Obsah (7)

§ 238§ 130§ 126§ 173§ 180§ 2561§ 2565

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. juuni 2019.a, Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-4529 (19230200324) Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo S

§ 238lg 2 alusel vähendada I.B-le mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra.

Lõplikuks karistuseks mõista I.B-le 10 (kümme) kuud vangistust.

§ 130

lg 41 alusel valida I.B suhtes tõkendiks vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni, võtta I.B vahi alla kohtusaalis ning karistuse kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamise aeg 03.06.2019.a. Asitõendid CD-plaat (asub kriminaalasja toimiku juures) – jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde kohtuotsuse jõustumisel.

1 Sõiduauto xxxx, registreerimismärgiga xxxx, mis asub Politsei- ja Piirivalveameti parklas Rahumäe tee 6/1, Tallinn – tagastada kohtuotsuse jõustumisel sõiduauto seaduslikule omanikule või tema volitatud esindajale. Menetluskulud I.B-lt välja mõista

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 3, 4, 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1 ja § 2565 lg 2 alusel: • sundraha 405 eurot • määratud kaitsjale makstud tasu 210 eurot • joobeseisundi tuvastamise kulu 84 eurot

§ 180

lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 58,25 eurot. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Nordea Pank. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate esitamisest 15 päeva pärast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale. Süüdistus I.B-d kahtlustatakse selles, et tema olles karistatud 29.08.2012 Pärnu Maakohtu otsusega nr 1-12-6098 KarS § 424 järgi ning milline karistus on käesoleval ajal kehtiv, juhtis tahtlikult uuesti, 21.05.2019 kella 20.02 paiku Tallinnas, Tööstuse 52a juures mootorsõidukit xxxx, registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakt nr 690T kohaselt tuvastati isikul veres etanoolisisaldus 2,28mg/g ± 0,06 mg/g, k=2, lõplik tulemus 2,22 mg/g) ning põhjustas liiklusavarii, rikkudes seega liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. 2 Sellise tegevusega pani I.B toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, korduvalt, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav I.B seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. I.B nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav avaldas, et on andnud kohtueelses menetluses ütlused ning jääb nende juurde. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud, tõendid on lubatavad. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdistatava seisukoha talle esitatud süüdistuse suhtes ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud täies mahus. I.B poolt kuriteo objektiivse koosseisu täitmine on tõendatud tema enda ütlustega, mille kohaselt tunnistas ta ennast süüdi nii kohtueelses menetluses kui ka kohtus. 04.06.2019.a andis I.B kohtueelses menetluses ütlusi selle kohta, et mootorsõiduk xxxx, reg.nr-ga xxxx, mida ta kasutas 21.05.2019.a, kuulub ostu-müügilepingu alusel tema naisele. Naine ise ei tea auto olemasolust midagi, kuna ta pani allkirja enne, kui süüdistatav selle sõiduki soetas. 21.05.2019.a läks ta Paljassaare randa ja hakkas autoparklas alkoholi tarvitama. Ära jõi umbes 4 pudelit õlut, kangusega 5,2 promilli. Mingi hetk oli ta üsna purjus ja tahtis ära minna. Algul soovis minna bussiga, kuid siis otsustas, et läheb autoga, läks rooli ja hakkas sõidukit juhtima. Tahtis liikuda Tööstuse tn-le ja auto sinna parkida ja jala edasi liikuda. Autoremonditöökoja juures parkimiskohta ei olnud ja liikus sealt edasi, järsku vajusid silmad kinni ja riivas sõidukiga maja nurka. Kui ta silmad lahti tegi, siis nägi viimasel hetkel, et sõiduk läks veel kuskile pihta. Keeras järsult rooli, kaotas juhitavuse ja sõiduk paiskus katuse peale. Sõidukiirus võis olla 40 või 50 km/h. Inimesed lükkasid auto ratastele ja talle kutsuti kiirabi. Haiglas öeldi talle, et ta koju ei saa ja ta antakse politseile üle, siis otsustas ta haiglast lahkuda. Ta läks Rahumäe teest üle ja viibis K-Rauta kaupluse juures metsas. Järgnevad päevad veetis ta erinevates kohtades. Kahetseb teo toimepanemist, kuna vanglasse ei taha minna. Tunnistab probleeme alkoholiga ning on käinud varasemalt Wismari haiglas, kus oli viimati eelmisel aastal (tlk 3-6). Samuti tõendavad I.B poolt kuriteo toimepanemist tunnistaja K Ei 21.05.2019.a antud ütlused, mille kohaselt 21.05.2019.a kella 20.00 paiku oli ta Volta kvartali mänguväljakul ning kuulis auto häält ja vaatas selja taha, seal nägi autot Tööstuse 47F haljasalal. Seda, kuidas auto sinna sattus, seda ta ei näinud. Haljasalal tundus, et auto kiirendas ja sööstis Tööstuse 47D suunas, kus auto kõnniteepervelt õhku tõusis ja üle katuse pööras. Seda, kuidas auto maandus ta ei näinud, kuna jäi tema vaateväljast välja. Peale seda viis lapse koju ja läks avariipaika umbes kell 20.

1. Selleks momendiks oli auto ratastel ja autojuht seisis auto esiukse juures püsti. Kuni kiirabi saabumiseni ta ei näinud, et autojuht oleks midagi tarvitanud. Kiirabi saabus pärast teda avariikohta umbes 2-3 minuti pärast (tlk 16-17). Tunnistaja E T 21.05.2019.a antud ütluste kohaselt sõitis ta kell 20.01 autoga Tööstuse tn-l suunaga Erika bussipeatuse/Arsenali Keskuse suunas, Volta galerii ja Tööstuse tn 52a juures, kui tema auto ette paiskus tumedat värvi sõiduauto. Volta galeriiga külgnevalt tänavalt tuli suure hooga auto, mis sõitis vastu tänaval olnud liiklusposti, paiskus kord-kaks üle katuse ning jäi vasakule küljele pidama. Tema helistas 112 ning kirjeldas toimunut. Samal ajal olid möödujad asunud autot ratastele lükkama. Autos oli 30-40 aastane mees, kel nähtavad 3 vigastused puudusid, autos paistis olevat lahtine õllepudel. Juht proovis ära joosta, kuid kohalviibijad takistasid teda. Juht kellegagi ei suhelnud ja tema nähes alkoholi ei tarbinud. Juht tundus olevat purjus. Liiklusõnnetuse põhjustas xxxx (tlk 18-18a). Tunnistaja A R 23.05.2019.a antud ütluste kohaselt hakkas ta 21.05.2019.a kella 20.00 paiku sõitma Tallinnas, Erika 3 juurest ning sõitis mööda Tööstuse tn ja hakkas keerama Kalaranna tn-le, kui nägi Tööstuse tn-l ühte autot keeramas üle katuse ja jäämas vasakule küljele lebama. Ta läks asja uurima ja nägi, et avarii teinud auto juures oli juba paar meesterahvast, kes püüdsid autot ratastele keerata. Ta läks neile appi. Koos keerati auto ratastele, juhi võtsid autost välja. Nähtavaid vigastusi tal ei olnud. Meesterahvas istus autosse juhiistmele tagasi, tal oli käes võti ja hakkas seda viima süüteluku juurde, kuid ta keelas tal autot käivitada, kuna see võis olla tuleohtlik. Kuna auto oli lahti, siis nägi ta autos põrandal paari pudelit, millest üks oli õllepudel. Tema nähes meesterahvas alkoholi ei tarbinud. Meesterahvas tuli autost välja ja seisis hetke auto juures, siis keeras äkki ringi ja jooksis taaruval sammul teisele poole teed. Keegi seljakotiga mees läks talle järgi ja takistas tal ära joosta. Kiirabi viis meesterahva ära, peale seda saabusid ka päästjad ja politsei (tlk 19-21). 23.05.2019.a äratundmiseks esitamise protokoll tõendab, et tunnistaja A R tunneb I.B ära kui isiku, kes 21.05.2019.a kella 20.00 paiku Tallinnas, Tööstuse tn tegi avarii (tlk 42-45) Kriminaalasjas nr 19230200324 koostatud õiendist nähtub, et I.B-l kehtiv juhtimisõigus puudub (tlk 46,66). Teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest tõendab, et süüdistatav toimetati SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse 21.05.2019.a seoses liiklusõnnetuses osalemisega 21.05.2019.a umbes kell 20.
2. Süüdistataval esinesid kerged vigastused, alkoholijoove (tlk 13). Joobeseisundi tuvastamise saatekirja, EKEI uuringuakti nr 690T järgi tuvastati 21.05.2018.a I.B-lt võetud vereproovis etanoolisisaldus 2,28±0,06 mg/g (tlk 12). Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt toimus vaatlus Tallinnas Tööstuse tn 52a, kus lubatud suurim kiirus on 20 km/h. Sündmuskohal on püsikate, sõidutee on korras ja tasane, tegemist on õuealateega, tänav, sõidutee kate on kuiv, valge aeg. Liiklusõnnetuses osales üks sõiduk ning üks inimene sai viga, kui toimus kokkupõrge teevälise takistusega. Liiklusõnnetuses osales I.B sõiduautoga xxxx, reg.nr xxxx, mis sai vigastusi, juht toimetati PERH-i. Vaatlusprotokolli kohaselt sõitis sõiduauto xxxx vasakule teelt välja vastu maja seina ja sealt paremale üle sõidutee ja vastu liiklusmärgiga tänavaposti ja rullus üle katuse (22-23). Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos skeemi ja fototabeliga tõendab, et sündmuskohal aadressil Tööstuse 52a, Tallinn juures on Tööstuse tn jagatud kaheks vastassuunaliseks sõiduvööndiks. Sündmuskohal oleva sõiduki (reg.nr xxxx) vasakpoolse tagarattakeskpunkt on 8,4 m Tööstuse tn vasakpoolsest küljest, sõiduki vasakpoolse esirattakeskpunkt on 8,2 m Tööstuse tn vasakpoolsest küljest ning 14,7 m nullpunktist, milleks on Tööstuse 47d juurdepääsutee Kalaranna tn poolne külg (24-38). Sõiduki vaatlusprotokolli kohaselt tuvastati sõiduauto xxxx, reg.nr xxxx, vaatluse käigus, et sõiduk on kaetud kraapejälgedega ning mõlkidega. Esiklaas ja vasak esiklaas on katki, eritulede klaasid katki, parem tagatuli katki (tlk 39-40). 4 E-kiri ja CD-plaat videosalvestusega, fototabelid tõendavad, et 21.05.2019.a kella 20.02 ajal toimus liiklusõnnetus Tallinnas Tööstuse 52a juures, kus universaalkerega xxxx sõitis Tööstuse 47d ja Tööstuse 47f majade vahel. Sõiduauto xxxx kaotas teel juhitavuse ja kaldus esialgu vasakule välja haljasalale, riivates maja seina ja seejärel paremale teelt välja vastu liiklusmärgiga tänavaposti, mistõttu paiskus xxxx üle katuse ja peatus Tööstuse tn-l (tlk 47-48). I.B kinnipidamisprotokolli kohaselt peeti süüdistatav 03.06.2019.a kell 22.15 tagaotsitavaks kuulutamise määruse alusel kinni Tallinnas Tööstuse ja Erika tn ristmikul (tlk 8-11). Karistusregistri väljavõttest ja kohtuotsusest ja määrusest nähtub, et I.B-l on kaks kehtivat kriminaalkaristust ning 14 kehtivat väärteokaristust. 29.08.2012.a Pärnu Maakohtu kohtuotsusega karistati süüdistatavat KarS § 424 järgi vangistusega 8 kuud ning KarS § 199 lg 2 p 4,5 järgi vangistusega 10 kuud, KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust, mis jäeti osaliselt tingimisi täitmisele pööramata. Pärnu Maakohtu 19.05.2014.a määrusest nähtuvalt kuulutati I.B tagaotsitavaks. Harju Maakohtu 25.02.2016.a määrusega jäeti I.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata (tlk 55-65). Seega leiab kohus, et kohtuliku uurimise käigus on leidnud tõendamist asjaolu, et I.B oli 21.05.2019.a kella 20.02 paiku Tallinnas, Tööstuse 52a juures mootorsõiduki, xxxx reg.nr. xxxx, roolis ning juhtis seda. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne koosseis on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine joobeseisundis. Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg 1 sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või LS § 69 lg 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 4 kohaselt liiklusõnnetuses osalenud isiku toimetamisel vältimatu arstiabi saamiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde on tervishoiuteenuse osutaja, kellel on vereproovi võtmise õigus, kohustatud politsei nõudmisel isikult võtma joobeseisundi tuvastamise eesmärgil vereproovi. KorS § 40 kohaselt tervishoiuteenuse osutaja, kellel on vereproovi võtmise õigus, ja riiklik ekspertiisiasutus on kohustatud korrakaitseorgani nõudmisel võtma vereproovi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kui vereproov võetakse tervishoiuteenuse osutaja juures, korraldab korrakaitseorgan võetud vereproovi toimetamise riiklikku ekspertiisiasutusse alkoholijoobe tuvastamiseks vereproovi uuringuga. LS § 69 lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. LS § 69 lg 2 p 1 sätestab, et alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuhti kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Joobeseisundi tuvastamise saatekiriuuringuakt nr 690T tõendab, et 21.06.2019.a. võetud vereproovist tuvastati I.B ühes grammis veres alkoholi 2,28±0,06 mg/g. Seega leiab kohus, et alkoholijoove on I.B-l tuvastatud kooskõlas KorS § 40 lg
3. Kohus loeb tuvastatuks ka asjaolu, et alkoholi hulk I.B ühes grammis veres vastas LS § 69 lg 2 p-s 1 ja LS § 69 lg 3 sätestatud määradele auto juhtimisel. Alkoholi tarbimist kinnitas ka süüdistatav ise, öeldes, et juhtis mootorsõidukit xxxx reg.nr-ga xxxx, olles joobeseisundis. Eelnimetatud tõenditega on leidnud tõendamist asjaolu, et I.B juhtis 21.05.2019.a mootorsõidukit xxxx, reg.nr-ga xxxx, olles joobeseisundis. 5 I.B-le inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kohtu hinnangul on I.B käitumises tuvastatud kavatsetus, sest juhtides sõidukit, teadis I.B , et juhib sõidukit alkoholijoobeseisundis, mis on keelatud. Süüdistatava poolt antud ütluste kohaselt tunnistab ta, et ta oli sõiduki roolis joobes. Seega oli süüdistatav kohtu hinnangul teadlik oma seisundist – alkoholijoobest – ning asudes sellises seisundis juhtima mootorsõidukit, näitab see, et I.B pani kuriteo toime kavatsetusega. Nähtuvalt Pärnu Maakohtu 29.08.2012.a otsusest on I.B-d karistatud KarS § 424 järgi 8 kuu pikkuse vangistusega. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud I.B poolt KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ning I.B tuleb süüdi mõista KarS § 424 lg 2 järgi. Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Süüdistatavale inkrimineeritud KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo, s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toimepanemise eest, kui see on toime pandud korduvalt näeb seadusandja karistusena ette kuni neljaaastase vangistuse. Antud kuriteo korral ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata ja kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü. See tähendab, et isikut saab karistada üksnes siis, kui tema tegu on koosseisupärane, õigusvastane ning ta on selle teo toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid. KarS § 56 lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile arvestab kohus ka üldpreventiivseid eesmärke. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt RKKKo 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine kujutab endast liikluses ohu loomist ja on seega objektiivselt ühiskonnas taunitav käitumine. Isik, kes hindab oma seisundit niivõrd vääralt, et asub joobeseisundis juhtima sõidukit, s.o tegevuseks, milleks tal õigus puudub, on liikluses ohtlik nii iseendale kui ka teistele liiklejatele ja peab saama karistusega mõjutatud vältimaks edaspidiste õigusrikkumiste toimepanemist. Joobes isiku poolt sõiduki juhtimine näitab kohtu hinnangul isiku ohtlikku käitumist ja enesekriitika puudumist. Joobes juht ei ole suuteline oma seisundit ja käitumist objektiivselt hindama. Arvestades sõidukijuhtide hoolimatut suhtumist 6 kaasliiklejatesse ning liikluskorda tervikuna ning vajadust kaitsta teiste liikluses osalejate õigusi ja vabadusi ning kuna joobes sõiduki juhtimine kujutab endast ohtu nii juhi enda elule ja tervisele kui ka teistele kaaskodanikele, siis tuleb kohtul sellisesse rikkumisse suhtuda täie tõsidusega. Arvestades I.B joobe suurust ja kriminaalasjas tuvastatud süüdistatava käitumist kuriteole eelnenud ja järgnenud ajal, oli ta ohtlik kõigile kaasliiklejatele, nende tervisele ja elule. Seega tuleb tema süüd pidada suureks. I.B-d on varasemalt kriminaalkorras kohtulikult karistatud mitmel korral, kehtivaid karistusi on kaks, s.h liikluskuriteo eest. Varasemalt on teda karistatud ka KarS § 424 järgi, mis jäeti osaliselt tingimisi täitmisele pööramata. I.B näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo ohtlikkust, õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Samuti märgib kohus, et süüdistataval puudus ka juhtimisõigus, kuid vaatamata sellele asus ta sõidukit juhtima ning seda juhile keelatud seisundis. Samuti põhjustas ta ka liiklusõnnetuse. Kohtuliku uurimisega ei ole tuvastatud süüdistatava karistust raskendavaid asjaolusid. Kergendava asjaoluna arvestab kohus I.B kahetsust. Kohtu hinnangul on I.B näol tegemist liikluses ohtliku isikuga, ta ei ole eelnevast karistusest teinud enda jaoks järeldusi. Kohus märgib, et mootorsõiduki juhtimine joobes, on üks raskemaid liiklusalaseid süütegusid ning tegemist on enamohtliku kuriteoga – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Varasemalt mõistetud karistus ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Süüdistatava I.B puhul on tegemist inimesega, kes pani kuriteo toime täisealisena, s.t isikuna, kes peaks aru saama, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate sh tema enda huvides. Mõistetav karistus peab suutma panna süüdistatavat aru saama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest. Karistusregistri väljatrükist nähtuvalt on I.B-d karistatud Pärnu Maakohtu 29.08.2012.a otsusega KarS § 424 järgi 8 kuu pikkuse vangistusega ning viimati karistati teda 13.02.2017.a Pärnu Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi vangistusega 1 aasta. Karistusmäära valikul arvestab kohus ka seda, et iga järgnev karistus peab olema eelmisest raskem. Ka Riigikohus on oma otsuses 3-1-1-58-13 leidnud, et samalaadseid kuritegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. Kohus leiab, et I.B suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes talle vangistuse mõnevõrra alla sanktsiooni keskmist määra. Vangistus 1 aastat ja 3 kuud vastab kohtu arvates nii I.B süü suurusele, lähtub ka tema isikust ning on kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kuivõrd asja arutati lühimenetluses, tuleb

§ 238lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra.

Seega ärakandmisele kuulub 10 kuud vangistust. Nii süüdistatav kui tema kaitsja palusid kaaluda kohtuistungil I.B suhtes KarS § 69 sätete kohaldamist, samuti avaldas süüdistatav kohtuistungil valmisolekut teha üldkasulikku tööd. Kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus lisaks obligatoorsetele eeldustele selgitama välja, kas isik on asenduskaristuseks üleüldse sobiv. Isikuga seotud asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist (RKKKo 3-1-1-87-08). Nii üldkasuliku töö kui ka karistuse mõistmine tingimisi lähtuvad ühes ja samast põhimõttelisest eeldusest – kohus usub, et isik suudab jätkata enda elu ilma süütegusid toime panemata. I.B on varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral, mis on kohtule iseloomustavaks asjaoluks. I.B suhtes on kergem karistus välistatud ka seetõttu, et käesolev kuritegu on toime pandud pelgalt pool kuud pärast eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmist. I.B vabanes karistuse kandmiselt 03.05.2019.a (tlk 83). Sellisest süüdistatava käitumisest järeldab kohus, et varasemate karistustega ei ole karistuse eesmärki saavutatud, mis tähendab, et eelmised karistused ei ole avaldanud nõutavat 7 mõju ega ole teda sundinud edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Selline süüdistatava süstemaatiline kuritegude toimepanemine on kohtu hinnangul I.B eluviisi lahutamatu osa, mis välistab süüdistatava suhtes vangistuse asendamise üldkasuliku tööga. Vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on välistatud ka seetõttu, et Pärnu Maakohtu 13.02.2017.a otsusega karistati süüdistatavat KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi vangistusega 1 aasta, mis asendati üldkasuliku tööga (tlk 69-75). Harju Maakohtu 16.04.2019.a määrusega pöörati täitmisele süüdistatavale Pärnu maakohtu 13.02.2017.a otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 25 päeva, kuna süüdistatav rikkus talle määratud kriminaalhoolduse nõudeid ning samuti oli ta selle menetluse raames kuulutatud tagaotsitavaks, kuna ta ei ilmunud kohtuistungile (tlk 78-79). Lisaks oleks mõistetud vangistuse asendamine üldkasuliku tööga vastuolus kohtupraktikaga, kuivõrd tema poolt toimepandud teod ei ole toimepandud juhuslikel asjaoludel või esmakordselt. Arvestades kõiki eelnevaid asjaolusid, leiab kohus, et I.B suhtes on võimalik kohaldada üksnes reaalset vangistust.

§ 130

lg 4 1 võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Kuigi I.B toimetati kohtusse

§ 2561

kohaselt ning kohus teeb lahendi

§ 2565

lg 1 p 2 järgi ning kohtueelses menetluses ei ole tema suhtes tõkendit kohaldatud, siis peab kohus vajalikuks

§ 130

lg 41 alusel kohaldada isiku suhtes tõkendit vahistamine, kuna vabaduses olles võib süüdimõistetu hoiduda kõrvale karistuse kandmisest. I.B näol on tegemist isikuga, kes pani käesolevalt temale inkrimineeritava süüteo toime lühikese aja jooksul pärast tema suhtes täitmisele pööratud karistuse ärakandmist. Süüdistatava vahistamise tingib ka asjaolu, et pärast kuriteo toimepanemist üritas ta sündmuskohalt minema joosta, kuid teda takistati ning pärast liiklusõnnetust, kui ta toimetati SA PERH-i, lahkus ta omavoliliselt 22.05.2019.a kella 15.55 paiku. Seetõttu kuulutati süüdistatav 24.05.2019.a tagaotsitavaks. Süüdisatava ütluste kohaselt otsustas ta haiglast lahkuda, kui haiglas toibudes arst talle ütles, et koju ta ei saa ning ta antakse politseile üle. Süüdistatav peeti kinni alles 03.06.2019.a. Ka varasemalt on süüdistatav mitmel korral kuulutatud tagaotsitavaks, kuna ta on rikkunud korduvalt kriminaalhoolduse nõudeid ja hoidnud sellest kõrvale (tlk 58-59, 78-79). Kohtu hinnangul näitab eeltoodu ilmekalt süüdistatava ükskõikset suhtumist temale varasemalt mõistetud karistusse ning seab kahtluse alla ka tema usaldusväärsuse käesoleva kohtuotsusega mõistetava karistuse kandmisele asumise osas, kuna süüdistatav on juba takistanud tema suhtes menetluse läbiviimist. Kuna süüdistatav teab temale mõistetud reaalse vangistuse pikkusest, aktualiseerub oht, et ta võib hakata karistuse kandmisest kõrvale hiilima. Seega on karistuse mõju suurendamiseks ja kohtuotsuse täitmiseks vajalik, et süüdimõistetu kannaks oma karistuse ära vahetult süüteo toimepanemise järelt kinnipidamisest alates, mistõttu on põhjendatud I.B suhtes kohaldada kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni tõkendit vahistamine. Seega tuleb I.B võtta vahi alla kohtusaalis ning karistuse kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamise aeg 03.06.2019.a. Menetluskulud

§ 180

lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 180

lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava I.B menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest, joobeseisundi tuvastamise kulu ja määratud kaitsjale makstud tasu. Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu 8 asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et I.B-l esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Samuti ei ole I.B esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude tasumine käiks talle üle jõu. Samuti ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid menetluskulude tasumist puudutava küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. I.B-d on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ning tal on 2 kehtivat kriminaalkaristust. Seega on I.B käitumine jätkuvalt õigusvastane, mis kinnitab kohtu veendumust, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet I.B resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta tervikuna süüdistatava kanda. Seega mõistab kohus I.B-lt välja

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ja § 2565 alusel sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 405 eurot, joobeseisundi tuvastamise kulu 84 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 210 eurot.

§ 180

lg 3 annab kohtule võimaluse kaaluda menetluskulude osade kaupa tasumise võimaldamist süüdimõistetul. Arvestades hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust ning asjaolu, et vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik täitmine võib olla raskendatud, kuivõrd süüdimõistetu töötamine ei ole garanteeritud, siis käib menetluskulude ühekorraga tasumine I.B-le ilmselgelt üle jõu. Lähtudes eelnevast peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas

§ 180

lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele vähemalt 58,25 eurot. Asitõendid

§ 126

lg 3 p-de 1 ja 2 kohaselt nähakse menetleja määruses või kohtuotsuses asitõendite suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses (p 1) ning muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale (p 2). Käesoleva kriminaalasja materjalide juures asub CD-plaat, tuleb jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde kohtuotsuse jõustumisel.

Sõiduauto xxxx, registreerimismärgiga xxxx, mis asub Politsei- ja Piirivalveameti parklas Rahumäe tee 6/1, Tallinn, tuleb tagastada kohtuotsuse jõustumisel sõiduauto omanikule või tema volitatud isikule. Kohus juhindub

§ 238lg 2, § 2565 lg 1 p 2, lg 2.

Kohtunik 9