KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek Otsuse tegemise aeg ja koht 28.02.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-22-453 Kohtuasi B.D

§ 89lg 1).

Poolte tahe ei olnud suunatud töösuhte loomisele. Hageja sõnul oli töölepingu tegelik eesmärk luua ebaõige ettekujutus PRIA-lt toetuste saamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et tööleping ei ole näilik tehing. 6 2-22-453 12.1. Näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad (

§ 89lg 1).

Näilik tehing on tühine (

§ 89

lg 2) ja kui sellega varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule varjatava tehingu kohta sätestatut (

§ 89lg 3).

12.2. Jaatamaks tehingu näilikkust

§ 89

lg 1 mõttes, tuleb tuvastada, et tehingu kõigi poolte tegelik tahe ehk poolte ühine tahe oli suunatud sellele, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei oleks avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi. Järeldust mitmepoolse tehingu näilikkuse kohta ei saa rajada vaid tehingu ühe poole tahtele (RKKKo 19.04.2022, 1-18-158, p 39). Tehingu näilikkuse tuvastamine eeldab seega tehingu sisulist hindamist, mida maakohus on ringkonnakohtu hinnangul nõuetekohaselt teinud, lähtudes VÕS § 29 lg 1 kohaselt lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Avaldatud tahte näilikkust peab tõendama pool, kes tugineb tehingu näilikkusele, st siinsel juhul kostja (vt ka nt RKTKo 17.12.2009, 3-2-1-137-09, p 11 teine lõik). Maakohus leidis õigesti, et kostja ei ole tõendanud, et poolte sooviks oli, et töösuhet ei looda. 12.3. Ringkonnakohtu hinnangul ei mõjuta töölepingu kehtivust see, kas kostjat juhtis faktiliselt keegi teine peale juhatuse liikme Q (s.o Q endine abikaasa C). Hagejaga sõlmitud töölepingu on allkirjastanud Q, kes oli sel ajal kostja juhatuse liige. Sõltumata sellest, kellelt Q sai juhise tööleping sõlmida või mida Q ise töölepingu sõlmimisest teadis või arvas, on Q kostja juhatuse liikmena töölepingu allkirjastanud, väljendades selliselt tahet tööleping sõlmida (

§ 68lg 2 ja § 69 lg 1 esimene lause).

Ka sellisel juhul on töölepingu sõlmimine kostja poolt soovitud ja kostja on töölepinguga seotud. Tööleping on näilik eelkõige siis, kui tehtud tahtevalduste eesmärgiks ei olnud töölepingule omaste tagajärgede saabumine ning pooled ei soovi olla lepingu tagajärgedega õiguslikult seotud. Selliseid asjaolusid ei ole kostja esile toonud. Eelnevat arvestades ei saa maakohtule tõendite hindamise nõuete rikkumist ette heita. Selle üle, et Q oli kostja juhatuse liige töölepingu sõlmimise ajal ja et Q töölepingu allkirjastas, pooled ei vaidle. 12.

1. Kostja esile toodud asjaoludele töölepingu tingimuste ja hageja võimekuse kohta tööülesandeid täita, on maakohus ammendavalt vastanud. Kostja ei ole esile toonud, milles maakohus kostja arvates eksis. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine alust tõendite ümberhindamiseks pelgalt seetõttu, et kostja ei nõustu maakohtu tõenditele antud hinnanguga (TsMS § 653). 12.
2. Seda, et tööleping sõlmiti ainult selleks, et luua ebaõige ettekujutus PRIA-lt toetuste saamiseks, ei ole kostja tõendanud. Ka apellatsioonkaebuses ei osunda kostja ühelegi asjaomasele tõendile, mis oleks jäänud maakohtul hindamata või mida maakohus oleks ebaõigesti hinnanud.
3. Osapoolte vahelised isiklikud seosed ning hageja ja C seosed teiste äriühingutega, ei muuda asjaolu, et Q oli kostja juhatuse liige ja allkirjastas töölepingu. Seetõttu ei saa maakohtule tõendite ebaõiget hindamist (kostja märgitud konteksti arvestamata jätmine) ette heita.
4. Vastuseks kostja väitele, et Q ei andnud Cle volitust hagejale töötasu maksete ja TÖR-i kande tegemiseks, märgib ringkonnakohus järgmist. 7 2-22-453 14.
5. Kuigi Q selgitas, et ta ei ole Cle andnud volitust teha registrisse kandeid, märkis ta samas, et tema oli lihtsalt nimi paberil. Otsuseid tegi C ning küsis dokumentidele Q allkirja. Samuti selgitas Q, et ta ei mäleta, et oleks Cle volikirja teinud (II kd, tl 65 pöördel, keskel ja tl 66 pöördel, lõpus), kuid ei välistanud seda – „ma ütlen ausalt, et ma väga täpselt seda ka nüüd ei mäleta. Et mis asjale ma nagu, et võibolla mingis osas oli see volitus, aga ma tõesti, tõesti see mulle täpselt nüüd praegu ei meenu. Et kas ma olin andnud. Ma ütleks kohe alguses nagu ei, et ma ei ole volitust andnud, aga lihtsalt kuna ma ei saa neid asju ka kuidagiviisi taas meenutada ega nagu üle kontrollida, et siis see ei ole 100%“ (II kd, tl 67, alguses). Kokkuvõttes kinnitas Q, et mingiteks tehinguteks ta siiski andis Cle volituse kostja nimel tegutsemiseks (II kd, tl 67, teine lõik – „jah, mingiteks tehinguteks“). 14.
6. Kostja poolt hagejale töötasu maksmine ja TÖR-i kande tegemine ei saanud toimuda ilma kostja endise juhatuse liikme Q osaluseta. Kuna kostja väitel ei teinud Q hagejale töötasu makseid ja TÖR-i kannet, pidi Q andma asjaomase volituse kolmandale isikule. Ka viimasel juhul ei saa väita, et kostja ei oleks töötasu makseid ja TÖR-i kannet teinud, sest tehingu võib teha ka esindaja kaudu (

§ 115lg 1).

Kuna Q on töölepingu kostja endise juhatuse liikmena allkirjastanud, ei ole kokkuvõttes sellel, kuidas hagejale töötasumakseid TÖR-i kanne tehti, asja lahendamisel määravat tähtsust.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et hageja on tõendanud, et ta tegi kostja jaoks töölepingus kokkulepitud tööd (II kd, tl 94 pöördel–95, p 22). Kostja väidab apellatsioonkaebuses, et hageja ei ole tõendanud, et ta tegi töid mahus, mille eest ta kostjalt töötasu nõuab. Kui kostja leidis, et hagejal jäid mingid tööülesanded täitmata, oleks tulnud kostjal need maakohtu menetluses esile tuua ja tõendada. Kuna kostja ei ole seda teinud, ei ole kostja etteheide põhjendatud.
2. Eelnevast tulenevalt jääb kostja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
4. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
5. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja ja kohtuistungi protokolli järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 2034,86 eurot (sh käibemaks) (= 1961,76 + 73,10). Nimekirja kohaselt kulus hageja lepingulisel esindajal apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 13 tundi 48 minutit, sh apellatsioonkaebusega tutvumine, taotlus tagatise andmisele kohustamiseks ja apellatsioonkaebusele vastamise tähtaja pikendamiseks, kohtumäärustega ja kostja seisukohaga tutvumine, apellatsioonkaebusele vastuse ettevalmistamine, suhtlus kliendiga, menetluskulude nimekirja koostamine, kohtuistungiks ettevalmistamine ja sellel osalemine.
6. Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu ja mahtu on kolleegiumi hinnangul esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja vajalik. 8 2-22-453
7. Menetluskulude nimekirja järgi on kostja esindaja tunnitasu 146,40 eurot (koos käibemaksuga), mis ei ületa vandeadvokaadi mõistlikku tasumäära.
8. Seega on hageja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku 2034,86 eurot (= 13 tundi 48 minutit × 146,40 eurot), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. Riigilõiv
9. Lisaks märgib kolleegium, et kostja tasus apellatsioonkaebuselt riigilõivu 350 eurot, kuid apellatsioonkaebuse piire ja tsiviilasja hinda apellatsioonimenetluses (17 214,46 eurot) arvestades, tuli tal tasuda RLS § 59 lg-te 1 ja 15 ning lisa 1 järgi riigilõivu 980 eurot. Seega tasus kostja riigilõivu 630 eurot ettenähtust vähem (980 – 350 = 630).
10. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena (mh vähem tasutud riigilõivu) mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kostjalt tuleb välja mõista apellatsioonkaebustelt vähem tasutud riigilõiv 630 eurot. Lõiv tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 5). Ringkonnakohus selgitab, et riigilõivu tasumiseks kohustamise lahendi võib valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutus saata sundtäitmisele (TsMS § 179 lg 6). Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras (TsMS § 179 lg 9). (allkirjastatud digitaalselt) 9