2-25-3269 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Asja lahendamise viis Menetlusosalised ja esindajad Viru Maakohus Tamara Šabarova
- märts 2025, Narva 2-25-3269 S M hagi I M vastu elatise nõudes Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine Kirjalik menetlus Hageja S M (isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja A M (isikukood XXX) Kostja I M (isikukood XXX) RESOLUTSIOON
- Kinnitada S M ja I M vahel sõlmitud kompromiss järgnevalt: 1.
- I M (isikukood XXX) tasub S M (isikukood XXX) kasuks alates 01.04.2025 kuni S M täisealiseks saamiseni (XXX) igakuine elatis 301,74 eurot (282,31 eurot baassumma + 59,43 eurot (kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1 aprillil (esimest korda
- aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 1.
- I M tasub punktis 1.
- nimetatud elatist A M pangakontole XXX igakuiselt
- kuupäevaks.
- Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-
- Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Pooltele hüvitamisele kuuluvad menetluskulud asjas puuduvad. EDASIKAEBAMISE KORD Pooled on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest. Kohtumäärusele ei ole võimalik esitada määruskaebus. Kohtumäärus jõustub kohtumääruse kättetoimetamisega menetlusosalistele. ASJAOLUD Hageja esitas 02.03.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu, milles palus mõista kostjalt välja igakuise elatise perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel arvutatud miinimumsummas alates hagi esitamise päevast kuni hagejate täisealisteks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja alaealine laps. Hageja elab emaga. Kostja ei täida hagejate ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt. Viru Maakohus 03.03.2025 võttis hagi menetlusse. 1
(3)2-25-3269 Pooled esitasid kohtule 27.03.2025 kohtule kompromissi. Pooled leppisid kokku elatise suuruses ja tasumise korras. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning menetluse lõpetamisega kaasnevatest õiguslikest tagajärgedest. Pooled on leppinud kokku, et kompromissilepingu rikkumise korral selle täitmisega seotud erimeelsused lahendavad pooled läbirääkimiste teel. Kui läbirääkimised positiivset tulemust ei anna, lahendatakse vaidlus kohtus Eesti Vabariigi seadusandluse alusel. Käesoleva kompromiss jõustub alates selle kohtu poolt kinnitamisest ning on täitmiseks kohustuslik alates selle kohtu poolt kinnitamisest. Menetluskulud jäävad poolte kanda. Pooled paluvad kohtul kompromiss kinnitada. Paluvad menetlus tsiviilasjas lõpetada kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Pooled loobuvad edasikaebamise õigusest. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud poolte taotluse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Et pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega, pole tuvastatud, kompromiss on täidetav, mistõttu kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on leppinud kokku, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 2
(3)2-25-3269 Vastavalt TsMS § 661 lg 4, poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid kompromisslepingus kokku, et loobuvad edasikaebeõigusest ja seega ei saa kohtumääruse peale esitada määruskaebust. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 3
(3)