KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Anneli Alekand, Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 17. märts 2025, Tartu Tsiviilasja number 2-24-3786 Tsiviilasi Siim

) § 93 lg 1 järgi kohustatud esitama oma nõuded haldurile hiljemalt

1. juuliks
2. Võlausaldajate nimekirjaga tutvumise ja vastuväidete esitamise tähtaeg lõppes
3. septembril
4. Pankrotihaldur esitas vastuväited kolme võlausaldaja nõuetele, s.o Bondora AS (võlausaldaja II), AS LHV Finance (võlausaldaja III) ja PLACET GROUP OÜ (võlausaldaja I) nõuetele. PLACET GROUP OÜ ega Bondora AS vastuväitele seisukohta ei esitanud. AS LHV Finance esitas vastuväitele seisukoha ja alternatiivselt nõude ümberarvestuse.
5. Pankrotihaldur esitas
6. oktoobril 2024 kohtule taotluse võlausaldajate lõpliku nimekirja kinnitamiseks, võlausaldajate nõuete suuruste, rahuldamisjärgu ja jaotiste määramiseks. MAAKOHTU LAHEND
7. Tartu Maakohus otsustas 9 detsembri 2024 määrusega järgmiselt:
8. Kinnitada võlausaldajate nimekiri Siim Korneli XXXXXXXXXXXX) pankrotimenetluses järgnevalt: (pankrotis; isikukood II rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (

§ 153lg 1 p 2) Jrk nr Võlausaldaja nimi (isiku- või registrikood) Nõude suurus (€) Jaotis 1 AS LHV Finance

§ 1003lg 4 järgi kaitsmiseta tunnustatuks.

1. Jätta Siim Korneli (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamata järgmised nõuded: 2.
2. PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910) nõue 710 eurot 56 senti. 2.
3. Bondora AS (registrikood 11483929) nõue 13 406 eurot 53 senti. 2.
4. AS LHV Finance (registrikood 12417231) nõue 7440 eurot 57 senti.
5. Lubada pankrotihalduril alustada koheselt pärast käesoleva määruse jõustumist jaotiste alusel Siim Korneli (pankrotis) pankrotimenetluses raha väljamaksmist võlausaldajatele.
6. Menetlusosaliste menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
7. Avaldada teade võlausaldajate nimekirja kinnitamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saata määrus haldurile, võlgnikule ja vastuväite saanud võlausaldajatele.

§ 1003

lg 1 kohaselt lahendab kohus võlausaldajate nimekirja kinnitamisel nimekirja juurde esitatud vastuväited, seisukohad, taotlused ja avaldused sisuliselt, määrab nõuete suurused, rahuldamisjärgud ja jaotised ning kinnitab võlausaldajate nimekirja 30 päeva jooksul selle saamisest arvates kohtumäärusega. PLACET GROUP OÜ, Bondora AS ja AS LHV nõuded osas, milles haldur esitas vastuväite, tulenevad tarbijakrediidilepingutest, mille kontrollimise kohustus on nii halduril kui kohtul. Halduri vastuväited on põhinenud võlaõigusseaduse (VÕS) § 403 4 lg-s 13 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele võlausaldajate poolt. Pankrotihaldur on seisukohal, et vastuväite saanud võlausaldajad ei ole võlgnikuga tarbijakrediidilepingute sõlmimisel ning laenu väljastamisel nõuetekohaselt täitnud vastutustundliku laenamise nõudeid ja on jätnud tuvastamata isiku tegeliku krediidivõime. Seetõttu on põhjendatud lugeda intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4). Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika tähtajaga. Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel. Võlausaldaja PLACET GROUP OÜ esitas pankrotihaldurile 4. juunil 2024 nõudeavalduse (dtl 452

1. jj)kogusummas 710 eurot 56 senti, mis tuleneb võlgniku ja võlausaldaja vahel 13. 3 märtsil 2020 sõlmitud krediidikonto lepingust nr KK3530310 ning mis koosneb laenu põhiosa võlast 652 eurot 44 senti ja intressist 58 eurot 12 senti. Võlausaldaja selgituste kohaselt hinnati krediidikonto lepingu sõlmimisel võlgniku krediidivõimekust kasutades kliendi esitatud andmeid kulude ning kohustuste kohta, kliendi pangakonto väljavõte analüüsi, 12. märtsi 2020. a maksehäirete päringuid, 13. märtsi 2020. a Maksu- ja Tolliameti päringut ning 12. märtsi 2020. a Ametlikud Teadeanded päringut. Nõudeavaldusele on lisatud võlgniku edastatud andmed kulude ja tulude kohta, võlgniku pangakonto väljavõte, 12. märtsi 2020. a maksehäirete päringud ning lepingu nr KK3530310 krediidivõimekuse arvutuskäik (dtl 488). Kuna võlgnik märkis taotlusel majapidamiskuludeks 0 eurot, siis vastavalt laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud võlausaldaja sise-eeskirjadele oli minimaalne majapidamiskulude summa sel hetkel 150 eurot ning sellepärast krediidivõimekuse arvutuskäigus võetigi arvesse majapidamiskuludena 150 eurot. Pankrotihaldur on esitanud vastuväite PLACET GROUP OÜ nõudele 710 eurot 56 senti täies ulatuses (dtl 520 jj). Haldur on seisukohal, et võlausaldaja ei ole tõendanud, et laenuraha üldse võlgniku käsutusse anti. Kuivõrd laenuandja ei ole tõendanud raha üleandmise fakti, tuleb jätta kogu nõue tunnustamata. Täiendavalt on jäetud tõendamata, milliste kohustuste katteks ja kui suures ulatuses on võlausaldaja arvestanud võlgnikult laekunud summasid. Kui laenuraha on siiski antud võlgniku käsutusse, siis tegemist on tarbijakrediidiga ja võlausaldajal on kohustus järgida vastutustundliku laenamise põhimõtet, st krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena peab võlausaldaja olema veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Võlgniku konto väljavõttest nähtub selgelt, et võlgniku igakuised kulud on suuremad kui sissetulek täitemenetluse seadustiku (TMS) § 130 lg 11 mõttes, mille kohaselt sissetulekuks loetakse eelkõige võlgniku töötasu või muud sellesarnast tasu, päevaraha, konkurentsist hoidumise tasu, intellektuaalse omandi üleandmisest või kasutada andmisest saadavat tasu, pensioni, dividende ning kaupa, teenust, loonustasu või rahaliselt hinnatavat soodustust, mida isik on saanud seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega. Konto väljavõttest nähtub, et võlgnik võtab igakuiselt täiendavaid laene IPF Digital AS-lt, BESTCREDIT OÜ-lt või BB FINANCE OÜ-lt (dtl 392 jj). 1. oktoobril 2019 on võlgnik võtnud ka õppelaenu 2500 eurot (dtl 408). Võlgniku igakuine töötasu on see-eest suurusjärgus 700–800 eurot. Pankrotihalduri hinnangul ei saanud võlausaldajal esitatud arvelduskonto väljavõttega tutvumisel tekkida muljet, et võlgnik on maksevõimeline, kuna igakuised kulutused ületavad palgatulu 2–5-kordselt. Lisaks ei ole võlausaldaja arvesse võtnud võlgniku regulaarseid majapidamiskulusid. Võlausaldaja ei ole esitanud nõude ümberarvestust ja seega tuleb võlausaldaja nõue lugeda ebaselgeks. Võlausaldaja PLACET GROUP OÜ ei ole vastuväitele seisukohta esitanud. Kohus leidis, et PLACET GROUP OÜ nõue 710 eurot 56 senti tuleb jätta tunnustamata. Kohus nõustus halduriga, et võlausaldaja on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 1 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Samuti ei ole võlausaldaja tõendanud, et ta on laenuraha võlgniku käsutusse andnud. Halduri vastuväide on põhjendatud. Võlausaldaja ei ole tõendanud, et ta oleks võlgnikuga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel täitnud nõuetekohaselt vastutustundliku laenamise nõudeid ja tuvastanud võlgniku tegeliku maksevõime. Kohtu hinnangul oli võlgnik krediidivõimetu. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral saab lugeda kõik võlgniku poolt võlausaldajatele tehtud maksed tehtuks põhivõla katteks. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et võlausaldaja oleks esitanud nõude ümberarvestuse, kus võlgniku tasutud makseid oleks arvestatud põhinõude katteks. Kuna ümberarvestus VÕS § 403 4 lg 7 alusel puudub, on nõue ebaselge ja seega ei saa kohus nõuet tunnustada. 4 Bondora AS esitas pankrotihaldurile 6. juunil 2024 nõudeavalduse (dtl 525
2. jj)kogusummas 13 406 eurot 53 senti. Pankrotihaldur on esitanud vastutustundliku laenamise põhimõtte mittejärgmise vastuväite Bondora AS nõudele 13 406 eurot 53 senti täies ulatuses. Võlausaldaja Bondora AS ei ole vastuväitele seisukohta esitanud. Kohus leidis, et Bondora AS nõue 13 406 eurot 53 senti tuleb jätta täies ulatuses tunnustamata. AS LHV Finance esitas pankrotihaldurile 1. juulil 2024 nõudeavalduse (dtl 729–731, lisad dtl 709
3. jj)kogusummas 23 110 eurot 31 senti, mis tuleneb võlgniku ja võlausaldaja vahel 29. juulil 2022 sõlmitud väikelaenulepingust nr 4496209. Pankrotihaldur on esitanud 16. septembril 2024 AS LHV Finance nõudele vastutustundliku laenamise põhimõtte mittejärgmise vastuväite. Võlausaldaja AS LHV Finance palus 14. oktoobri 2024. a seisukohas halduri vastuväitele tunnustada enda nõue võlgniku vastu kokku 23 110 eurot 31 senti ja rahuldada see II järgu nõudena või alternatiivselt tunnustada enda nõue võlgniku vastu kokku 15 669 eurot 74 senti. Kohus leidis, et AS LHV Finance nõue 7440 eurot 57 senti tuleb jätta tunnustamata. Võlausaldaja nõue 15 669 eurot 74 senti loetakse tunnustatuks

§ 1003

lg 3 alusel, sest selles osas nõudele ei vaielnud vastu haldur ega ükski võlausaldaja (haldur loobus selles osas vastuväitest). Kohus leiab, et halduri esitatud lõplik võlausaldajate nimekiri tuleb kinnitada. Nõuded kokku 15 901 eurot 5 senti on tunnustatud II rahuldamisjärgu nõuetena ehk muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (

§ 153lg 1 p 2).

Võlausaldajate nimekiri sisaldab

§ 1001 lg-s 2 ja § 1002 lg-s 3 märgitud andmeid.

Haldur on võimaldanud võlausaldajatele nimekirjaga tutvumise ja vastuväidete esitamise pankrotiseadusega sätestatud tähtaja jooksul ning on kontrollinud esitatud nõuete põhjendatust ja nõuet tagavate pandiõiguste olemasolu. Ühtegi nõuet ei loetud

§ 1003lg 4 järgi kaitsmiseta tunnustatuks.

Solidaarkohustusega või tingimuslikust tehingust või kõrvaltingimusega haldusaktist tulenevaid nõudeid ei esinenud. Võlausaldajate nimekirja vormistamisel on järgitud pankrotiseaduses sätestatud korda ja nõudeid ning sellest ei nähtu, et oleks rikutud võlausaldaja õigusi. MÄÄRUSKAEBUS

1. PLACET GROUP OÜ esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist osas, millega jäeti võlausaldaja Placet Group OÜ nõue Siim Korneli võlausaldajate nimekirjast välja, ja teha uus määrus, millega lisada Siim Korneli võlgade võlausaldajate nimekirja võlausaldaja Placet Group OÜ nõue 710,56 eurot. Maakohus jättis ebaõigesti määruskaebuse esitaja võlausaldajate nimekirjast välja põhjusel, et ta ei esitanud pankrotihalduri vastuväitele seisukohta. Pankrotihaldur esitas vastuväite Placet Group OÜ nõudele ja teavitas, et võlausaldajal on õigus esitada pankrotihalduri vastuväitele kirjalik seisukoht hiljemalt
2. oktoobril
3. Määruskaebuse esitaja esitas õigeaegselt
4. oktoobril 2024 pankrotihalduri vastuväitele seisukoha. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5. Võlgniku pankrotihaldur vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Määruskaebuse esitaja esitas oma seisukoha haldurile tähtaegselt ja kohus sai sellega arvestada. Kuivõrd võlausaldaja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid, siis on haldur seisukohal, et kõik võlgniku teostatud tagasimaksed tuleb lugeda põhivõla katteks. 5 Kuigi võlausaldaja ei ole lisanud ümberarvestust ega ka selgelt esitanud andmeid võlgniku tagasimaksete kohta, siis võttis haldur aluseks nõudeavalduses esitatud krediidikonto väljavõtte ning tuvastas, et võlausaldaja on võlgnikule kokku teinud rahalisi makseid kontole 2763,00 eurot ning võlgnik on tagastanud võlausaldajale kokku 3904,10 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab haldur, et võlausaldajal puudub üldse nõue võlgniku vastu.
6. Tartu Maakohus esitas määruskaebuse TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud kõigi põhjendustega ning sellest tulenevalt neid ei korda. Vastuseks võlausaldaja I määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
8. Võlausaldaja I tugineb määruskaebuses üksnes väitele, et ta jäeti võlausaldajate nimekirjast välja põhjusel, et ta ei esitanud pankrotihalduri vastuväitele seisukohta. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Ringkonnakohus möönab, et maakohus on vaidlustatud määruses eksitavalt märkinud, et võlausaldaja I ei esitanud halduri vastuväitele tähtaegselt oma seisukohta (määruse p 9). Asja materjalidest nähtub, et eksituse põhjustas asjaolu, et võlausaldaja I esitatud seisukoht läks halduri e-posti „prügikasti“ ja jäi seetõttu tähelepanuta. Asjas puudub vaidlus, et võlausaldaja I esitas

§ 1001lg 3 sätestatud korda järgides tähtaegselt oma seisukoha.

Maakohus hindas võlausaldajate nimekirja kinnitamisel võlausaldaja I nõuet sisuliselt ja jättis selle tunnustamata. Maakohus leidis, et võlausaldaja I ei ole tõendanud, et ta on laenuraha võlgniku käsutusse andnud. Alternatiivselt, kui nõustuda, et laenuraha kanti kontole, siis on võlausaldaja I rikkunud VÕS § 4034 lg-s 1 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Maakohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et võlausaldaja I oleks esitanud nõude ümberarvestuse, kus võlgniku tasutud makseid oleks arvestatud põhinõude katteks. Kuna ümberarvestus VÕS § 4034 lg 7 alusel puudub, on nõue ebaselge ja sel põhjusel jättis maakohus nõude tunnustamata.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuivõrd võlausaldaja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid, siis kõik võlgniku teostatud tagasimaksed tuleb lugeda põhivõla katteks. Pankrotihaldur võttis aluseks võlausaldaja I nõudeavalduses esitatud krediidikonto väljavõtte, mille järgi võlausaldaja I tegi võlgnikule rahalisi makseid kokku 2763,00 eurot ning võlgnik on tagastanud võlausaldajale I kokku 3904,10 eurot. Eeltoodut arvestades ei anna maakohtu määruse muutmiseks alust ka halduri vastuväitele võlausaldaja I seisukohas esitatu. Võlausaldaja seisukohas halduri vastuväidetele toodud arvutuskäik kinnitab veelgi kohtu hinnangul võlausaldaja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Võlausaldaja I väide, et tema vastuväite puudumise tõttu jäi ta võlausaldajate nimekirjast välja, ei ole eeltoodut arvestades õige. Sisulisi vastuväiteid nõude tunnustamata jätmisele võlausaldaja I määruskaebuses ei esitanud.
2. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 172 lg 1). (digitaalselt allkirjastatud) 6