Obsah (10)

§ 477§ 172§ 663§ 659§ 456§ 657§ 5521§ 552§ 696§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 10.03.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-23-17096 Kohtu

) § 5621 lg-le

1. 6 2-23-17096
2. Kui kohtule esitatakse PKS §-de 119 või 137 alusel avaldus, sest vanematel on ühise hooldusõiguse teostamisel erimeelsused, peab kohus kõigepealt välja selgitama, milles vanemate erimeelsused seisnevad. Seejärel hindab kohus hagita menetluse põhimõtteid arvestades, milline lähenemine on lapse huvidest lähtuvalt põhjendatud (PKS § 123,

§ 477lg 5).

PKS § 119 kohaldamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui vanemad vaidlevad last puudutava ühekordse olulise küsimuse üle. Ühise hooldusõiguse osaline või täielik lõpetamine PKS § 137 alusel on suunatud hooldusõiguses ulatuslikumate muudatuste tegemisele, mille tulemusel saab vanem õiguse otsustada iseseisvalt kõigi tulevikus tekkivate küsimuste üle valdkonnas, milles on talle ainuhooldusõigus antud (vt RKTKm 05.01.2022, 221-233, p 15).

1. Vanemate ühist hooldusõigust lõpetades või ühele vanemale otsustusõigust andes võib piirata teise vanema õigusi üksnes ulatuses, mis on lapse huvide tagamiseks vajalik, ning säilitada võimalikult suures ulatuses mõlema vanema ühine hooldusõigus (RKTKm 12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 30). Lapse parimates huvides on üldjuhul see, kui tal on kaks hooldusõiguslikku vanemat, st võimalusel eelistab kohus vanemate ühise hooldusõiguse säilitamist (RKTKm 11.04.2018, 2-17-507, p 16). Ühise hooldusõiguse lõpetamine on põhjendatud siis, kui üks vanem ei saa või ei soovi lapse hooldusõigust teostada või kui vanemate vahel on sellised tõsised ja korduvad erimeelsused hooldusõiguse teostamisel, et lapse huvid satuvad sellest ohtu. Olukorras, kus mõlemad vanemad soovivad ja on võimelised hooldusõigust teostama ja vanemate vahel ei ole selliseid tõsiseid ja korduvaid erimeelsusi, mis takistaksid lapse elu korraldamist ja lapse arengut, ei ole ühise hooldusõiguse lõpetamine põhjendatud.
2. Maakohus leidis, et praegusel juhul ei ole põhjendatud laste huviringide ja terviseküsimuste osas ühise hooldusõiguse lõpetamine ja isale üleandmine ega ka laste emale otsustusõiguse andmine ja vastavas osas jäävad laste ema ja laste isa avaldused rahuldamata. Laste huviringide ja terviseküsimuste osas ei nähtu kohtule esitatu pinnalt, et vanemate vahel oleks olnud selliseid erimeelsusi või vaidlusi, mille tõttu laste huvid oleks ohtu sattunud. Põhjendatud ei ole hooldusõiguse lõpetamine n-ö „igaks-juhuks, kui keegi tulevikus midagi valesti teeb“.
3. Esitatud asjaolude pinnalt puudub hetkel vajadus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ka laste elu- ja viibimiskoha ning hariduse küsimustes, kuna vanemate vaheline vaidlus seisneb selles osas üksnes selles, kumma vanema juures peaksid lapsed peamiselt elama ja vastavalt elukohale ka lasteaias/koolis käima. PKS § 119 kohase ühekordse otsustusõiguse andmisega ühele vanemale saavad need vaidluskohad lahenduse ja ühise hooldusõiguse lõpetamine neis vaidlusküsimustes on seega ebavajalik ja põhjendamatu.
4. Seoses laste tulevase peamise elukohaga (ja lasteaia/kooliga) märkis kohus, et mõlemad vanemad soovivad laste eest hoolitseda ja on ka suutelised laste eest hoolitsema ning neile kohaseid ja turvalisi kasvutingimusi enda kodus pakkuma. Kohtu hinnangul omab hoopis rohkem tähtsust see, kumb vanem on paremini suuteline laste parimate huvide eest seisma. Kohtu hinnangul on selleks praegusel juhul laste ema, kuna erinevalt laste isast ei soovi ta teist vanemat laste elukorralduse üle otsustamise õigustest kuni laste täiskasvanuks saamiseni ilma jätta. Laste huvides on üldjuhul see, kui tal on kaks hooldusõiguslikku vanemat. Laste isa on antud juhul käitunud laste parimate huvide vastaselt, soovides laste teise vanema jätta ilma laste hooldusõigusest. Laste ema on aga soovinud üksnes ühekordset otsustusõigust, et vanemate vaheline probleem lahendada ja säilitada edaspidi mõlema vanema ühised õigused laste üle. Laste ema käitumine on seega rohkem kooskõlas laste parimate huvidega nii praegu kui ka eeldatavas tulevikus, kuivõrd ema poolt ei nähtu teise vanema eemaletõukamist laste 7 2-23-17096 elu korraldamise õigusest, vaid soov säilitada laste üle ühine hooldusõigus ja seega ka edaspidi tulevikus mõlema vanema kaasatus laste elu korraldamisse. Laste ema avaldus ühekordse otsustusõiguse saamiseks laste elukoha ja laste lasteaia/koolikohustuse täitmise koha määramiseks tuleb seega rahuldada.
5. Laste isa esitatud videomaterjal ei tõenda, et lapsed tahavad elada isaga, mitte emaga. Videomaterjalist on nähtavad üpris tavapärased laste üleandmised, nendest ei nähtu laste selget ja põhjendatud soovi elada peamiselt isa juures. Lisaks võivad sellises vanuses lapsed käituda ilma adekvaatse põhjuseta täiesti ebaratsionaalselt, näiteks ei taha minna vanaema juurde, aga hiljem ei taha vanaema juurest ära minna; tahavad minna poodi ja kohe poodi jõudes tahavad sealt ära minna; tahavad, et sa nendega mängima tuleks ja siis tahavad, et sa ära läheks jne. Õige ei ole panna niivõrd noortele lastele vastutusekoormat otsustada selle üle, kelle juures nad edaspidi elama peaksid. Lapsed tahavad üldiselt elada mõlema vanemaga koos ja nende vastused küsimustele sõltuvad väga palju sellest, kuidas või kes küsib. Seega, kui vanem küsib, kas laps tahab temaga elada, siis äärmiselt suure tõenäosusega laps ütlebki vanemale, et tahab temaga elada. Seda seetõttu, et laps mõtlebki, et ta tahab tegelikult mõlemaga elada. Niivõrd väikesed lapsed ei oma veel võimet teha teadlikult, ja nii enda kui teiste jaoks argumenteeritult ja põhjendatult, otsustust tulevase elukoha kohta. Seda ei saa neilt oodata või sundida neid seda tegema. Seetõttu, arvestades laste vanust, ei kuulanud kohus lapsi ära. Lastele määratud esindaja tõi kohtus ärakuulamisel välja, et lapsed on temale väljendanud, et nad armastavad mõlemat vanemat. Seda asjaolu ei ole kumbki vanem vaidlustanud ja ka kohus peab tõeseks seda, et nii noored lapsed armastavad veel mõlemat vanemat.
6. Kuna lapsed jäävad otsustusõiguse saanud laste ema poolt avaldatud tegevusplaani järgi elama peamiselt ema juurde Tapa valda ja lähevad seal lasteaeda/kooli, siis määras kohus kindlaks suhtluskorra isaga.
7. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning riigi õigusabi tasu ja kulud riigi kanda, kuivõrd lahend tehti laste huvides (

§ 172lg 1 ja 3).

Asjaoludest nähtub, et seni kehtinud elamis- ja suhtlemiskord lastel ja vanematel enam ei toiminud ja laste huvides oli (mõlema vanema seisukoha jäikusest tulenevalt kohtuvälise lahenduse saavutamise võimatuse tõttu) pöörduda asja lahendamiseks kohtu poole. Määruskaebus

1. Laste isa esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni pde 1, 3, 4, 4.2, 4.3, 4.4, 4.6, 4.9, 4.12 osas ja teha asjas uus lahend, millega jätta laste ema avaldus rahuldamata, rahuldada laste isa avaldus ning määrata suhtluskord maakohtu resolutsiooni p-de 4.2, 4.3, 4.4, 4.6, 4.9, 4.12 osas kindlaks järgmiselt: 1) lapsed viibivad ema juures iga kuu paaritutel nädalavahetustel. Laste ema läheb lastele järele paaritu nädala reedel, kas laste lasteaeda või kooli või isa elukohta või muusse kohta, kus lapsed parasjagu viibivad hiljemalt kell 18.00 ning laste isa tuleb lastele järele paaritu nädala pühapäeval kell 18.00 ema elukohta (maakohtu resolutsiooni p 4.2); 2) kui ema sünnipäev langeb tööpäevale, on emal õigus lastega koos aega veeta, minnes neile järele, kas laste lasteaeda või kooli või isa elukohta või muusse kohta, kus lapsed parasjagu viibivad ning tuues lapsed tagasi isa elukohta hiljemalt kell 19.
2. Kui ema sünnipäev langeb nädalavahetusele, siis on emal õigus lastega see nädalavahetus koos veeta (kui tegemist ei ole ema nädalavahetusega suhtluskorra järgi, siis on emal õigus 8 2-23-17096 täiendavaks nädalavahetuseks lastega suhtluskorraväliselt) (maakohtu resolutsiooni p 4.3); 3) isa sünnipäeva veedavad lapsed isaga (sh juhul, kui tegemist on suhtluskorra järgi ema nädalavahetusega). Sel juhul on emal õigus täiendavaks nädalavahetuseks lastega suhtluskorraväliselt (maakohtu resolutsiooni p 4.4); 4) isadepäeva veedavad lapsed isaga (kui tegemist ei ole isa nädalavahetusega suhtluskorra järgi, siis on emal õigus täiendavaks nädalavahetuseks lastega suhtluskorraväliselt (maakohtu resolutsiooni p 4.6); 5) suvevaheajad veedavad lapsed vaheldumisi ühe vanema juures kaks järjestikust nädalat korraga alates esimesest täispikast suvevaheaja nädalast kuni suvevaheaja lõpuni. Vanem, kelle juurde lapsed lähevad, tuleb ise lastele järele selle vanema juurde koju, kus lapsed on kaks nädalat viibinud, teise nädala pühapäeval hiljemalt kell 18.00 (maakohtu resolutsiooni p 4.9); 6) lastega kohtumise graafikut on võimalik muuta ainult kahepoolselt kirjalikul kokkuleppel, kui selleks on mõjuv põhjus (nt selle vanema haigestumine, kelle juures peaksid lapsed suhtluskorra kohaselt viibima). Muudatuse vajadusest graafikus tuleb teisele vanemale teatada viivitamata kirjalikult sms või e-kirja teel. Kui tegemist on suhtluskorra järgi ema nädalavahetusega, siis on emal õigus täiendavaks nädalavahetuseks lastega suhtluskorraväliselt (maakohtu resolutsiooni p 4.12). Alternatiivselt palus laste isa teha asjas uus määrus, millega saata asi tagasi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Laste isa palus jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3. Maakohus on teinud pealiskaudse kohtulahendi ja on jätnud olulised asjaolud tuvastamata ja hindamata. Kohtumäärusest ei nähtu, milliseid tõendeid on maakohus hinnanud, et jõudis järeldusele, et lapsele olulistes küsimustes tuleb otsustusõigus anda laste emale. Maakohus ei ole hinnanud tõendeid nõuetekohaselt ning on rikkunud määruse põhjendamise kohustust. Maakohus on lahendi rajanud vaid laste ema väidetele. Maakohus ei ole hinnanud, kas laste ema väited on tõendatud. Maakohus ei ole hinnanud laste isa tõendeid. Ka laste isa on nõus ühekordse otsustusõigusega. Maakohus ei ole selles osas isa seisukohta või nõusolekut küsinud.
4. See, et lapsed on väikesed, ei välista laste arvamuse ära kuulamist. Maakohtu lahend ei ole tehtud lapse parimatest huvidest lähtuvalt, kuna arvesse ei ole võetud laste heaolu ja arvamusi. F on korduvalt isale avaldanud, et ta ei soovi elada ainult ema juures ja soovib käia Tallinnas lasteaias, kus on tema sõbrad. F on isale korduvalt avaldanud, et tahab olla isaga.
5. Isa juures olevaid elamistingimusi ja arenguvõimalusi ei ole hinnatud ega nendega tutvutud. Lapsed on harjunud elama peamiselt isa juures ning seega on laste huvides tagada neile stabiilne elukeskkond isa juures Tallinnas. Laste huvides on, et nad käivad lasteaias Tallinnas, kus neil on tekkinud sõbrad. Lisaks on Tallinnas laste arengu huvides paremad võimalused kui ema juures. Tallinna XXX lasteaias on iganädalased ujumistunnid ja robootika, mida ema juures Jäneda lasteaias ei ole. Tallinnas elab laste isa koos lastega poiste vanaema juures, kes vajadusel saab neile lasteaeda järele minna. Laste ema juures ei ole laste arenguks ja kasvuks head tingimused. Lapsed on isale rääkinud, et magavad emaga onu toas, sest nariga tuba on väga külm ja seal ei saa magada. 9 2-23-17096
6. Laste isa ei nõustu, et ta on käitunud laste parimate huvide vastaselt, sest soovis ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist.
7. Maakohus jättis ebaõigesti laste isa avalduse rahuldamata tervise küsimustes, kuna jätkuvalt on probleemid laste tervise küsimustes. Laste isa sai teada, et laste ema käib lastega psühholoogi juures, kuid ei ole sellest isa kordagi teavitanud. Laste ema eksitab kohut ning ei tee temaga koostööd. Samuti on tulnud välja ema laimava sisuga väited arstile selle kohta, kuidas isa lapsi traumeerib, mida aga reaalselt olnud ei ole. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
8. Laste ema palus jätta määruskaebuse rahuldamata. 26.
9. Laste isa määruskaebus sisaldab üksnes põhistamata asjakohatuid väiteid, ühtegi sisulist argumenti, mille põhjal saaks kohus teha teistsuguse lahendi, määruskaebuses esitatud ei ole. 26.
10. Kohus on lahendis selgitanud, miks ta lapsi ära ei kuulanud. Kohus on samuti laste isa esitatud tõendeid analüüsinud ning nende osas ka oma arvamust väljendanud. Samuti on kohus põhjendatult tauninud olukorda, kus isa on sundinud lapsi tegema valikuid oma vanemate vahel – kohus on õigesti selgitanud, et sellises eas lapsi ei tohiks oma vanemate vahel valima suunata. Lapse huvidega arvestav lapsevanem ei sunniks 4-aastast last valima oma vanemate vahel, küsides temalt kumma vanema juures ta elada soovib. Selline asjaolu ei tule 4-aastasel lapsel „ise jutuks“, vaid ilmselgelt peab vanem last suunama, et ta selliseid väiteid esitaks. Seega ei vasta tõele väide, et laste isa ei ole lastelt küsinud, kelle juures nad elada sooviksid. Maakohus on õigesti selgitanud, et sellist vastutusekoormat ei tohi panna nii väikse lapse õlule. Selline laste isa käitumine on vastutustundetu ja ilmselgelt vastuolus laste huvidega. 26.
11. Laste isa on läbivalt määruskaebuses väitnud, et vaidlustatud kohtulahend tugineb laste ema paljasõnalistele tõendamata väidetele. Samas jääb määruskaebusest täiesti arusaamatuks, millised need tõendamata väited on. 26.
12. Laste isa juures olevad elamistingimused ei ole vaidluse all. See aga, kumma vanema elukohas on rohkem huvitegevusi saadaval, ei saa olla määravaks laste elukoha valikul. Vaidluse all ei ole see, et Tallinna linnas on võimalik harrastada erinevaid hobisid. Ilmselt on üldteada asjaolu, et pealinnas on kõige mitmekesisem valik erinevateks huvitegevusteks. Nii ema kui ka isa elukohas on aga võimalik tagada lastele eakohane huvitegevus ning kohus on seda ka lahendis arvesse võtnud. 26.
13. Laste huvide eest seismine on mh ka teise vanema austamine ning teise vanema koostööle suunamine nii palju, kui see on asjaolusid arvestades võimalik. Laste ema on seda menetluse jooksul üritanud teha. Laste isa on menetluse jooksul laste emasse suhtunud mitteaustavalt. Laste isa suhtub pealiskaudselt vaimse tervise probleemidesse ja laste isa soovib iga hinna eest halvustada laste ema kohtu silmis (mis samuti on ilmselgelt vastuolus laste huvidega).
14. Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) ei toetanud laste isa määruskaebust. Maakohus on teinud õige kaalutlusotsuse, millega arvestas laste ja mõlema vanema õigusi. Kohtumääruses on veenvalt põhjendatud seda, kuidas ei esine vajadust ühist hooldusõigust osaliselt lõpetada. Suhtluskorra muutmiseks puudub igasugune vajadus, kui ühist hooldusõigust osaliselt ei lõpetata või otsustusõigust laste isale ei anta. 10 2-23-17096
15. Tapa vald (Tapa Vallavalitsuse kaudu) vaidles laste isa määruskaebusele vastu. Käesoleval juhul puuduvad asjaolud, mille alusel selguks, et laste huvid on ohustatud või kahjustatud ühekordse otsustusõiguse andmisega laste emale. Samuti ei selgu esitatud määruskaebusest, millistest asjaoludest tulenevalt on laste isa õigustatud ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuotsustusõiguse saamiseks. Tapa Vallavalitsuse laste ja perede heaoluspetsialist on puudutatud isikuga I viimati kohtunud 03.10.
16. Laps oli kohtumisel heatujuline, kirjeldas vaba aja veetmise viise ema juures „maal“ ja isa juures „linnas“ ning arvas, et tema elab hea meelega nii ema kui ka isa juures. Seega puudub lapsel arvamus ja valmisolek valida, kumma vanema juures ta elada soovib. Laps armastab tingimusteta oma mõlemat vanemat. Lapse iga arvestades on mõistetav, et laps on selle vanema väärtushinnangulises süsteemis, kelle juures ta peamiselt viibib. 03.10.2024 kohtumise pinnalt lapsega on hinnatav, et puudutatud isik I suhtub vahelduvate elukohtade ja vahelduva vanemluse printsiipi spontaanselt ja lapsele omase iseenesestmõistetavusega. Eeltoodule tuginedes oleks kohtul lapse enda arvamust keeruline välja selgitada, kuna lapsel puudub arvamus ning laps ei näe kujunenud elukorralduses probleemi. Probleem on vanemates, kes tahavad vaidlusküsimust ülal hoida.
17. Lastele määratud esindaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Praegusel juhul ei esine vajadust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Laste tulevase elukorralduse huvides ühise hooldusõiguse teostamisel oli vajalik ühekordne otsustusõigus laste elukoha ja laste lasteaia/koolikohustuse täimise koha määramiseks anda laste emale. Kohus arvestas õigesti laste huvidega. Suhtlemise korra muutmiseks puudub vajadus, kui ühist hooldusõigust osaliselt ei lõpetata või otsustusõigust laste isale ei anta.
18. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 31.

§ 659

ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Laste isa on vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis rahuldamata laste isa avalduse ja rahuldas laste ema avalduse ning määras kindlaks suhtluskorra (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 1, 3, 4, 4.2, 4.3, 4.4, 4.6, 4.9, 4.12). Vaidlustamata ulatuses on maakohtu määrus jõustunud (

§ 456lg 4 teine lause koosmõjus § 463 lg-ga 2).

32. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 1 alusel (koosmõjus §-ga 659) jätta vaidlustatud ulatuses muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

1. Ringkonnakohus märgib, et vanem saab last puudutavate küsimuste otsustamise õigust taotleda alternatiivselt kahel materiaalõiguslikul alusel, s.o taotledes vaidlusaluses küsimuses endale otsustusõigust PKS § 119 alusel või nõudes ühise hooldusõiguse lõpetamist ja selles osas ainuhooldusõiguse endale andmist PKS § 137 lg 1 alusel.
2. Praegusel juhul esitas laste isa maakohtule avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning ainuhooldusõiguse saamiseks laste elu- ja viibimiskoha määramise ning hariduse, tervise ja huvialaringide küsimuse osas. Laste ema esitas avalduse otsustusõiguse saamiseks laste elukoha, lasteaiakoha ja koolikoha määramiseks ning tervise küsimuse osas. Maakohus leidis, et praegusel juhul ei esinenud alust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning 11 2-23-17096 et vanemate vahelised erimeelsused saab lahendada ühele vanemate otsustusõiguse andmisega. Maakohus pidas põhjendatuks rahuldada laste ema avalduse otsustusõiguse andmiseks laste elukoha ja laste lasteaia/koolikohustuse täitmise koha määramiseks.
3. Määruskaebuse kohaselt peab laste isa endiselt põhjendatuks vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamist laste elu- ja viibimiskoha määramise ning hariduse, tervise ja huvialaringide küsimuste osas. Lisaks märgib laste isa määruskaebuses, et ta on nõus ka ühekordse otsustusõigusega.
4. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine ning last puudutavas küsimuses ühele vanemale PKS § 119 alusel otsustusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsused, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt ka RKTKm 12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 28 teine lõik).
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ületanud vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamata jätmisel ega laste emale otsustusõiguse andmisel laste elukoha ja laste lasteaia/koolikohustuse täitmise koha määramiseks diskretsioonipiire ja laste isa määruskaebuses toodud väited ei anna seetõttu alust maakohtu määruse muutmiseks. Asjaolu, et laste isa maakohtu järeldustega ei nõustu, ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu diskretsiooniotsuse muutmiseks. Maakohus lähtus lahendi tegemisel laste huvidest ning on oma seisukohti põhjendanud. Maakohtule ei saa ette heita menetlusnormide rikkumist. Ringkonnakohus ei nõustu laste isaga, et maakohus ei ole tõendeid nõuetekohaselt hinnanud ning on jätnud olulised asjaolud tuvastamata. Vanemad on esitanud tõenditena kuvatõmmiseid omavaheliste vestluste kohta ning esitatud tõenditest nähtub eelkõige omavaheline konfliktne suhtlus. Tõenditest ei saa teha laste isa soovitud järeldust, et laste ema ei lähtu laste huvidest ning et otsustusõiguse andmine laste emale laste elukoha ja laste lasteaia/koolikohustuse täitmise koha määramiseks ei ole laste huvides. Samuti ei saa isa esitatud videomaterjalist teha järeldust, et lapsed soovivad elada üksnes isaga.
6. Kui kohtule esitatakse PKS §-de 119 või 137 alusel avaldus, peab kohus kõigepealt välja selgitama, milles vanemate erimeelsused seisnevad. Seejärel peab kohus hagita menetluse uurimispõhimõttest tulenevalt vanema avaldust ja vaidluse asjaolusid tõlgendades välja selgitama, mis osas ja missugusel õiguslikul alusel on tegelikult asja lahendamine vajalik. Kohus ei ole sõltumata sellest, kas avaldust lahendatakse PKS § 119 või § 137 alusel

§ 477

lg 5 kohaselt seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, vaid peab PKS § 123 lg 1 ja § 137 lg 2 p 2 ja lg 3 kohaselt lähtuma eelkõige lapse huvidest (RKTKm 19.05.2021, 2-20-1708, p 19; RKTKm 05.01.2022, 2-21233, p 15). PKS § 119 kohaldamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui vanemad vaidlevad last puudutava ühekordse olulise küsimuse üle. Ühise hooldusõiguse osaline või täielik lõpetamine PKS § 137 alusel on suunatud hooldusõiguses ulatuslikumate muudatuste tegemisele, mille tulemusel saab vanem õiguse otsustada iseseisvalt kõigi tulevikus tekkivate küsimuste üle valdkonnas, milles on talle ainuhooldusõigus antud (RKTKm 19.05.2021, 2-201708, p 16 ja seal viidatud lahendid; RKTKm 05.01.2022, 2-21-233, p 15).

1. Asja materjalidest nähtuvalt vaidlevad vanemad eeskätt selle üle, kas lapsed peaksid elama isa või ema juures ning millises lasteaias lapsed peaksid käima ja millisesse kooli minema. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus eeltoodud küsimused õigesti lahendanud PKS § 119 alusel (vt ka RKTKm 19.05.2021, 2-20-1708, p 20). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et eelduslikult on lapse huvides see, et tema elu korraldavad mõlemad vanemad. Ka Riigikohus on selgitanud, mõlema vanema ühine hooldusõigus tuleb säilitada võimalikult 12 2-23-17096 suures ulatuses (RKTKm 05.01.2022, 2-21-233, p 15). Seega puudub vastavate küsimuste osas alus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Määruskaebusest ei nähtu, miks tuli praegusel juhul lõpetada vanemate ühine hooldusõigus laste viibimiskoha (sh elukoha) määramise ja hariduse küsimuse osas PKS § 137 alusel. 39.
2. Lisaks ei nähtu asja materjalidest, et vanemate vahel oleks vaidlus laste huvialaringide osas, seega puudub vastava küsimuse osas alus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Laste isa ei ole määruskaebuses vastupidist esile toonud. 39.
3. Laste isa toob määruskaebuses konkreetselt välja, et kohus jättis ebaõigesti laste isa avalduse rahuldamata tervise küsimuses. Samas ei nähtu määruskaebusest, miks peaks terviseküsimuses ühise hooldusõiguse lõpetamine põhjendatud olema ning milles seisneb vanemate vaheline vaidlus või erimeelsused. Laste isa heidab laste emale sisuliselt ette seda, et teda ei ole informeeritud sellest, et laste ema on käinud lapsega psühholoogi juures. Laste isa ei ole välja toonud, et laste ema ei suudaks teha otsuseid lähtuvalt laste huvidest. Seega ei ole terviseküsimuses ühise hooldusõiguse lõpetamine põhjendatud. 39.
4. Ringkonnakohus selgitab ka seda, et ühise hooldusõiguse lõpetamiseks küsimustes, mille üle ei ole vanemate vahel vaidlust olnud, ei anna alust vanemate halb läbisaamine ega hüpoteetiline võimalus, et vanemad võivad olla tulevikus erimeelt. Laste isa ei ole välja toonud selliseid asjaolusid, millest võiks järeldada suutmatust lähtuda konkreetselt huvialaringide ja tervise küsimuses lapse huvidest ja otsustada neid küsimusi ühiselt (vt ka TlnRnKm 07.02.2025, 2-23-9453, p 36).
5. Maakohus andis laste emale PKS § 119 kohase ühekordse otsustusõiguse laste elukoha ning laste lasteaia ja koolikohustuse täitmise koha määramiseks. Laste isa märgib määruskaebuses, et ta oleks samuti nõus ühekordse otsustusõigusega. Ringkonnakohus märgib, et isegi kui laste isa ei esitanud konkreetset avaldust PKS § 119 alusel, tuleb

§ 477

lg-st 5 tulenevalt hinnata, missugune elukorraldus oleks kõiki asjaolusid arvestades laste huvides, mitte lähtuda pelgalt taotluste sõnastusest (RKTKm 19.05.2021, 2-20-1708, p 20). Kohus ei ole seotud avalduses märgitud õigusliku kvalifikatsiooniga ning kohaldab ise õigust (vt ka RKTKm 05.01.2022, 2-21-233 p 15). 40.

1. Praegusel juhul pidas maakohus põhjendatuks anda otsustusõigus laste emale, kuna laste ema on maakohtu hinnangul suuteline paremini laste parimates huvides tegutsema. Laste huvides tegutsemine nähtub sellest, et erinevalt laste isast ei soovi laste ema teist vanemat laste elukorralduse üle otsustamise õigustest ilma jätta, sest ei ole taotlenud ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist. Last puudutavas küsimuses ühele vanemale PKS § 119 alusel otsustusõiguse andmine on maakohtu kaalutlusotsus. Määruskaebuses ei ole välja toodud selliseid asjaolusid, mis tingiksid vajaduse sekkuda maakohtu diskretsiooniotsusesse. Seetõttu tuleb jätta maakohtu määrus muutmata osas, milles maakohus andis laste emale ühekordse otsustusõiguse laste elukoha ning laste lasteaia ja koolikohustuse täitmise koha määramiseks. 40.
2. Ringkonnakohus märgib eeltoodu osas ka seda, et kohus ei määra vanemate vaidluse korral mitte lapse elukohta, lasteaiakohta ega koolikohta, vaid selle, kummale vanemale tuleb anda õigus lapse elukoha, lasteaiakoha ja koolikoha üle otsustada (vt ka RKTKm 05.01.2022, 2-21-233 p 15 teine lõik, RKTKm 19.05.2021, 2-20-1708, p 16). Asja materjalidest nähtub, et mõlema vanema elukohas on elamistingimused lastele sobivad. Laste isa märgib, et Tallinnas on laste arenguks paremad võimalused kui ema juures. PKS § 119 alusel otsustusõiguse andmiseks lasteaia või kooli valiku osas ühele vanemale ei hinda kohus konkreetse 13 2-23-17096 (õppe)asutuse sobivust. Seega ei ole lasteaiakoha ja koolikoha osas otsustusõiguse ühele vanemale andmisel määravaks see, kumma vanema elukohas on paremad võimalused huvitegevuse harrastamiseks või paremad ühistranspordivõimalused.
3. Laste isa on vaidlustanud osaliselt ka maakohtu poolt kindlaks määratud suhtluskorra. Ringkonnakohus märgib, et ka suhtluskorra kindlaksmääramine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Käesoleval juhul selliseid rikkumisi maakohtule ette heita ei saa. 41.
4. Laste isa taotleb maakohtu määrusega määratud suhtlemiskorra punktide muutmist sisuliselt üksnes vanemate nimede vahetamisega selliselt, et lapsed elavad isa juures ning käivad lasteaias/koolis isa elukoha lähedal. Kuivõrd ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata laste emale otsustusõiguse andmise osas, siis puudub vajadus vastavas osas ka suhtluskorra muutmiseks. 41.
5. Maakohtu resolutsiooni p-de 4.2 ja 4.9 osas soovib laste isa, et üleandmise kellaajaks oleks kell 18.00, mitte kell 17.00, nagu on määranud maakohus. Samas ei sisalda määruskaebus põhjendusi, miks tuleks laste üleandmise kellaaega muuta. Lisaks on laste isa taotlenud enda esitatud avalduses, et laste üleandmise kellajaks oleks 17.
6. Kuivõrd laste isa üleandmise kellaaja osas põhjendusi esitanud ei ole, jääb määruskaebus vastavas osas rahuldamata. 41.
7. Maakohtu resolutsiooni p 4.12 osas soovib laste isa täpsustada suhtlemise korra kokkuleppel muutmise sõnastust, kuigi on ise p-s 4.12 märgitud sõnastuses suhtluskorra määramist enda avalduses taotlenud. Laste isa ei selgita, miks tuleb vastavas osas maakohtu määrust muuta. Kuna vastava punkti muutmise osas ei ole laste isa määruskaebuses selgitusi esitanud, jääb määruskaebus vastavas osas rahuldamata. Ringkonnakohus lisab ka, et maakohtu resolutsiooni p-s 4.13 on juba märgitud, et millisel juhul loetakse suhtluskorra muutmise kokkulepe vanemate vahel sõlmituks.
8. Ülaltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
9. Laste isa heidab määruskaebuses ette, et maakohus ei ole lahendit tehes arvestanud laste arvamusega. Samuti võib määruskaebuse põhjendustest aru saada, et laste isa heidab ette, et maakohus oleks pidanud lahendi tegemiseks lapsed ära kuulama. Vaidlus puudub, et maakohus lapsi, kes on praegu 4-aastane ja 6-aastane, ära kuulanud ei ole. 43.1.

§ 5521

lg 1 esimese lause järgi kuulab kohus last puudutavas asjas isiklikult ära lapse, kes on suuteline seisukohti omama, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 552

1 lg 3 esimese ja kolmanda lause järgi võib lapse ärakuulamisest loobuda üksnes mõjuval põhjusel. Kohus võib loobuda lapse isiklikult ärakuulamisest ka siis, kui laps on hiljuti lastekaitsemenetluse või lepitusmenetluse käigus kohtumenetluse esemeks olevate asjaolude suhtes ära kuulatud, ärakuulamise tulemust on kohtul võimalik hinnata lapsega isiklikult suhtlemata ning lapse mitmekordne ärakuulamine ei oleks lapse huvides. 43.

1. Maakohus on selgitanud, et arvestades laste vanust, ei pidanud maakohus põhjendatuks lapsi ära kuulata. Kohus leidis, et õige ei ole panna niivõrd väikestele lastele vastutusekoormat otsustada selle üle, kelle juures nad edaspidi elama peaksid. Seega on maakohus põhjendanud, miks ta ei pidanud laste ärakuulamist praegusel juhul vajalikuks. 14 2-23-17096 Ringkonnakohus märgib, et lastega on kohtunud Tapa Vallavalitsuse lastekaitsespetsialist (17.10.2023 ja 03.10.2024) ja lastele määratud esindaja (15.12.2023), kes on oma arvamuse kohtule esitanud. Asja materjalid ei anna alust isa väitele, et lapsed soovivad elada isa juures. Tegemist on isa enda paljasõnaliste väidetega, mida ei kinnita ei lastega kohtunud lastekaitsespetsialist ega lastele määratud esindaja. Ringkonnakohus nõustub, et laste soovide väljaselgitamisel tuleb arvestada nende vanusega ning üldiselt tahavad lapsed elada mõlema vanemaga koos ja nende vastused küsimustele sõltuvad väga palju sellest, kuidas või kes seda küsib ning kumma vanema juures lapsed viibivad. 12.02.2024 ärakuulamisel on lastele määratud esindaja selgitanud, et lastega kohtumisel selgus esindajale, et lapsed armastavad mõlemat vanemat ning esindaja hinnangul ei ole õige hakata lapsi seadma valiku ette, kumma vanema juures nad sooviksid elada. Vastuses määruskaebusele on Tapa Vallavalitsuse laste ja perede heaoluspetsialist selgitanud, et 03.10.2024 kohtumise pinnalt puudub puudutatud isikul I arvamus ja valmisolek valida, kumma vanema juures ta elada soovib. Laps armastab tingimusteta oma mõlemat vanemat. Seega kinnitavad ka lastele määratud esindaja ja lastekaitsespetsialisti arvamused maakohtu hinnangut selle kohta, et laste ärakuulamine ei ole praegu mõistlik, kuivõrd võib eeldada, et laste esmaseks sooviks on elada koos mõlema vanemaga. 43.
2. Laste ärakuulamine ei oleks põhjendatud ka määruskaebemenetluses. Ringkonnakohtu hinnangul võib praegusel juhul laste aktiivne kaasamine kohtumenetlusse ja kontakt võõra inimesega tekitada täiendava pingeolukorra, mis koormab lapsi psüühiliselt olukorras, kus neid tuleks pingetest säästa. Asjas on esitanud oma seisukoha kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja ning laste esindaja, kellel on olnud vahetu kontakt lastega.
3. Ringkonnakohus leiab, et kuigi määruskaebus jääb rahuldamata, on arvestades vaidluse olemust ja asjaolusid, õiglane jätta määruskaebuse menetlemise kulud

§ 172

lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste enda kanda, v.a lapse esindaja kulud, mis jäävad

§ 172lg 3 teise lause alusel riigi kanda.

45. Hagita menetluses maakohtu menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib

§ 696lg 3 järgi esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud.

Menetluskulude jaotust saab

§ 178

lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt 15