Obsah (9)

§ 121§ 120§ 1573§ 64§ 68§ 65§ 69§ 75§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-1488 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidl

§ 121

lg 2 p-de 2, 3 järgi 1 aasta 4 kuud vangistusega,

§ 120

lg 1 järgi 9 kuu vangistusega ja

§ 1573

järgi 11 kuu vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel moodustati liitkaristus, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 19.02.2018-20.02.2018, s.o 2 päeva. Ärakandmisele kuulus 1 aasta 3 kuud 28 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o Harju Maakohtu 25.01.2016 otsusega nr 1-15-10750 mõistetud ärakandmata karistuse, mis oli 6 kuud, võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud 28 päeva vangistust.

§ 69

alusel asendati vangistus 658 tunni üldkasuliku tööga, mis tuli sooritada 2 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel allutati O.J üldkasuliku töö tegemise ajaks käitumiskontrollile ning kohustati täitma

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75lg 2 p-des 2, 21, 8 sätestatud kohustusi. VÕS § 1055 ja Kr

MS § 310 1 alusel kohaldati O.J-ile ajutine lähenemiskeeld kannatanute Natalja Stankevitš-O.J-i ja Victoria Stankevitši suhtes tähtajaga 3 aastat. Kohtuotsus jõustus 21.02.2018. 1.1. Tartu Maakohtu 20.04.2018 määrusega pöörati

§ 69

lg 6 alusel täitmisele O.J-ile mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis oli 1 aasta 9 kuud 28 päeva vangistust. 1.

1. Karistuse kandmise aja algus 06.06.2018 ja lõpp 03.04.
3. Tartu Maakohtu 28.05.2019 määrusega jäeti O.J ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.
4. Maakohtu määruse tegemise ajaks on O.J temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 2.
5. O.J-i on korduvalt eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest karistatud. Käesolevat karistust kannab süüdimõistetu kehalise väärkohtlemise, ähvardamise ja ahistava jälitamise eest. Kannatanuteks olid O.J-i pereliikmed – abikaasa ja lapsed. Vähetähtis ei ole seegi, et O.J pani kuriteod toime varasema, s.o Harju Maakohtu 25.01.2016 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-10750 määratud katseajal. Vaatamata sellele andis kohus süüdimõistetule veel kord võimaluse kanda karistust vabaduses ja asendas talle karistuseks mõistetud vangistuse üldkasuliku tööga. Süüdimõistetu karistust täitma ei asunud ja rikkus käitumiskontrolliga kaasnevaid kontrollnõudeid, mistõttu pöörati tema karistus täitmisele. 2.
6. Karistuse kandmise ajal on O.J osalenud taasühiskonnastavates tegevustes, s.o osalenud tööhõives, õppinud riigikeelt, läbinud sotsiaalprogrammi. Kõiki individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi ei ole süüdimõistetu veel läbinud, kuna individuaalne täitmiskava koostatakse eesmärgiga hõivata kinnipeetavat kogu karistuse vältel. Planeeritud on veel üks sotsiaalprogramm ja vabanemiseelne nõustamine. Tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus allumiskohustuse rikkumise eest. 2.
7. Vabanemise korral on O.J-il kindel elukoht ja sissetulek töövõimetoetuse näol. O.J suhtleb ema, õega ning pojaga. 2.
8. Hinnates kõike eeltoodut kogumis, on maakohus seisukohal, et O.J-i vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Maakohus on O.J-ile andnud korduvalt võimalusi kanda talle mõistetud karistusi vabaduses, kuid soovitud muutuseid see süüdimõistetu käitumises kaasa toonud ei ole. Lisaks eeltoodule ei ole O.J suutnud rikkumisteta toime tulla ka kinnipidamisasutuses. See seab kahtluse alla süüdimõistetu valmisoleku täita vabaduses kriminaalhooldusnõudeid. Varasemad kriminaalhooldused ei ole probleemideta kulgenud. Samuti puudus maakohtul veendumus, et ka senini kantud karistuse jooksul oleks O.J oma õigusvastase käitumise põhjustest ja tagajärgedest aru saanud. Tema selgitustest kohtuistungil võib järeldada, et ta peab suhtlemist kuriteos kannatanutega pärast vabanemist võimalikuks vaatamata sellele, et talle on kohaldatud nende suhtes lähenemiskeeld. Maakohtu arvates on O.J-i vabastamine praegu ennatlik, karistus ei ole tema suhtes veel eesmärki täitnud. Määruskaebus
9. Tartu Maakohtu 28.05.2019 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu O.J , kes ei ole rahul maakohtu määrusega. Määruskaebuses leitakse kokkuvõtlikult järgmist. Liiva 32, Mustvee asub eramaja, kus elab tema ema ning kus käib suviti tema 9-aastane poeg, kes enamus aja elab ema juures. Eramaja vajab remonti, ema sellega hakkama ei saa. Kuna poeg käib sellel aadressil, siis see sunnib ka süüdimõistetut muutuma. Vabanemisel soovib O.J asuda tööle ja teha remonti. Samuti tahab ta toetada oma endist naist rahaliselt, kes võttis tema tõttu laenu. Rikkumisi vangistuses peab süüdimõistetu pisirikkumisteks ning leiab, et need, kes neid rikkumisi fikseerivad, soovivad lihtsalt karjääriredelil tõusta. O.J lubab nõuetekohaselt läbida katseaja. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
10. KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku
11. või
12. peatüki sätteid, arvestades
13. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku
14. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada 2 kriminaalmenetluse seadustiku
15. peatüki
16. jao sätteid, sh KrMS § 326 (apellatsiooni käiguta ja läbi vaatamata jätmine). KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27.04.2011 määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.
17. Kohtukolleegiumi hinnangul on määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) 6. Tartu Maakohus on O.J-i vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud piisavalt ja veenvalt. Maakohus on kaalunud

§ 76

lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et O.J-i tingimisi ennetähtaegne vanglast vabastamine ei ole põhjendatud, kuna vabastamise sisulised eeldused on täitmata. Seejuures ei jätnud esimese astme kohus süüdimõistetu vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Maakohus on arvestanud süüdimõistetu suhtes esinevaid positiivseid asjaolusid ning ka määruskaebuse pinnalt ei ole võimalik vastupidisele seisukohale asuda. Määruskaebuses veelkordselt nende asjaolude üle kordamine ei anna neile suuremat kaalu, samuti ei ole vajadus maja remontida asjaolu, miks vaatamata negatiivsetele asjaoludele peaks süüdimõistetu vabastamata.

§ 76

lg-st 4 tulenevalt arvestatakse asjaolusid kogumis ning sellesse kogumisse kuulub seaduse kohaselt ka süüdimõistetu varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud ja ka käitumine vangistuse jooksul. Määruskaebuses ei ole välja toodud asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asuda. Distsiplinaarkaristustega mittenõustudes oleks tulnud süüdimõistetul see nõuetekohaselt vaidlustada, käesolevalt etteheited on üksnes ennastõigustavad. Seega ei teinud esimese astme kohus menetletavas asjas

§ 76

lg-t 4 kohaldades kaalutlusviga, mis võiks anda aluse kohtumääruse tühistamiseks. 7. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 326 lg st 3 tuleb jätta määruskaebus läbi vaatamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Maarika Kuusk 3 /allkiri/ Mati Kartau