← Eesti

1-19-1171/8

Obsah (9)§ 180§ 126§ 248§ 310§ 175§ 179§ 189§ 408§ 412

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. aprill 2019, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-1171 (19284000001) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekr

) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:

  1. Tunnistada J.R süüdi karistusseadustiku (KarS) § 200 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 01.-02.01.2019, s.o 2 päeva mõistetud karistusaja hulka ja lugeda J.R-il kandmata karistuseks vangistus 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrata J.R-ile katseaeg 3 (kolm) aastat ning mõistetud vangistust 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva ei pöörata täitmisele, kui J.R ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu. Kohtuotsuse jõustumisel tühistada J.R-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld.
  2. Tsiviilhagi: TsMS § 440 lg 1 ja VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada Selver AS-i esitatud tsiviilhagi täielikult. Välja mõista J.R-ilt 7 (seitse) eurot 49 senti Selver AS (registrikood 10379733, AS xxxxxxx , arveldusarve nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ) kasuks.
  3. Menetluskulude hüvitamine:

§ 180

lg 1 alusel välja mõista J.R-ilt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 1350 (üks tuhat kolmsada viiskümmend) eurot ja riigi õigusabi tasu 60 (kuuskümmend) eurot riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 1410 (üks tuhat nelisada kümme) eurot tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2019.a. aprillikuust igakuise menetluskulu osa 117 (ükssada seitseteist) eurot 50 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 25. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. 4. Asitõendid ja salvestised: DVD plaat Centrum Selveri turvaruumi 01.01.2019 videosalvestusega - jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata

§-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos). Makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on J.R toime pannud kuriteona võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga KarS § 200 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema 01.01.

  1. a kella 15.00 ajal Viljandi linnas Tallinna 22 asuva Centrumi Selveri kauplusest võttis vara hõivamise eesmärgil müügisaalist ühe pudeli Laua Viina väärtusega 7,49 eurot, pani selle pükste taskusse ja möödus kassadest, jättes kauba eest tasumata. J.R hakkas kauplusest väljuma, kui turvatöötaja Uno Vares ta peatas ning toimetas turvaruumi, kus J.R turvatöötajale kallale tungis, lüües Uno Varest korduvalt rusikate ja jalgadega näo- ja kehapiirkonda. Seejärel võttis J.R turvaruumi põrandalt eelpool nimetatud Laua Viina pudeli ning väljus kauplusest. Oma tegevusega põhjustas J.R Uno Varesele füüsilist valu ja tervisekahjustuse – vasaku kulmu turse ja marrastuse, parema kõrva marrastuse ning mõlema küünarliigese marrastuse. Selver AS-ile põhjustas J.R varalise kahju summas 7,49 eurot. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 200 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 aastat vangistust. Tulenevalt KarS § 68 lg 1 arvata mõistetava karistuseaja hulka J.R poolt eelvangistuses viibitud aeg perioodil 01.01.
  2. a – 02.01.
  3. a, s.o 2 päeva vangistust, ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks määrata 1 (üks) aasta, 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui J.R ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel 2 on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes

§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt

§ 248lg 1 p-le 2.

Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 200 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise kahe- kuni kümneaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tsiviilhagi lahendamine

§ 310kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Selver AS on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 7,49 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista J.R-ilt 7,49 eurot Selver AS kasuks. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

§ 175lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018 määrusest nr 117 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 540 eurot kuus.

§ 179

lg 1 kohaselt on sundraha esimese astme kuriteo puhul 2,5 kuupalga alammäära, s.o 1350 eurot.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava J.R kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 60 eurot.

§ 189

lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (

§ 189

lg 2).

§ 180

lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse

§-s 182 sätestatud erandeid.

§ 180

lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 1410 eurot: sundraha 1350 eurot ja riigi õigusabi tasu 60 eurot. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. J.R on kahtlustatavana kinni peetud 01.-02.01.2019, seega on J.R viibinud eelvangistuses 2 päeva. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. 3 Kriminaalasja juures olev asitõend DVD plaat Centrum Selveri turvaruumi 01.01.2019 videosalvestusega, tuleb jätta

§ 126

lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.