Obsah (6)

§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 10.02.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-131744 Tsiviilasi Placet Group OÜ hagi

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue I.-S. B. (kostja) sõlmis 14.11.2023 PLACET GROUP OÜ-ga (laenuandja/hageja) krediidikonto lepingu nr xxxx, mille alusel võimaldati kostjale laenulimiiti 5000 eurot. Tegemist on sidevahendi abil (interneti vahendusel) sõlmitud laenulepinguga, mida ei allkirjastata poolte poolt eraldi. Krediidikonto lepingu puhul on tegemist tähtajatu lepinguga. Kostjal oli kohustus teostada igakuiselt tagasimakseid. Kostja kohustus laenu tagasi maksma vastavalt krediidiandja poolt esitatud makseteatele. Minimaalne osamakse koosnes minimaalsest põhiosa tagasimaksest (tagastatava osamakse suurus vabalt valitav, kuid mitte alla 2% kasutatud krediidilimiidi summast, minimaalselt 20 eurot), intressist ja muudest lepingu alusel arvestatud summadest. Vastavalt krediidikonto lepingule krediidikonto nr xxxx oli sõlmitud krediidikulukuse määraga 47,78% ja intressimääraga 40%aastas. Krediidilepingu nr xxxx alusel kostja oli võlgnevuses märtsi, aprilli, mai, juuni ja juuli maksete eest. Kostja ei tagastanud kogu saadud laenu ning laenuandja edastas kostjale võlateatisi 21.03.2024, 02.04.2024, 20.04.2024, 30.04.2024, 20.05.2024, 28.05.2024, 19.06.2024, 27.06.2024, 19.07.2024 ja 30.07.2024, mille järgi on näha, et hageja andis kostjale mitmeid kordi teada tema võlgnevusest hageja ees ning võimalusest võlgnevus likvideerida.

1. augustil 2024 kostjale oli edastatud lepingu ülesütlemise hoiatus, milles kostjale oli antud täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud ütles võlausaldaja lepingu 03.09.2024 üles. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks krediidikonto lepingust nr xxxx tulenev võlgnevus põhiosas 4 899,12 eurot (5000 saadud laen - 100,88 eurot tagasimakse), tasumata intressid summas 1175,30 eurot (veebruarikuu intressimakse summas 161,11 eurot, märtsikuu intressimakse 170,43 eurot, aprillikuu intressimakse 163,31 eurot, maikuu intressimakse 168,75 eurot, juunikuu intressimakse 163,31 eurot, juulikuu intressimakse 168,75 eurot, augustikuu intressimakse 168,75 eurot, intressid ülesütlemiseni 10,89 eurot, so septembrikuu intressimakse 168,73 eurot/31 päeva * 2 päeva), 15.10.2024 sissenõutavaks muutunud lepingujärgsed viivised 226,34 eurot (põhinõudelt 4 899,12 eurot) ning 25 eurot tasumata sissenõudmiskulud (02.04.2024, 30.04.2024, 28.05.2024, 27.06.2024 ja 30.07.2024 edastatud tasuliste meeldetuletuste edastamisega seotud sissenõudmiskulud); viiviseid alates 16.10.2024 põhinõude 4 2 899,12 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning riigilõiv summas 630 eurot ja õigusabikulud 150 eurot. Kohtu selgitused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 23.01.
2. Kostjal oli kohustus hagile vastata 14 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud (tähtaeg oli 06.02.2025). Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis, et hagis märgitud laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning lepingujärgne krediidi kulukuse määr (47,78%) ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 31.05.2023 määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,72%. Seega vastas 14.11.2023 sõlmitud krediidikonto lepingu nr xxxx krediidi kulukuse määr Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (16,72*3=50,16%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 406² lg 1 ega ole tühine. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena menetluskulud: riigilõiv 630 eurot ja esindustasu 150 eurot. Hageja nõudeks on ühtlasi esindustasu 150 eurot, kuid hageja ei ole kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, mille põhjal saaks kohus hinnata esindaja tasu summas 150 eurot vastavust

§ 175lg 1.

Menetlusdokumentidest nähtub, et hageja esindaja on hageja töötaja. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 630 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 630 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, muid kulutusi kohus põhjendatuks ei pea.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ 3 Kaie Almere kohtunik 4