KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-24-125898 Määruse tegemise aeg ja koht 18.03.2025.a, Tallinn Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Maris Kuurberg, Mati Maksing Kohtuasi Rendin OÜ hagiavaldus K.L vastu raha tasumise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 24.01.2025 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse K.L apellatsioonkaebus liik Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Rendin OÜ (registrikood 14672861, aadress XXX) Lepinguline esindaja Aljona Somova Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): K.L (isikukood XXX, aadress XXX) Lepinguline esindaja Olga Väina-Kesler Menetluse liik Kirjalik menetlus Resolutsioon:
- Keelduda menetlusse võtmast K.L apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 24.01.2025 otsuse peale.
- Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.
- Jätta ringkonnakohtus kantud apellandi menetluskulud tema enda kanda.
- Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. 1
(3)Hagi asjaolud 1.Hagiavalduse kohaselt oli JSK KV OÜ (registrikood 16235828) ja kostja vahel läbi hageja platvormi 21.12.2023 sõlmitud üürileping, mis lõppes lepingupoolte kokkuleppel 18.05.2024. Üürileandja arvates tekitas kostja talle kahju. Kahju tekkis seetõttu, et üürilepingu lõppemisel üürileandjale üle antud ruumid olid koristamata, samuti oli kahjustatud köögi töötasapind. Üürileandja loovutas kahjunõuded hagejale. Hageja nõuab hagis köögi töötasapinna kahjustuste kõrvaldamise kulu 1405 eurot ja ruumide puhastamise kulu 190 eurot. Kostja vastuväited 2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsus 3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis välja köögi töötasapinna kahjustuste kõrvaldamise kulu 1405 eurot ja duširuumi puhastamise kulu 30 eurot. Ülejäänud ruumide puhastamiseks kulunud 159,60 euro väljamõistmise nõude jättis maakohus rahuldamata. Maakohus jaotas otsuses menetluskulud ja määras menetluskulud rahaliselt kindlaks. Otsuse põhjenduste kohaselt leidis tõendamist, et köögi töötasapinna kahjustused tekkisid ajal, kui ruumide üürnikuks oli kostja. Hageja tõendas, et kahjustused olid sellise iseloomuga, et nende kõrvaldamiseks tuli tellida uus töötasapind. Hageja esitas tõendi ka vastava kahju suuruse kohta. Tõendamist leidis see, et üürileandjale üürilepingu lõppemisel üleantud ruumidest oli hooldamata duširuum, mistõttu selle puhastamise kulu 30 eurot väljamõistmine kostjalt oli maakohtu arvates põhjendatud ja tõendatud. Apellatsioonkaebus 4.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus hinnata seda, kas köögi töötasapinna kahjustuste kõrvaldamiseks maakohtu poolt tuvastatud ja kostjalt välja mõistetud summa on põhjendatud. Määruse põhjendused 5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 2¹ alusel menetlusse võtmata. Alates 01.01.2022 kehtiva TsMS § 405 lg 1 redaktsiooni kohaselt oli tegemist lihtmenetlusega. Apellatsioonkaebuses vaidlustas kostja (edaspidi ka apellant) maakohtu otsuse osaliselt, osas, mis puudutas köögi töötasapinna kahjustuste kõrvaldamiseks väljamõistetud kahjuhüvitist. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist apellatsioonkaebusega ei vaidlustatud. 6.TsMS § 637 lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba 2
(3)edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. 7.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi või rikkunud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis võis mõjutada asja lahendamise lõppotsust. Apellatsioonkaebusele lisas kostja väljavõtte Kiievis asuva äriühingu kodulehel olevate töötasapindade pakkumiste kohta, väites, et töötasapinna vahetamise kulu on temalt välja mõistetud ülemäära suurena. Ringkonnakohus leiab, et esiteks on nimetatud tõend esitatud hilinemisega TsMS § 652 lg 4 mõttes ja teiseks ei tõendaks nimetatud tõend veenvalt seda, et koos transpordi ja muude võimalike Ukrainast tellimisega seotud kuludega saaks hageja töötasapinna odavamalt. Kokkuvõtvalt tuleb asuda seisukohale, et maakohus on hagi põhjendatult osaliselt rahuldanud. Asjaolu, et kostja osaliselt maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna eelpooltoodust vastupidise väitmiseks alust. 8.Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Kui apellandil ei tekkinud apellatsioonkaebuse esitamisega kulusid, siis tal ka kulud puuduvad. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub kohus apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, siis hagejalt riigilõivu tasumist riigituludesse ei nõuta. Riigilõivu tasumise kohustuse täitmine oleks olnud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise eelduseks. Apellatsioonkaebust ei edastatud vastustajale vastamiseks ning vastustajal ei saanud apellatsioonimenetluses apellandilt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida. Seega ringkonnakohus apellandilt vastustaja kasuks apellatsioonimenetluse kulusid välja ei mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ 3
(3)