lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Irina Tsugart Süüdistatav Edgar Sikk – isikukood 37206052212, XXX kodanik, elukoht XXX, emakeel XXX keel, XXX, töökoht XXX, epost: XXX, telefon XXX, varem kriminaalkorras karistatud. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Edgar Sikk
3 lg 1 järgi ning mõista karistuseks vangistus 6 kuud.
lg 2 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 15.08.2024 otsusega nr 124-4343 mõistetud ja ärakandmata rahalise karistusega 24 päevamäära, s.o 1485,60 eurot, mille kandmisest Edgar Sikk vabastati
Pöörata rahaline karistus 1485,60 eurot täitmisele ja rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt. Rahaline karistus 1485,60 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE957700771001523585 LHV Pank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99924400001848. Selgitusena võib märkida: „Edgar Sikk, kriminaalasi 1-25-1041, rahaline karistus.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. 1
sätteid kohaldades asendada vangistus üldkasuliku tööga 180 tunni ulatuses, mille tegemise tähtaeg on 1 aasta 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Määrata, et Edgar Sikk peab üldkasuliku töö tegemise ajal täitma
elab aadressil XXX;
Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Edgar Siku, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 21.02.2025 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Edgar Siku süüdi tunnistamist
3 lg 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 6 kuud.
lg 2 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 15.08.2024 otsusega nr 1-24-4343 mõistetud ja ärakandmata rahalise karistusega 24 päevamäära, s.o 1485,60 eurot, mille kandmisest Edgar Sikk vabastati
Rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt.
lg 1 alusel asendada käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistus vangistus 6 kuud üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, seega vastab vangistus 6 kuud üldkasulikule tööle 180 tundi.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks 1 aasta 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel kohustada süüdimõistetut üldkasuliku töö tegemise ajal järgima
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks ning 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KrMS § 3101 lg 1 ja VÕS § 1055 lg 1 alusel kohaldada I.R. (ik XXX) isikuõiguste kaitseks Edgar Sikule lähenemiskeeldu ja keelata tal: läheneda kannatanule isiklikult ja avalikes kohtades lähemale kui 50 meetrit; suhelda kannatanuga erinevate sidevahendite, sealhulgas telefoni, mobiiltelefoni, Interneti, posti, suhtlusportaalide, e-posti ja sotsiaalmeedia kaudu. Määrata lähenemiskeelu tähtajaks 3 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid 4 KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes eeltoodust, otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid – CD- ja DVDplaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 1329 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 219,60 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-7-16 p-s 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.