KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 4. aprill 2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-17671 Kohtuasi P.

) § 101 kohaselt standardtingimustel (287,72 eurot) ligilähedane summale, mis vastab varasemale miinimumile (292 eurot,

§ 2172lg 1).

Alates 01.04.2025 tõuseb kehtiv

§ 101järgne miinimumelatis veelgi.

Lasterikka pere toetuse arvestamine (

§ 101lg 5) on üldreeglina ettenähtud vaid juhuks, kui kolm last on vanematel ühised.

Seega lasterikka pere toetus ei saa olla asjaoluks, et vähendada hageja poolt makstava elatise suurust kostjatele. Samuti ei arvestata seaduse kohaselt mastaabisäästu, kui tegemist on mitmikega (

§ 101lg 7 teine lause).

Lisaks ei arvestata sama sätte kohaselt mastaabisäästu, kui kolmas laps sündis rohkem kui 3 aastat pärast mitmike sündi. Määruskaebus

1. Maakohtu määrusele esitas 31.01.2025 määruskaebuse hageja, kes palub maakohtu määruse tühistada ja võtta asi menetlusse või saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
2. Kohtumääruse põhjendus, mille kohaselt lasterikka pere toetuse arvestamine on üldreeglina ettenähtud vaid juhuks, kui kolm last on vanematel ühised, ei vasta seadusele. 2 Kohus ei ole ka osundanud õigusaktile, millel selline järeldus põhineb. Ekslik on ka kohtu arusaam, mille kohaselt ei ole õigusliku olukorra muutumisele tuginevalt elatise vähendamine võimalik põhjendusel, et varasema miinimumelatise suuruse ja kehtiva miinimumelatise vahe on summaarselt väike.
3. Kas ja millistel tingimustel on hagejal võimalik asuda tööle ja kas antud asjaolu saaks olla aluseks elatise vähendamiseks, saab olla üksnes sisulise vaidluse ese. Menetluse edasine käik
4. Maakohus jättis määruskaebuse ringkonnakohtule. rahuldamata ja edastas selle läbivaatamiseks Ringkonnakohtu seisukoht
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja tsiviilasi tuleb saata maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele (TsMS § 667 lg 2).
6. Harju Maakohtu 08.01.2018 tagaseljaotsusega tsiviilasjas 2-17-17441 mõisteti hagejalt kummagi kostja kasuks välja alates 21.11.2017 elatis miinimummääras. Otsuse kohaselt muutub Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisel ka elatise miinimumi suurus.
7. Vastavalt

§ 2172lõikele 1, kui enne 2022.

aasta

1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
2. aasta
3. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus.
4. TsMS § 459 lg 1 p 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus.
5. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et töötus iseenesest ei saa üldjuhul olla aluseks elatise tasumiseks alla

§ 101järgi arvestatud elatise summa.

Riigikohus on 24.10.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p-s 15 selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Maakohus on õigesti märkinud, et hageja ei ole esile toonud, et ta on teinud kõik mõistlikult võimaliku, et tööle asuda, kuid sellest hoolimata ei ole see õnnestunud. 16. Hageja on seisukohal, et kuna kostjate emal on ka kolmas laps ja ta saab lasterikka pere toetust, siis on muutunud elatise suurust mõjutavad asjaolud.

§ 101

lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt 3 toetust saava pere kõigi laste vahel. Maakohus leidis määruses, et lasterikka pere toetuse saamine ei saa olla elatise vähendamise aluseks, kuna lasterikka pere toetust arvestatakse üldreeglina juhul, kui kolm last on vanematel ühised. Määruskaebuse ringkonnakohtule edastamisel viitas maakohus 03.03.2025 kirjas täiendavalt, et selline oli ka seadusandja seisukoht seaduse muutmise eelnõu seletuskirjas. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on 03.03.2025 kirjas viidanud perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu muudatusettepanekute loetelule eelnõu teiseks lugemiseks. Seaduse eelnõust nähtub, et

§ 101

lg 5 muutmise eelnõu sisaldas sellel ajal kolmandat lauset: „Eeldatakse, et lasterikka pere toetust arvestatakse elatise väljamõistmisel ainult juhul, kui seda makstakse ühiste laste eest.“. Väljakuulutatud seaduses kolmandat lauset aga ei ole. Arvestades, et eelnõus sisaldunud

§ 101

lg 5 kolmandat lauset väljakuulutatud seaduses ei ole, ei ole maakohus, ringkonnakohtu hinnangul, piisavalt argumenteerinud oma väidet, et seadusandja tahteks on, et lasterikka pere toetust arvestatakse üldjuhul üksnes ühiste laste puhul.

§ 2172

lg 2 sätestab, et kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele.

1. Hageja on hagis tuginenud ka asjaolule, et võrreldes eelmise kohtuotsuse tegemise ajaga on laset kulud vähenenud vanuse tõttu. Hageja on seisukohal, et 6-11 aastaste laste kulud on väiksemad kui alla 6-aastaste laste kulud. Maakohus on jätnud hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel selle väite osas seisukoha võtmata.
2. Eeltoodust tulenevalt ei ole maakohus esitanud määruses piisavaid põhjendusi TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks. Seega tuleb asi saata tagasi samale maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
3. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada vastavalt edasise menetluse tulemustele. (allkirjastatud digitaalselt) 4