← Eesti

2-24-2055/22

Obsah (9)§ 442§ 331§ 231§ 445§ 369§ 430§ 431§ 150§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Antero Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-2055 Tsiviilasi No-Prob Property OÜ hagi A,

) § 403 lg 1 sätestab, et poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 10.

§ 442

lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga poolte veel lahendamata taotlused. Rahuldamata jääb hageja 21.01.2025 taotlus tähtaja pikendamiseks ja sama kuupäeva menetluskulude nimekirja menetlemiseks. Tähtaja pikendamise välistab taotluse esitamine pärast tähtaja lõppu. Niisamuti ei ole hageja esile toonud mõjutavat põhjust, mis tähtaja pikendamist õigustaks. Mõjuvaks põhjuseks ei loe kohus asjaolu, et hageja esindaja tutvus kohtu 23.12.2024 määrusega alles 21.01.2025. Hageja 21.01.2025 menetluskulude nimekirja jätab kohus

§ 331lg 1 järgi menetlemata.

Menetluskulude nimekirjade esitamise tähtpäevaks oli 13.01.2025 ning neile sai vastata kuni 16.01.

  1. Hageja dokumendi menetlemine põhjustaks asja lahendamise viibimist (kohtulahendi teatavaks tegemise aja edasi-lükkamise), kuna kohus peaks hilinemisega esitatud nimekirja kostjatele kätte toimetama ja võimaldama sellele vastata. Hilinemiseks puudub ka mõjuv põhjus, kuivõrd e-toimiku automaatteadete edastamine sõltub kasutaja poolt portaali seadetes tehtud valikutest, mida kohus ei saa muuta ega mõjutada. Tulenevalt menetluskulude jaotusest (vt järgnevas p 17) puudub menetluskulude nimekirja menetlemiseks ka sisuline vajadus.
  2. Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mille vastaspool võttis omaks või mille vaidlustamise tahe ei nähtu vastaspoole avaldusest, ja millised kohus loeb

§ 231lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:  Hageja on XXX kinnisasja 2/8 suuruse mõttelise osa omanik (dtl 9). 3

(5)2-24-2055  Kostjad on XXX kinnisasja omanikud vastavalt 1/8, 1/8, 2/8 ja 2/8 suurustes mõttelistes osades (dtl 9).  Kaasomanikud ei ole saavutanud kokkulepet kinnisasja jagamise viisi suhtes.
  1. Kaasomandi lõpetamise nõuete õiguslik alus on asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1, mille kohaselt kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Pooled ei ole esile toonud, et kaasomandi lõpetamise nõudeõigus oleks kokkuleppega välistatud. AÕS § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
  2. AÕS § 77 lg 2 kohaselt saab kohus kaasomandi lõpetamise viiside vahel valida üksnes sellekohase nõude, st hagi või vastuhagi alusel. Hageja esitas kaasomandi lõpetamise viisina asja müümise avalikul enampakkumisel. Kostjad ei ole esitanud nõuet kaasomandi jagamiseks mõnel teisel viisil, mistõttu saab kohus kaasomandi lõpetamise viisina kaaluda üksnes avalikku enampakkumist (RKTKo 10.04.2019, 2-17-9749, p 12).
  3. Olukorras, kus ükski kaasomanik eset endale tervikuna või osaliselt (osadeks jagamise kaudu) ei soovi, on kohtupraktika kohaselt ainsaks mõistlikuks võimaluseks asja jagamiseks selle müümine avalikul enampakkumisel ja saadud tulemi poolte vahel jagamine. Vaidluse all ei ole, et ükski kaasomanik ei soovi asja tervikuna omandada ning pooled ei ole pikema aja jooksul suutnud kaasomandi jagamises kokku leppida. Seetõttu ei anna kaasomandi lõpetamata jätmiseks alust see, et avalik enampakkumine ei tarvitse olla asja müügiks kõige kasumlikum viis. Kostjad ei ole kohtu ette toonud selliseid erandlikke asjaolusid, mis välistaksid hea usu põhimõttest tulenevalt praegusel juhul kaasomandi lõpetamise. Järelikult on hageja nõude eeldused täidetud ja hagi kaasomandi lõpetamiseks tuleb rahuldada.
  4. Kohus selgitas 18.11.2024 (dtl 6062), et hagis esitatud taotlus enampakkumise tingimuste (mh alghinna, kohtutäituri jm) kindlaksmääramiseks on käsitletav otsuse täitmise viisi kindlaksmääramisena taotlusena

§ 445lg 1 mõttes.

Kohus võib

§ 445

alusel määrata kindlaks otsuse täitmise korra eelkõige siis, kui see lihtsustab otsuse täitmist või on vajalik muul kaalukal põhjusel. Kohus märkis, et seni ei ole hageja kohtu ette toodud kaalukaid põhjuseid, miks tuleks otsuse täitmise kord kohtu poolt etteulatuvalt kindlaks määrata ning andis võimaluse sellised põhjused esile tuua. Riigikohus on selgitanud, et otsuse täitmise korrana ei ole vajalik kindlaks määrata enampakkumise alghinda ega kordusenampakkumise intervalli. Täitemenetlus toimub täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja peaks esinema kaalukad põhjused, miks sellest kõrvale kalduda. Täitemenetluse seadustiku kohaselt määratakse kindlaks ka võõrandatava eseme alghind, kordusenampakkumine ja kordusenam-pakkumise alghind (RKTKo 23.10.2024, 2-22-2159, p 23). Kuna kaalukad põhjused selleks esile ei toodud, jätab kohus taotluse otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks rahuldamata. 15.1. Niisamuti saab

§-s 369 sätestatud tingimustel nõuda, et kohus määraks

§ 445

alusel kindlaks, et kostja(d) on kohustatud kinnisasja valduse vabastamiseks tulevikus. Kaasomand ei lõppe tsiviilasjas tehtud otsusega, millega otsustatakse kaasomand lõpetada ja müüa kinnistu avalikul enampakkumisel. Kaasomand lõpeb, kui kinnistu müüakse.

§ 369

võimaldab nõuda tulevase kohustuse täitmist juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mille alusel saaks kohus ka nimetatud küsimuses asuda seisukohale, et otsuse täitmise korra kindlaksmääramine oleks põhjendatud ja vajalik. 4

(5)2-24-2055 16. Kohus selgitab, et on pooltel on

§ 430

lg 1 järgi kuni otsuse jõustumiseni endiselt võimalik ja mõistlik sõlmida kompromiss. Edasikaebetähtaja jooksul, aga enne kaebuse esitamist, lahendab kompromissi kinnitamise avalduse lahendi teinud kohus, kes võib kompromissi kinnitamisel oma lahendi ise tühistada (

§ 431lg 2).

Sellisel juhul on veel võimalik tagastada pool maakohtu menetluses tasutud riigilõivust (

§ 150lg 2 p 1 ja lg 3).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 17. Kaasomandi lõpetamine on üldjuhul kõikide kaasomanike huvides, mistõttu tuleb kaasomandi lõpetamise menetluskulud jätta

§ 163lg 1 järgi poolte endi kanda (vt RKTKo 23.10.2024, 2-22-2159, p 25).

Käesolevas asjas ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid alust kulude üksnes hageja või kostjate kanda jätmiseks. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. / allkirjastatud digitaalselt / Antero Maksing kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.