2-24-18735/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kädi Vaker Otsuse tegemise aeg ja koht 12.02.2025, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-18735 Tsiviilasi A. L. hagi M. L. vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja: A. L. (isikukood xxxx; elukoht xxxx; e-post: xxxx) Menetlustoiming Kostja: M. L. (isikukood xxxx; registreeritud elukoht xxxx; e-post: xxxx) Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.
2. Lahutada A. L. ja Perekonnaseisuametis. M. L. abielu, mis on sõlmitud xxxx Tallinna
3. Taastada A. L. lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi L.. A. L. nimeks jääb pärast kohtuotsuse jõustumist A. L..
4. Jätta menetluskulud abielu lahutamise nõudes poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale: kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6). Hageja nõue, nõude asjaolud ja kostja vastuväited Harju Maakohtu menetluses on A. L. hagi M. L. vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja ja hageja suhted on pingelised, palju on olnud tülisid. Kostjal on alkoholisõltuvus, millest pole õnnestunud vabaneda - magab tänaval, trepikodades või kainestusmajas. Kostja käitumine on hageja elukvaliteeti tohutult rikkunud, tekitanud hirmu kodust lahkuda või koju naasta, sest kunagi ei tea kas kostja on taaskord purjus peaga kodu ukse taga. Hageja ja kostja abielulised suhted on pöördumatult lõppenud juba 2022.aastal. Abielu lahutamisel soovib hageja muuta oma tänane perekonnanimi L. endise perekonnanime L. vastu. Kostja vastas kohtule 14.01.
5. Kostja teatas, et ei ole lahutusega nõus ja on teinud kõik, et ennast parandada. Ei ole tarbinud alkohoolseid jooke ja saab ravi. Kostja märkis, et saab ka edaspidi ravi ja soovib olla abielus A. L.ga. 12.02.2025 algusega kell 11.00 toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud ega teatanud mitteilmumise mõjuvast põhjusest. Hageja jäi esitatud nõude juurde ja palus abielu lahutada. Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi (TsMS § 440 lg 1). Rahvastikuregistri andmete kohaselt sõlmiti poolte abielu xxxx Tallinna Perekonnaseisuametis. Hageja on esile toonud, et abielulised suhted on pöördumatult lõppenud 2022.aastal ning hageja ei soovi abielulisi suhteid kostjaga taastada. Kostja ei nõustunud lahutusega, kuid määratud kohtuistungile ei ilmunud. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohtu hinnangul nähtub hageja tahteavaldusest, et abielusuhted on lõppenud, hageja on avaldanud soovi abielu lahutada ning PKS §-s 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Seega kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu, mis on sõlmitud xxxx Tallinn Perekonnaseisuameti. Hageja on taotlenud, et soovib kanda pärast abielulahutust perekonnanime L.. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib kohus või perekonnaseisuasutus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi lõike 2 p-de 1-2 järgi võib taastatav perekonnanimi olla: 1) lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi; 2) esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Kohus rahuldab hageja taotluse, mistõttu tuleb taastada A. L. lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi L. ning seega A. L. nimeks jääb pärast kohtuotsuse jõustumist A. L.. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Vaker kohtunik 2