Obsah (9)

§187§ 3141§ 444§ 173§ 162§ 174§ 133§ 484§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 19.02.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-132128 Tsiviilasi Hagihind Men

§187lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused

1. Holm Bank AS esitas 06.09.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X vastu nõude 5260,27 euro ja kohtu poolt välja arvestatava viivise saamiseks ning menetluskulu hüvitamiseks. 09.09.2024 koostas kohus võlgnikule makseettepaneku. Makseettepanek toimetati võlgnikule kätte 09.09.2024 e-posti aadressil xxx. Võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite seaduses ettenähtud tähtaega ületades ja seetõttu jättis kohus vastuväite tähelepanuta. Pärnu Maakohus koostas 09.10.2024 maksekäsu. 23.10.2024 esitas võlgnik X kohtule määruskaebuse. 27.12.2024 kohtumäärusega rahuldas Pärnu Maakohus X määruskaebuse ning tühistas Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 9.10.2024 kohtumääruse (maksekäsk) tsiviilasjas 2-24-
2. Holm Bank AS nõue X vastu anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
3. Holm Bank AS (hageja) esitas 17.01.2025 Harju Maakohtule hagi Xi (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagi aluseks on hageja ja kostja vahel 20.04.2023 sõlmitud laenulepingust nr 52304200088 tulenev võlgnevus. Hageja palus hagis kostjalt välja mõista 5504,35 eurot, millest 4822,05 eurot moodustab põhivõlg, 371,79 eurot intress, 300,51 eurot viivis ja 10,00 eurot menetluskulu meeldetuletuskirjade saamise eest. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista jooksev viivis, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud VÕS § 113 lg 1 lauses 3 sätestatud määras (14,19% aastas ehk 0,038877% päevas) alates hagi esitamisele järgnevast kuupäevast, s.o alates 18.01.2025 tasumata põhivõlalt (4822,05 eurot) kuni põhivõla tasumiseni Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja Harju Maakohtu 21.01.2025 kohtumäärus asja menetlusse võtmise kohta kätte toimetatud 27.01.2025 (

§ 3141alusel).

Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 20 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. 2. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. 3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

1. Kohus peab siiski vajalikuks selgitada järgmist. 2 Tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 406² lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 403⁴ lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib (Riigikohtu
2. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 221-13098). Käesolevas asjas on hagi aluseks hageja ja kostja vahel 20.04.2023 sõlmitud laenulepingust nr 52304200088 (mille alusel väljastati kostjale laenu summas 5 000 eurot) tulenev võlgnevus. Hageja nõuab kostjalt kohustust, mis tuleneb tarbijakrediidilepingust. Tulenevalt VÕS § 406² lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli 20.04.2023 lepingu sõlmimise ajal 15,31%. Hagi aluseks olevas lepingus märgitud krediidikulukuse määr 23,58% aastas VÕS § 406² lg 1 järgset piirmäära ei ületanud. Seega ei ole leping tühine VÕS § 406² lõike 1 alusel. Hagis toodud asjaolude kohaselt küsis hageja kostja krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil teavet kostjalt endalt, tegi kostja poolt öeldud andmete kontrollimiseks täiendavad päringuid kolmandate isikute poolt peetavatesse andmekogudesse ning küsis kostjalt täiendavaid dokumente. Kostja esitas hagejale krediiditaotluse (dtl 161), milles märkis igakuiseks sissetulekuks 700 eurot ja kohustusteks 100 eurot. Hageja kontrollis krediidivõimelisuse hindamisel kostja poolt öeldud andmeid vastavalt pangas kehtivatele laenu andmise reeglitele. Lepingu sõlmimisel tehti päringud maksehäireregistritesse AS-ile Creditinfo Eesti ja OÜ-le Krediidiregister (dtl 163) ning mõlema andmetel puudusid kostjal kehtivad maksehäired. Lisaks kontrolliti kliendi poolt öeldud sissetulekute andmeid ja töösuhte kestvust Maksu- ja Tolliameti päringuga (dtl 164). Kostja märkis enda sissetulekuks 700 eurot, Maksuja Tolliameti päringuga tuvastati, et kostja viimase kuue kuu aritmeetiline keskmine sissetulek on 553,15 eurot. Hageja küsis kostja poolt öeldud andmete kontrolliks ka konto väljavõtet. Kostja andis konto väljavõtte esitamiseks nõusoleku ja hageja kasutas Accountscoringut. Accountscoringu vahendusel võeti kostja kohta andmed kõikidest pankadest ja kategoriseeriti need vastavalt hageja vajadusele (dtl 165-176). Konto väljavõtte analüüsi tulemusena on kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks on pension 647 eurot ning igakuiseks kohustuseks 70 eurot. Hageja võttis laenu andmisel arvesse kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 647 eurot ning kohustuseks kostja igakuised kohustused konto väljavõttelt 70 eurot, liites sellele elatusmiinimumi 303,40 eurot ehk kokku kostja kohustused summas 373,40 eurot. Hageja hinnangul oli kostja maksevõime laenutaotluse esitamise hetkel laenu saamiseks piisav. Hagi kohaselt on hageja järginud lepingu sõlmimisel täielikult vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja poolt esitatud andmete põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja on piisava hoolega järginud vastutustundliku laenamist põhimõtet. Hageja on põhistanud, et laenuandja kontrollis vajaliku põhjalikkusega kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse kostja tausta, sissetulekuid ning kohustusi. Kohtu hinnangul leidis laenuandja põhjendatult, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma lepingust tulenevaid kohustusi. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 5.

§ 173

lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 162

lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas 3 kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud

§ 162lg 1 kohaselt kostja kanda.

6. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on

§ 133kohaselt 6 188,60 eurot.

Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 7 000 eurot tasuda riigilõiv summas 630 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõiv summas 630 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on muuhulgas hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot.

§ 484

² kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 488¹ ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus leiab, et põhjendatuks ja vajalikuks tuleb pidada maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 650 eurot, mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista. 7. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 4