kohus leiab, et K. Kallari pani väärteo toime kavatsusega KarS § 16 lg 2 mõttes, kuna tema eesmärk oli häirida urineerimisega T.V..
26. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. 09.11.2024 episood
27. Antud asjas pole vaidlust selle üle, et K. Kallari sõitis 09.11.2024 kell 15.48 jalgrattaga xxx alevikus kõnniteel ja peatus xxx maja juures. See asjaolu on tõendatud tunnistajate K. V. ja T. V. ütlustega, menetlusaluse isiku ütlustega ja turvakaamera salvestisega.
28. Samas on vaidlus selle üle, kas K. Kallari viskas 09.11.2024 kell 15.48 xxx kinnistu juures tänaval kõnniteel liikudes tühja plekkpurgi üle aia xxx kinnistu muruplatsile ja urineeris 09.11.2024 xxx kinnistu juures kõnniteel suunaga kinnistu poole. Tunnistajad K.V. ja T. V. ütluste kohaselt viskas K. Kallari 09.11.2024 kell 15.48 xxx kinnistu juures tänaval kõnniteel liikudes tühja plekkpurgi üle aia xxx kinnistu muruplatsile ja urineeris xxx kinnistu juures kõnniteel suunaga kinnistu poole. K. Kallari tunnistab ühel korral tühja terve plekkpurgi üle aia xxx kinnistu muruplatsile viskamist ja urineerimise imiteerimist. Samas ei selgu K. Kallari ütlustest, millal toimus plekkpurgi viskamine.
29. Tunnistajate K. V. ja T. V. ütlustest nähtub muuhulgas, et nad nägid turvakaamera salvestiselt seda kuidas K. Kallari sõitis 09.11.2024 kell 16.00 jalgrattaga xxx ja peatus nende kinnistu juures. Seal tegi ta ohkivaid hääli, tema käsi oli püksis ja ta näppis jälle suguelundeid. Seejärel viskas midagi nende aeda ja sõitis ära. 4
30. Turvakaamera salvestiselt nähtub, et 09.11.2024 kell 15.48 sõidab K. Kallari jalgrattaga kõnniteel xxx kinnistule ja peatub xxx kinnistu juures. Seejärel viskab ta üle aia murule heledat värvi plekkpurgi ja õiendab kätega oma vöökoha juures ning samal ajal ähib ja ohib.
31. Menetlusalune isik K. Kallari tunnistab, et viskas ühel korral terve kinnise plekkpurgi xx kinnistule, et annetada see vaestele inimestele. Samuti tunnistab, ta 09.11.2024 urineerimise imiteerimist, eesmärgiga ärritada K.V. ja T.V., kes sõimasid teda vargaks. Väärteoprotokollis heidetakse K. Kallarile ette purgi viskamist xxxx kinnistu aeda kahel korral, so 09.11 ja 13.11.
32. Samas ei selgita K. Kallari täpsemalt, millisel päeval xxx kinnistu aeda viskamist ta tunnistab.
33. Kohtu hinnankul on ka selle episoodi osas tunnistajate K. V. ja T. V. ütlused usaldusväärsed, sest need on omavahel haakuvad, samuti on need kokkulangevad salvestiselt saadava infoga ja ka menetlusaluse isiku K. Kallari ütlustega. Menetlusaluse isiku K. Kallari ütlused on üldjoontes usaldusväärsed, seda eelkõige osas, mis puudutab tunnistajate ja menetlusaluse isiku suhteid ja konflikti toimumise aega. Samas väidab K. Kallari ka selle episoodi osas, et ta üksnes imiteeris urineerimist. Seonduvalt plekkpurgi viskamisega loeb kohus usutavaks, et K. Kallari ei pruugi täpselt mäletada, millal toimus plekkpurgi viskamine xxx kinnistule. Samas K. Kallari ise plekkpurgi viskamist ei eita, väites üksnes, et tegemist oli avamata plekkpurgiga ja selle viskamine xxx kinnistule toimus ühel korral.
34. Eeltoodule tuginevalt loeb kohus tunnistajate K. V. ja T. V. ütlustega ning turvakaamera salvestisega, samuti K. Kallari ütlustega, tõendatuks, et 09.11.2024 kella 15.48 ajal viskas K. Kallari xxx kinnistu juures tänaval jalgrattaga kõnniteel sõites plekkpurgi üle aia xxx kinnistu muruplatsile ja urineeris xxx kinnistu juures kõnniteel suunaga kinnistu poole.
35. Kohtu hinnangul ei oma rikkumisele hinnangut andes olulist tähtsust asjaolu, kas K. Kallari urineeris või üksnes imiteeris urineerimist. Tuvastatud asjaoludega, sh K. Kallari enda ütlustega on tõendatud, et menetlusaluse isiku eesmärgiks oli tunnistajate häirimine tulenevalt eelnevatest lahkarvamustest. Häirimiseks valis ta enda sõnul tegevuse, mis jättis mulje urineerimisest. Kohtu hinnangul on uuritud tõenditega leidnud kinnitust, et K. Kallari urineeris avalikus kohas, suunaga xxx kinnistule. Ka ei oma kohtu arvates asjale õiguslikku hinnangut andes tähtsust, kas Kallari viskas tunnistajate aega täis või tühja plekkpurgi.
36. Kuna xxx maja juurest kulgev tänav on avalik koht. KorS § 55 lg 1 p 7 järgi on muuhulgas keelatud panna avalikus kasutuses oleval kinnisasjal jäätmeid mujale kui selleks ettenähtud kohta. K. Kallari viskas tühja plekkpurgi xxx kinnistu aeda, mis on xxx kinnistu omaniku ja tema määratud isikute kasutuses. Seetõttu pole K. Kallari rikkunud KorS § 55 lg 1 p-st 7 tulenevat nõuet mitte visata prügi avalikus kasutuses olevale kinnisasjale. Samas on K. Kallari rikkunud tühja plekkpurgi viskamisega xxx kinnistu aeda KorS § 55 lg-st 1 tulenevat nõuet mitte käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil. Nimelt on KorS § 55 lg-s 1 sätestatud lahtine loetelu tegudest, mis häirivad teisi inimesi ja mis on keelatud. Seega on keelatud ka tegu, mida pole KorS § 55 lg-s 1 sätestatud loetelus nimetatud ja mis häirib teisi inimesi. Selliseks teoks saab lugeda ka prügi viskamist avalikust kohast teisele inimesele kuuluvale kinnisasjale. Tühja plekkpurgi viskamine tänavalt elumaja juures olevasse aeda tuleb lugeda häirivaks ka keskmisele objektiivsele isikule. Kuna K.V. oli häiritud tema aeda plekkpurgi viskamisest, on K. Kallari poolt KorS § 55 lg 1 tuleneva nõude rikkumine tuvastatud.
37. Sarnaselt eelmisele episoodile, häiris K. Kallari ka 09.11.2024 kell 15.xxx kinnistu juures kõnniteel suunaga kinnistu poole urineerimisega T.V. ja K.V. ning seda samal põhjusel nagu 5 see on välja toodud käesoleva otsuse punktis nr
38. Kuigi tunnistajad ei näinud urineerimist vahetult, saab sellist tegevust lugeda häirivaks ka turvakaamera salvestiselt vaadatuna ning seda muuhulgas ka põhjusel, et K. Kallari selline tegevus on korduv ja suunatud tunnistajate järjepidevale häirimisele. Sellist tegevust tuleb pidada häirivaks ka keskmisele objektiivsele isikule. K. Kallari rikkus oma tegevusega KorS § 55 lg 1 p-st 7 tulenevat nõuet hoiduda avalikus kasutuses oleva asja rikkumisest. Seega on täidetud KarS § 262 lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivne koosseis.
39. Kohus hinnangul pani K. Kallari väärteo toime kavatsetusega KarS § 16 lg 2 mõttes, kuna tema eesmärk oli plekkpurgi viskamise ja urineerimisega häirida K.V..
40. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. 13.11.2024 episood
41. Sarnaselt eelmiste episoodidega, pole ka selles episoodis vaidlust selle üle, et K. Kallari sõitis 13.11.2024 kell 12.08 jalgrattaga xxx alevikus kõnniteel ja möödus xxx majast. See asjaolu loeb kohus tõendatuks tunnistajate K. V. ja T. V. vastavate ütlustega, samuti menetlusaluse isiku ütlustega ja turvakaamera salvestisega.
42. Antud asjas on vaidlus selle üle, kas K. Kallari viskas nimetatud ajal xxx kinnistu juures tänaval kõnniteel jalgrattaga liikudes katkise tühja plekkpurgi üle aia xxx kinnistu muruplatsile. Tunnistajad K.V. ja T.V. väidavad, et K. Kallari viskas 13.11.2024 kell 12.xxx kinnistu juures tänaval kõnniteel jalgrattaga liikudes katkise tühja plekkpurgi üle aia xxx kinnistu muruplatsile. Samas selgitas K. Kallari, et ta viskas ühel korral tühja terve plekkpurgi üle aia xxx kinnistu muruplatsile, kuid ta ei selgita, millisel kuupäeval selline viskamine aset leidis.
43. Tunnistaja K. V. ütluste kohaselt nägi ta turvakaamera salvestiselt, et kahel korral oli visatud xxx kinnistule oranži värvi džinnipurk ja ühel korral oli džinnipurgi äär sakiline ehk rebitud. K. Kallari viskas esimest korda džinnipurgi xxx kinnistule 09.11.2024 ja teist korda võis K. Kallari visata džinnipurgi xxx kinnistule 13.11.
44. Samas ei ei mäleta ta täpselt, millal viskas K. Kallari teist korda džinnipurgi xxx kinnistule.
45. Haakuvalt tunnistaja K. V. ütlustega, nähtub ka tunnistaja T. V. ütlustest, et ta nägi turvakaamera salvestiselt, kuidas 13.11.2024 sõitis K. Kallari jalgrattaga nende kinnistust mööda, lausudes, et hea, et siin on prügikast, visates samal ajal xxx kinnistule plekkpurgi.
46. Turvakaamera salvestiselt on näha, et K. Kallari sõidab 13.11.2024 kell 14.19 jalgrattaga kõnniteel xxx kinnistu juurde ja viskab parema käega suure kaarega xxx kinnistule heledamat värvi eseme, samal ajal kommenteerides : „Hea, kui prügikast on käeulatuses“. Seejärel sõidab ta jalgrattaga edasi ja tema poolt murule visatud heledat värvi ese jääb maha.
47. Menetlusaluse isiku K. Kallari ütlustest nähtub, et ta tunnistab ühel korral terve purgi xxx kinnistu aeda viskamist, jättes samal ajal täpsustamata, millal selline tegevus aset leidis. Nimetatud asjaolule hinnangut andes loeb kohus usaldusväärseks turvakaamera salvestiselt saadava info, kust on näha kahel korral prügi viskamine tunnistajate kinnistule. 6
48. Tunnistajate K. V. ja T. V. ütlused on ka selle episoodi osas usaldusväärsed ja teiste tõenditega, eelkõige turvakaamera salvestisest nähtuvaga, haakuvad. Suures osas haakuvad nimetatud tõendid ka K. Kallari ütlustega, erinedes vaid selles, mitu korda on toimunud prügi viskamine xxx kinnistule K. Kallari poolt.
49. Eeltooduga loeb kohus tõendatuks, et K. Kallari viskas 13.11.2024 kell 12.08 xxx kinnistu juures tänaval kõnniteel jalgrattaga sõites plekkpurgi üle aia xxx kinnistu muruplatsile.
50. Kuna xxx maja juures oleval tänaval võivad liikuda kõik inimesed, kes seda soovivad, on xxx maja juures olev tänav avalik koht. K. Kallari viskas tühja katkise plekkpurgi xxx kinnistu aeda, mis on xxx kinnistu omaniku ja tema määratud isikute kasutuses. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et xxx kinnistu omanik on andnud xxx kinnistu aia avalikku kasutusse. Kuna K. Kallari viskas prügi omaniku kasutuses olevale kinnisasjale, pole K. Kallari rikkunud KorS § 55 lg 1 p-st 7 tulenevat nõuet mitte visata prügi avalikus kasutuses olevale kinnisasjale.
51. Käesolevale episoodile õiguslikku hinnangut andes lähtub kohus eelneva episoodi juures antavast hinnangust.
52. Arvestades asjaolu, et K. Kallari rikkus avalikus kohas xxx kinnistu juures kõnniteel prügi viskamisega KorS § 55 lg-st 1 tulenevat käitumise nõuet hoiduda tegudest, mis võivad häirida teisi inimesi, on täidetud KarS § 262 lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivne koosseis.
53. Kohus leiab, et K. Kallari pani väärteo toime kavatsetusega KarS § 16 lg 2 mõttes, kuna tema eesmärk oli häirida K.V..
54. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.
55. Kõiki kolme episoodi kokku võttes peab kohus vajalikuks märkida, et kuigi kohus on tuvastanud, et K. Kallarile tehtud etteheide avalikus kohas urineerimisele on põhjendatud, on KarS § 262 lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivne koosseis täidetud ka juhul, kui leiaks tuvastamist, et menetlusalune isik imiteeris urineerimist. Antud juhul omab tähtsust asjaolu, millisena seda tegevust nägid T.V. ja K.V., kelle häirimiseks K. Kallari väidetavalt „urineerimist imiteeris.“ Tunnistajatele näis K. Kallari tegevus urineerimisena ja nähes, et puitaed on märg, said nad sellele ka kinnitust. Arvestades, et tunnistajate ja K. Kallari vahele jäi siiski arvestatav vahemaa ja ka piirdeaed, on mõistetav, et urineerimine ei olnud täpselt jälgitav. Samas ei ole eluliselt usutav, et sellises situatsioonis peaks kahtlustama urineerimise imiteerimist. Siinjuures jääb kohus selle juurde, et tegemist oli K. Kallari poolt avalikus kohas urineerimisega, sest tunnistajate ütluste kohaselt oli aed ja maapind selles kohas märg. Kohtul ei ole põhjust tunnistajate ütlustes kahelda.
56. K. Kallari soovis kohtuistungil esitada asja juurde enda telefonis oleva video, väidetava urineerimise imiteerimise kohta, ja veel kaheksa inimese poolt K. V. ja T. V. suhtes esitatud kuriteoteadete uurimist tõendina. Kohus sellist taotlust ei rahuldanud. K. Kallari pole taotlenud kohtueelses menetluses video lisamist väärteoasja tõendite hulka, samuti pole ta põhjendanud, miks ta seda teinud ei ole. Lisaks ei omaks kohtu hinnangul selline tõend asjas tähtsust.
57. Nagu juba eelnevalt mainitud, siis kohtu hinnangul ei oma antud juhul tähtsust, kas tegemist oli urineerimisega või üksnes selle imiteerimisega. Seda põhjusel, et tema tegevuse 7 eesmärk oli tunnistajaid häirida ja see eesmärk sai ka täidetud, sest tunnistajad T.V. ja K.V. said K.Kallari tegevusest üheselt aru, nähes teda nende kinnistu aia ääres urineerimas. Kohus ei pidanud vajalikuks ka K. Kallari nimetatud kaheksa inimese poolt K. V. ja T. V. suhtes esitatud kuriteoteadete vastuvõtmisest tõendina, sest nimetatud kuriteoteadetel pole käesolevas väärteoasjas tähtsust, sest need ei puuduta käesolevas väärteoasjas arutatavaid väärtegusid. Karistus
58. Menetluse käigus kogutud ja kohtus uuritud tõenditega on leidnud tõendamist, et KarS § 262 lg-s 1 sätestatud väärteo on õigusvastaselt ja süüliselt toime pannud menetlusalune isik K. Kallari.
59. Kuna K. Kallari häiris korduvalt oma käitumisega xxx kinnistu elanikke K.V. ja T.V., urineerides kahel korral xxx kinnistu juures tänaval ja visates kahel korral tühja plekkpurgi xxx kinnistu aeda, ei saa tema suhtes lõpetada väärteomenetlust VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel.
60. Karistuse määramisel peab juhinduma KarS §-st 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 262 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni sada trahviühikut või aresti. Arvestades asjaolusid, et K. Kallarit on suhteliselt hiljuti karistatud väärteo eest rahatrahviga, see on tasumata, K. Kallari on pannud avaliku korra rikkumise toime kolmel korral ning K. Kallari sissetulek pole piisav rahatrahvi tasumiseks, tuleb K. Kallarit karistada arestiga. K. Kallari süü suurust hinnates arvestab kohus asjaoludega, et teda on varem ühel korral väärteo eest karistatud rahatrahviga, ta rikkus avalikku korda korduvalt ja seda kindla eesmärgiga häirida T.V. ja K.V.. K. Kallari ei kahetse toime pandud väärtegusid ja tunnistab oma süüd osaliselt.
61. Kohus loeb K. Kallari süüd keskmiseks. Tema tegevus ei toonud kaasa olulist materiaalset kahju, kuid oli häiriv teistele inimestele. Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et K. Kallari on palju kordi karistatud isik, viimane väärteokaristus oli suhteliselt hiljuti ning rahatrahv on tasumata. K. Kallari on inimene, kes hinnanguid andes lähtub eelkõige enda vaatenurgast, jättes tähelepanuta teiste õigused. Tal on ebaproportsionaalne õiglustunne enda suhtes toimuva suhtes ning vähenenud kriitikameel oma käitumise osas. Eeltoodu viib olmekonfliktideni K. Kallari jaoks võõraste inimestega.
62. Arvestades toimepandud rikkumiste iseloomu, nende tagajärgi ja K. Kallari isikut tuleb teda karistada arestiga KarS § 262 lg 1 sanktsiooni keskmisest määrast madalamas määras, s.o arestiga 5 päeva. (allkirjastatud digitaalselt) 8 9