← Eesti

1-17-9434/8

Obsah (10)§ 199§ 213§ 68§ 218§ 65§ 2§ 27§ 32§ 56§ 69

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. oktoobril 2017.a, Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-17-9434 (17231602180) Kohtunik Leili Raedla

§ 199

lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi lühimenetluses (kiirmenetluse korras) Prokurör Kadi Ruus Süüdistatav K.V , isikukood: XXX; elukoht: Xxxx; kodakondsus: Eesti Vabariigi; haridus: põhiharidus; emakeel: vene keel; töökoht: puudub; kriminaalkorras karistatud - 30.05.2017 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt (otsus 1-17-5246)

§ 213

lg1 ja 199 lg 2 p 9 alusel tingimisi vangistus( peale

§ 68

sätete kohaldamist) 1 aasta 4 päeva katseajaga

74 alusel 2 aastat ( 30.05.2017-29.05.2019) /tl 23-28/. 30.06.2017 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja määrusega pikendati Viru MK otsusega määratud kohustusepöörduda narkootikumidevastasele sõltuvusravile- tähtaega kuni 29.09.2017; 11 kehtivat väärteokaristust, NPALS §15 lg1 järgi 7 korral (viimati 07.04.2017) ja

§ 218järgi 4 korral Kr

MS § 217 alusel kinni peetud alates 07.10.2017 kell 19.37 Kaitsja Leelo Viil RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada K.V

§ 199lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 3(kolm) kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada K.V-le mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista K.V-le 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust K.V-le Viru Maakohtu 30.05.2017.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 1 aasta ja 4 päeva vangistust – võrra ja mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta, 2 kuud ja 4 päeva vangistust. KrMS § 130 lg 4 1 alusel valida K.V suhtes tõkendiks vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni, võtta K.V vahi alla kohtusaalis ning karistuse kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamise aeg 07.10.2017.a. Menetluskulud K.V-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1 ja § 2565 lg 2 alusel: • sundraha 352.50 eurot • kaitsjatasu 120 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et väljamõistetud kriminaalmenetluse kulu kogusummas 472.50 eurot tuleb tasuda 12 kuu jooksul igakuiste maksetena, ühes kuus kuulub tasumisele mitte vähem kui 39.37 eurot, kohtuotsuse jõustumisest arvates, Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetule tema poolt avaldatud meili- või postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõend CD plaat turvakaamera salvestusega, mis asub kriminaalasja materjalide juures – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate esitamisest 15 päeva pärast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. 2 Süüdistus K.V-d süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem, 30.05.2017 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt süüdi mõistetud

§ 199

lg 2 p 9 järgi kuriteo toimepanemises, uuesti süstemaatiliselt 07.10.2017 kella 15:55 paiku, olles Xxxx asuvas Xxxx, võttis omastamise eesmärgil: Tualettvesi „Jadore labsolu“ 75 ml (tester) maksumusega 74,19 eurot ja Tualettvesi „Ferrari man in red“ 50 ml (tester) maksumusega 44,90 eurot seega kauba kogumaksumusega 119,18 eurot ning möödus kassast jättes kauba eest tasumata, kuid ei viinud kuritegu lõpuni tema tahtest sõltumata seoses kinnipidamisega turvatöötajate poolt. Kaup on rikkumata ja tagastatud kauplusele. Seega K.V pani süstemaatiliselt toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil s.o

§ 199

lg 2 p 9-25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo Kohtuistungil süüdistatav K.V selgitas, et süüdistus on talle arusaadav ja tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. K.V nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav avaldas, et on andnud kohtueelses menetluses ütlused ning jääb nende juurde. Kaitsja asus seisukohale, et kvalifikatsioon on õige ning süüdistusaktis loetletud tõendid on lubatavad. Kohtunik avaldab toimikust Xxxx avalduse /lk. 2 /; tunnistaja Xxxx ütlused /lk. 3/; isikusamasuse tuvastamise protokolli /lk. 5/; kahtlustatavana kinnipidamise protokolli /lk. 7-8/; K.V ütlused kahtlustatavana /lk. 10-12/; asitõendi vaatlusprotokolli koos fototabeliga /lk. 36-44/; karistusregistri väljatrüki /lk. 13-22/; 30.05.2017 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja otsuse 1-17-5246 /lk. 23-28/ koos kohustuse tähtaja pikendamise määrusega /lk. 51-52/; rahvastikuregistri väljavõtte /tl 31-31/; Haigekassa andmed /tl 32/; MTA päringu /tl 33/. Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära süüdistatava selgitused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Süüdistatava K.V süü 07.10.2017.a varguse katse episoodis on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. K.V tunnistas, et Xxxx kosmeetikaosakonnas ringi liikudes võttis ühe parfüümi testri, mis oli peaaegu täis ning otsustas selle endale võtta. Eemaldas parfüümilt turvakleepsu ja pani selle endale kotti. Pärast läks meeste parfüümide osakonda kust võttis meeste parfüümi, eemaldas turvakleepsu ja liikus väljapääsu poole. Peale turvaväravate läbimist peeti ta kinni ja toimetati turvaruumi. Teel turvaruumi pani ka teise testri endale kotti. Turvaruumis võttis mõlemad testrid kotist välja ning tagastas turvatöötajale. Parfüümide testrid võttis enda jaoks. Süüdistatava ütlusi kinnitavad ka tunnistaja Xxxxi ütlused, kes 07.10.2017.a olles tööl Xxxx, märkas 15:50 ajal naiste parfüümide juures ühte naisterahvast (must nahktagi, punased juuksed, sinised teksad) kes võttis riiulilt 3 lõhna, eemaldas kleepsu ja pani lõhna kilekotti. Seejärel suundus meeste lõhnade juurde võttis parfüümi ja eemaldas kleepsu ning hoidis seda parfüümi käes liikus väljapääsu poole. Läbides turvaväravad peeti isik kinni kell 15:55 ja toimetati turvaruumi. Turvakontrolli käigus võttis naisterahvas kotist ühe meeste lõhna Ferrari väärtusega 44,99 eurot ja tualettvee Jadore labsolu väärtusega 74,19 eurot. Kaup rikkumata kujul tagastatud kauplusele. Kinnipeetuks osutus K.V . Süüdistatava ja tunnistaja ütlusi kinnitavad ka Xxxx avaldus ja asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava ja tunnistaja kokkulangevate ütlustega, Xxxx avaldusega, asitõendi vaatlusprotokolliga tõendamist leidnud K.V poolt võõraste vallasasjade äravõtmise katse. K.V objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest – võttis parfüümid, möödus turvaväravatest kauba eest tasumata – nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema enda tahtest sõltumata põhjusel, sest ta peeti turvatöötaja poolt kinni, seega on kuritegu toime pandud kavatsetult. Kohtueelses menetluses on süüdistatava K.V käitumine kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi.

Riigikohus on lahendi 3-1-1-87-08 punktis 10 selgitanud, et süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida

§ 199(kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla.

Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Kohtule on esitatud ka Viru Maakohtu 30.05.2017.a otsus, millega K.V tunnistati süüdi

§ 199lg 2 p 7, 9 ja § 213 lg 2 p 1 järgi.

Karistusregistrist nähtuvalt on K.V-l 11 kehtivat väärteokaristust, NPALS § 15 lg 1 järgi 7 korral (viimati 07.04.2017) ja

§ 218järgi 4 korral.

Arvestades süüdistatava karistusandmeid ja sellele järgnevat uut vargust, teeb kohus järelduse, et süüdistatava jaoks on varguste toimepanemine põhiliseks elatusallikaks ja väljakujunenud elulaadiks, mistõttu peab kohus taolist käitumist varguste toimepanemiseks süstemaatiliselt

§ 199lg 2 p 9 mõttes.

Kuivõrd turvatöötajad pidasid süüdistatava kinni ja temalt võeti kaup ära, jäi süütegu katse staadiumisse. Eeltoodust tulenevalt on K.V tegevus varguse katse episoodis õigesti kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi, kui süstemaatiliselt võõraste vallasasjade äravõtmise katse nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 27

kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. 4 Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus ei tuvastanud. Seega tuleb süüdistatava poolt karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupäraste tegude toimepanemine lugeda õigusvastaseks.

§ 32

lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatav K.V on täisealine ja kuritegude toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma tegude keelatusest. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et täielikult on tõendatud K.V poolt

§ 199lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kuriteo toimepanemine.

Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ning K.V tuleb süüdi mõista

§ 199lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi.

Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada.

§ 199

lg 2 p 9 - § 25 lg 2 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü.

See tähendab, et isikut saab karistada üksnes siis, kui tema tegu on koosseisupärane, õigusvastane ning ta on selle teo toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid. Kohus ei leidnud süüdistatava käitumises

§-s 58 loetletud karistust raskendavaid asjaolusid. Kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava poolt kohtus avaldatud puhtsüdamlikku kahetsust.

§ 56

lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile arvestab kohus ka üldpreventiivseid eesmärke. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt RKKKo 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Karistuse liigi valikul lähtub kohus asjaolust, et K.V-l puudub töökoht, kandmata on ka varasemad rahalised karistused ja samuti süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude laadi arvestades, leiab kohus, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada rahalist karistust, sest tal puuduvad lähiajal rahalised vahendid selle tasumiseks, samuti oleks rahalise karistuse kohaldamine K.V-le vastuolus ka kohtupraktikaga ning ei täidaks oma eesmärki eripreventiivses mõttes.

§ 56

lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Süüdistatav oli nõus vangistuse asendamisega üldkasuliku tööga, seda seisukohta toetas oma kaitsekõnes ka K.V kaitsja.

§ 69

lg 1 sätestab, et kohus võib kuni kaheaastast 5 vangistust mõistes asendada selle üldkasuliku tööga. Nii üldkasuliku töö kui ka karistuse mõistmine tingimisi lähtuvad ühest ja samast põhimõttelisest eeldusest – kohus usub, et isik suudab jätkata enda elu ilma süütegusid toime panemata. K.V ei ole isik, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada

§ 69

sätteid ning tema karistus asendada üldkasuliku tööga, kuna K.V käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning see näitab üheselt, et K.V ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud karistuste tähendusest. Kohtul puudub igasugune usk, et K.V suudaks vabaduses viibides hoiduda uute süütegude toimepanemisest. Samuti nähtub karistusregistrist, et K.V tarvitab järjepidevalt narkootikume, seega ei pea kohus võimalikuks vangistust mõistes seda asendada üldkasulikutööga. Nähtuvalt eelnevast on K.V-d varasemalt karistatud vangistusega, mis on jäetud tingimuslikult kohaldamata, kuid K.V ei suutnud ega soovinud endale antud võimalust realiseerida ning asuda ilma raalselt vangistust kandmata õiguskuulekale teele. Seega ei ole süüdistatav õiguskuulekas ega ole järeldusi teinud varasematest karistustest ning seni mõistetud karistused ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses, kuivõrd süüdistatav on jätkanud kuritegude toimepanemist. K.V suhtes vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei täidaks oma eesmärki eripreventiivses mõttes ning süüdistatava arusaama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) käesoleval juhul tagada vaid reaalne vanglakaristus. Arvestades karistust kergendava asjaolu esinemist, milleks on süüdistatava K.V kahetsus ning süü suurust, mis ei ole kohtu hinnangul suur, kuna kuritegu jäi katse staadiumisse ning varalist kahju ei tekkinud, peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Seega mõistab kohus K.V-le karistuseks 3 kuud vangistust, mida lühimenetluse tõttu vähendatakse kolmandiku võrra.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 30.05.2017.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 1 aasta ja 4 päeva vangistust – võrra ja mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta, 2 kuud ja 4 päeva vangistust. 1 kohaselt ning kohus teeb lahendi KrMS Kuigi K.V toimetati kohtusse KrMS § 256 § 2565 lg 1 p 2 järgi ning kohtueelses menetluses ei ole tema suhtes tõkendit kohaldatud, peab kohus vajalikuks KrMS § 130 lg 41 alusel kohaldada isiku suhtes tõkendit vahistamine, kuna vabaduses olles võib süüdimõistetu hoiduda kõrvale karistuse kandmisest. Arvestades kandmisele kuuluva karistuse pikkust ja asjaolu, et isik soovis ÜKT-d, mitte reaalset vangistust, ei ole välistatud, et süüdimõistetu hakkab hoiduma kõrvale vangistusliku karistuse kandmisest ja on hiljem kättesaamatu. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Riigikohus on oma otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 selgitanud, et menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund 6 tervikuna. Seetõttu saab ka sama karistuse saanud süüdistatavate kohtlemine menetluskulude väljamõistmisel siiski olla erinev. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus a priori ka välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et K.V-l esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. K.V on varasemalt kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Seega on K.V käitumine jätkuvalt õigusvastane, mis kinnitab kohtu veendumust, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet K.V resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta tervikuna süüdistatava kanda. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt RKKKo 3-1-1-63-05). Seega mõistab kohus süüdistatavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja sundraha, mida KrMS § 2565 lg 2 tulenevalt kohus vähendab poole võrra. Lisaks sundrahale tuleb süüdistatavalt välja mõista täies ulatuses määratud kaitsjale makstud tasu, mis kuulub samuti KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel menetluskulude hulka. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul, kuna vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik täitmine on raskendatud, kuivõrd süüdimõistetu töötamine ei ole garanteeritud. Asitõend CD plaat turvakaamera salvestusega, mis asub kriminaalasja materjalide juures – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leili Raedla 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.