Obsah (6)

§ 190§ 429§ 428§ 432§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Kaldma Määruse tegemise aeg ja koht 14. märts 2025, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-24-17208 Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Menetlu

§ 190lg 7) ja jätta hageja menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.

Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Maakohtu menetluses on J.B hagi H.L vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja esitas
2. märtsil 2025 toimunud kohtuistungil taotluse hagist loobumiseks, kuna hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
3. Kostja hagist loobumisele vastuväiteid ei esitanud.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja soovib kostja vastu esitatud hagist loobuda põhjusel, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Seega lõpetab kohus

§ 428lg 1 p 3 alusel menetluse otsust tegemata, kuna hageja on hagist loobunud.

Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). 4.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 168

lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Viimasel juhul kannab kostja hageja menetluskulud (

§ 168lg 5).

Kuna hageja loobus hagist, siis jäävad menetluskulud hageja kanda. Kuna kostjal menetluskulud puuduvad, siis jätab kohus menetluskulude suuruse kindlaks määramata.

2. detsembril 2024 määrusega andis kohus hagejale menetlusabi ja vabastas hageja hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest, s.o summas 595 eurot.
3. Tulenevalt

§ 190

lõikest 4, kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Sama paragrahvi lg 7 järgi võib kohus mõjuval põhjusel vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus jõudis hagejale menetlusabi andmisel järeldusele, et hageja ei suuda oma sissetulekust tasuda riigilõivu 595 eurot ning ei suuda seda teha tõenäoliselt ka lähitulevikus ega ka osamaksetena. Samuti tuvastas kohus, et hagejal puudub selline vara, mille arvelt oleks mõistlik eeldada riigilõivu tasumist. Kuna hageja varaline seisukord ei ole käesolevaks ajaks muutunud, ei ole kohtu hinnangul menetluskulude riigituludesse nõudmine põhjendatud. Kohus vabastab J.B menetluskulude (riigilõivu) riigituludesse tasumise kohustusest ja jätab hageja menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik