← Eesti

2-24-18383/10

Obsah (7)§ 359§ 429§ 432§ 433§ 173§ 168§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Kohtujurist Andrei Polovnjov Määruse kuupäev 03.03.2025, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-18383 Tsiviilasi X-i hagi Y vastu ülalpidamise

) § 429 lg 1 ja § 428 lg 1 p 3 alusel vastu võtta ja kohtuasja menetlus loobumise tõttu lõpetada. Kohus jätab kõik menetluskulud hageja kanda, kuid menetluskulude rahalise suuruse jätab kohus kindlaks määramata. Kohtumääruse põhjendused 7.

§ 359

lg 1 kohaselt võib kohus menetluse peatada poolte ühisel taotlusel, kui võib eeldada, et see on otstarbekas pooleliolevate kompromissiläbirääkimiste tõttu. Viidatud sättest tulenevalt saab kohus menetluse peatada vaid juhul, kui mõlemad pooled seda taotlevad. Seega on menetluse peatamise eelduseks

§ 359lg 1 alusel mõlema poole taotlus.

Käesoleval juhul on taotluse esitanud üksnes hageja ning kostja vaidles menetluse peatamise taotlusele vastu, mistõttu menetluse peatamine

§ 359lg 1 alusel ei ole võimalik ning kohus jätab 10.02.2025 taotluse rahuldamata.

8. Menetluse peatamise taotluse rahuldamata jätmise määruse peale ei saa määruskaebust esitada. 9.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 429

lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kohtu hinnangul puuduvad asjaolud, mis takistaksid hageja hagiavaldusest loobumise vastuvõtmist (

§ 429lg 4).

10. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja

§ 432

järgi pöörduda uuesti kohtusse avaldusega sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama eseme üle. Kui menetlus on lõpetatud avaldusest loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtulahendiga, kui seadusest ei tulene teisiti. 11.

§ 433lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

2 2-24-18383 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 12.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 13.

§ 168

lg 4 esimeses pooles sisalduva üldreegli järgi kannab hageja menetluskulud, kui ta loobub hagist. Sama sätte teise poole erandi ja

§ 168

lg 5 kohaselt jäävad kulud aga kostja kanda, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja loobus hagist, kuna kostja 24.01.2025 seisukoha ja viimasest avaldusest nähtuvalt ei ole võimalik poolte vahel kompromissi saavutada. Samuti on hageja hinnangul tuvastatav, et kostja ei soovi hagis esitatud asjaolude põhjal enda mõistlikke kohustusi täita ning tal puudub sissetulek või vara. 14. Kohus jätab kõik menetluskulud

§ 168

lg 4 esimese poole alusel hageja kanda, kuivõrd viidatud normi teises pooles ja lg-s 5 nimetatud asjaolusid antud juhul ei esine.

  1. Kuna kostjal ei ole lepingulist esindajat, ei ole asjas hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid. Seetõttu jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.
  2. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.