Obsah (5)

§ 132§ 120§ 123§ 133§ 29

4-22-4555 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.01.2023, Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-22-4555 Kohtunik Ingrid Kullerkann Väärteoasi Y.C kaebus P

§ 132

p-st 1, kohus otsustas: RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna 06.12.

1. a otsus väärteoasjas nr 2780,22,008430 muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Asjaolud ja menetluse käik
2. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna menetlustalitus III uurimisgrupi uurija Anett Lutsar koostas 10.11.
3. a väärteoprotokolli (tl 21–22) menetlusaluse isiku Y.C suhtes. Menetlusalusele isikule heidetakse ette, et tema 14.08.2022 kell 14.48 xxxx
4. kilomeetril paremas pärisuunas, xxxx külas, xxxx vallas, Tartu maakonnas, oli eelnevalt tarvitanud ja valdas ebaseaduslikult narkootilist või psühhotroopset ainet väikeses koguses. Sellega pani Y.C toime narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 151 lg 1 järgi 4-22-4555 kvalifitseeritava väärteo.
5. PPA Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna menetlustalituse teabegrupi eriasjade uurija Tarvo Sääliku 06.12.
6. a koostatud otsusega (tl 5–7) määrati Y.C-le NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritud süüteo eest karistuseks rahatrahv 120 trahviühiku ulatuses, s.o 480 eurot.
7. Menetlusalune isik esitas 22.12.2022 kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, milles palub kohtul temale määratud rahatrahvi vähendada. Y.C leiab, et määratud rahatrahv 120 trahviühiku ulatuses on tema finantsilist seisu, varasemat käitumist ja teo süü suurust arvestades ebaõiglane. Y.C oli teo toimepanemise hetkel tarvitanud suures koguses alkohoolseid jooke, mis tugevalt mõjutasid tema otsustusvõimet. Selle alusel väidab menetlusalune isik, et tema tegu ei olnud tahtlik. Y.C kinnitab, et tal ei ole mitte ühtegi varasemat karistust ning ta on seaduskuulelik kodanik. Kaebuse esitaja on hetkel töötu ning tal puuduvad ametlikud sissetulekud, mistõttu on määratud rahatrahvi täies ulatuses tasumine oluliselt raskendatud. Y.C nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
8. Kohtuväline menetleja märgib kirjalikus vastuses, et ei nõustu esitatud kaebusega ning leiab, et menetlusaluse isiku põhjendused ei ole piisavad, et muuta kohtuvälise menetleja lahendit. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku süüline käitumine NPALS § 3 lg 1 nõuete rikkumisel on aset leidnud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Tegemist on tahtliku teoga, kuna menetlusalune isik on teadlikult tarbinud narkootilisi aineid. Antud teo eest on võimalik maksimaalne rahatrahv 1200 eurot, kuid siinkohal on kohtuväline menetleja arvestanud isiku varasema käitumisega ning sellega, et isikul ei ole kehtivaid karistusi ega ole ka varasemalt toime pannud samalaadseid süütegusid. Seega on rahatrahvi määr toodud tunduvalt alla keskmise määra ning rahatrahv 480 eurot on igati adekvaatne ja proportsionaalne ning omab eripreventiivset eesmärki. Arvesse tuleb võtta, et antud juhtumi puhul ei ole isik väljendanud kuidagi kahetsust ega arusaamist oma rikkumise raskusest. Lisaks peab kohtuväline menetleja oluliseks välja tuua ka asjaolu, et menetlusalune isik tabati sõiduki roolist, mis tähendab, et oma teoga ei ole ta lihtsalt seadust rikkunud, vaid on ka reaalsesse ohtu seadnud kõik teised heausksed liiklejad, kes õigustatult eeldavad teistelt korrektset liikluskäitumist ja seaduste järgimist. Arvestades teo toimepanemise asjaolusid, toimepanija isikut, õiguskorra kaitsmise huve ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, on igati põhjendatud määratud rahatrahvi suurus 120 trahviühikut. Kohtuvälise menetleja esindaja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning palub jätta kaebuse rahuldamata ning otsuse muutmata. Kohtuotsuse põhjendused 5.

§ 120

lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi

§ 132

sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ja selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad soovivad kirjalikku menetlust. Kirjaliku menetluse eeldused on täidetud. 6.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

1. Y.C-le heidetakse ette NPALS § 3 lg 1 rikkumist, mille kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või 2 4-22-4555 teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Konktreetselt on Y.C-le ette heidetud narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamist ja väikeses koguses valdamist. NPALS § 151 lg 1 alusel on väärteokorras karistatav narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamine või väikeses koguses ebaseaduslik valmistamine, omandamine või valdamine. Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne) kuuluvad sotsiaalministri
2. mai
3. a määruse nr 73 ,,Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad’’ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Samasse nimekirja kuulub ka metüleendioksümetamfetamiin (MDMA).
4. Menetlusaluse isiku poolt etteheidetava väärteo toimepanemist tõendavad vallasasja läbivaatuse protokoll (tl 32), joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt (tl 25–28), sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 33), indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 34) ja narkootilise aine ekspertiis (tl 30). Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on väljaspool vaidlust see, et Y.C tabati 14.08.2022 kella 14.44 paiku sõiduki juhtimiselt (tl 33) ja ta oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet – Y.C uriinist tuvastati ained xxxx (xxxx) xxxx xxxx ning xxxx (xxxx) (tl 25, 28). Samuti ei ole vaidlust selles, et tema sõidukist leiti rohelist taimepuru (tl 32) massiga 0,36 grammi, mis läbiviidud ekspertiisi kohaselt on peenestatud xxxx, mille xxxx sisaldus on 13% (tl 30). Ka Y.C ise ei ole eitanud temale etteheidetava süüteo toimepanemist ning ta on tunnistanud xxxx tarvitamist ööl vastu 14.08.2022 (tl 22). Sellest tulenevalt ei ole käesolevas asjas küsimust ka selles, kuidas narkootiline või psühhotroopne aine Y.C organismi sattus. Kuigi xxxx ehk xxxx tarvitamise kohta ütles Y.C , et ta ei tea, et oleks seda kunagi tarvitanud (tl 22), siis kaebuses ta seda vaidlustanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on Y.C-le etteheidetav tegu tõendamist leidnud ning objektiivne teokoosseis täidetud.
5. Küll aga on menetlusalune isik kaebuses märkinud, et kuivõrd ta oli teo toimepanemise hetkel tarvitanud suures koguses alkohoolseid jooke, mis tugevalt mõjutasid tema otsuse tegemise võimet, ei olnud tema tegu tahtlik. Kohus selle väitega ei nõustu. Subjektiivset külge tarvitamise puhul kinnitavad menetlusaluse isiku enda ütlused (tl 22), mille kohaselt tundis ta festivalil olles xxxx lõhna ning läks seal ühe inimese juurde, kellelt xxxx ka ostis. Y.C sõnul on ta ka varasemalt vahel xxxx teinud, kui tunneb vajadust lõõgastuda. Sellest tulenevalt ei saa rääkida tahtluse puudumisest. Y.C tahtis sel ööl taas xxxx tarvitada ning ka teadlikult tegi seda. Lisaks leiti hiljem, kui Y.C oli juba kaine, tema sõidukist ka xxxx - see oli paberisse mässitud, asus tema juures ning isik oli teadlik antud aine olemasolust. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et Y.C on väärteo toime pannud vähemalt otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Lisaks märgib kohus, et KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav ka ettevaatamatu tegu – seega ei vabastaks ka kaebuses väidetud tahtluse puudumine Y.C vastutusest. KarS § 36 kohaselt tahtlikult või ettevaatamatusest põhjustatud joobeseisund süüd ei välista. 1
6. Eelnevast tulenevalt on Y.C täitnud NPALS § 15 lg-s 1 sätestatud süüteokoosseisu. Kohus ei tuvastanud tema teos õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Y.C on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 3 4-22-4555 11.

§ 133

p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas ka seda, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. NPALS § 151 lg 1 kohaselt narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. KarS § 47 lg 1 kohaselt on trahviühik rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot.

1. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võetakse isiku karistamisel aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida vastavalt süü suurusele korrigeeritakse. Rahatrahvi keskmine määr praegusel juhul on 150 trahviühikut. Y.C-le mõisteti kohtuvälise menetleja otsusega karistusena rahatrahv 120 trahviühiku ulatuses, mis on alla sanktsiooni keskmise määra. Otsusest nähtub, et kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvesse võtnud ka asjaolu, et menetlusalusel isikul ei ole karistusregistri väljavõtte kohaselt kehtivaid karistusi.
2. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Eri- ja üldpreventiivsetest kaalutlustest tulenevat karistuse korrigeerimise vajadust polnud. Otsuse tegemisel on arvesse võetud, et tegu on varem karistamata isikuga ja määranud karistuse alla sanktsiooni keskmist määra. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus Y.C-lt võetud proovist tuvastati nii xxxx-d kui ka xxxx-d, tema sõidukist leiti samuti xxxx ning ta tabati mootorsõiduki roolist seisundis, mis ei kvalifitseeru küll joobena, kuid põhjustas talle näiteks tugevat käte värinat ja silmade punetust (tl 26–27), puudub igasugune alus määratud karistust vähendada. Menetlusalune isik ei ole kordagi avaldanud kahetsust toimepandu suhtes, vaid pigem õigustanud oma käitumist tugevas alkoholijoobes olekuga. Sellest tulenevalt puudub kohtul ka veendumus, et isik on mõistnud temale etteheidetava teo õigusvastasust ning teinud sellest vastavad järeldused. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks määratud karistuse osas.
3. Karistuse on määranud selleks pädev kohtuväline menetleja ning väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust. Väärteomenetlus

§ 29ja 30 sätestatud alustel lõpetamisele ei kuulu.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja Y.C kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4