Obsah (10)

§ 444§ 407§ 162§ 174§ 138§ 139§ 144§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Marget Henriksen Kohtujurist Dagmar Danoa Piir Otsuse tegemise aeg ja koht 12.01.2025. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-2

) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

2

1. B2 Impact OÜ esitas 25.10.2024 Harju Maakohtule hagi T. T. vastu võla nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 05.12.
2. B2 Impact OÜ esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid 19.08.2021 kostja ja S AS (ka laenuandja) laenulepingu nr xxxx. Lepingu põhitingimuste kohaselt lepiti kokku intressimääras 18,900 % aastas, krediidikulukuse määras 21,350 % aastas, krediidi kogukuluga 7 879,13 eurot ning lepingutasus 35,00 eurot. Laenulepingu eritingimustes leppisid pooled kokku, et laenusumma arvelt lõpetatakse panga ja laenusaaja vahel sõlmitud lepingud nr xxxx ja xxxx. Laen summas 5 000,00 eurot, on vastavalt lepingu punktis 3.1 tulenevalt kantud kliendiga kokkulepitule lepingu põhitingimustes märgitud arvelduskontole xxxx ilma laenusaaja täiendava korralduseta 19.08.
3. Laenusumma tagasimaksmine toimub annuiteetgraafiku alusel. Tasumisele kuulub: 59 igakuist laenusumma ja/või intressimakse tagasimakset, iga perioodilise makse suurus on 136,76 eurot. Krediidivõtja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku summas 1 750,25 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 1190,25 eurot, intressi katteks 525 eurot ja lepingu tasu katteks 35 eurot. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat tagasimakse kohustust, ei taganud arvelduskontol piisavalt vaba raha maksetähtajaks tasumisele kuuluvate summade debiteerimiseks, jäädes viivitusse vähemalt kolme üksteisele järgneva, see on osaliselt 10.04.2022 ning täielikult 10.05.2022, 10.06.2022 osamakse tasumisega, andis krediidiandja kostjale 04.07.2022 teatisega võimaluse võlgnevuse tasumiseks või võla tasumise osas kokkuleppe saavutamiseks tähtajaga hiljemalt 21.07.
4. 02.08.2022 seisuga tasus kostja 64,36 eurot, millest põhiosa katteks arvestas krediidiandja 63,17 eurot ja viiviste katteks 1,19 eurot. Seega ütles krediidiandja laenulepingu 02.08.2022 üles. Kostjat on tema ja krediidiandaja vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest teavitatud 16.05.2023 teatisega. xxxx põhiosa arvutuskäik. Kostja sai krediiti summas 5000 eurot, tegi tagasimaksed perioodil 18.08.2021-17.04.2023 kokku summas 1190,37 põhiosa katteks. 5000-1 190,37 eurot = 3 809,63 eurot lepingust tulenevalt on kostja poolt tasumata, mida palub hageja kostjalt välja mõista põhiosa nõudena. 04.07.2018 sõlmisid kostja ja S AS eraisiku püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu xxxx, krediidilimiidile 1100 eurot. 10.06.2021 allkirjastati krediidisaajaga leping xxxx suurendatud krediidilimiidile summas 2 300 eurot. Lepingu põhitingimuste kohaselt lepiti kokku intressimääras 19,000 % aastas, krediidikulukuse esialgses määras 22,530 % aastas, toimivas krediidilimiidis 2300 eurot ja ostu7-või sularaha väljamakse limiidis 3 000 eurot, krediidi kogukuluga 2 998,81 eurot. Krediidiandja edastas kostjale teatise lepingust tuleneva võlgnevuse kohta ja lepingu ülesütlemise tahteavalduse, millega teavitas kostjat võlgnevusest ja andis tähtaega võlgnevuse tasumiseks kuni 21.07.
5. 02.08.2022 seisuga kostjal on tasumata põhiosa summa 2300 eurot. Krediidilimiit vastavalt lepingule 2300 eurot, mis suurenes lisandunud intressi võrra ehk 150,99 euro võrra. Kuna kostja jäi kohustuslike püsimaksetega võlgu, siis ütles krediidiandja lepingu üles. Arvelduskrediidi- ja krediitkaardi kasutamise lepingu ülesütlemisel võla tõttu muutub tehnilisel põhjusel lepingu number, seega numbriks tuleb lugeda xxxx. xxxx põhiosa arvutuskäik. Kostja sai kasutusse 2 300 eurot. Lepingust tulenevalt põhiosa kasutamise limiit on suurenenud 150,99 euro võrra laenu tagasi maksmata jätmise tõttu ja sellest tulenevalt on hageja nõue 2 450,99 eurot. 20.06.2019 sõlmisid kostja ja S AS arvelduslaenulepingu xxxx summale 1750 eurot. Lepingu põhitingimuste kohaselt lepiti kokku fikseeritud intressimääras 19,000 % aastas, krediidikulukuse esialgses määras 22,160 % aastas, krediidi kogukuluga 2 801,19 eurot ning lepingutasus 35,00 eurot. Kuna kostja jäi kohustuslike püsimaksetega võlgu, siis ütles krediidiandja lepingu üles. Alates 15.03.2021 kostja jäi võlgnevusse. 3 Arvelduskrediidi- ja krediitkaardi kasutamise lepingu ülesütlemisel võla tõttu muutub tehnilisel põhjusel lepingu number, seega numbriks tuleb lugeda xxxx. xxxx põhiosa arvutuskäik. Kostja sai lepingu alusel kasutusse arvelduslaenu 1499,99 eurot. Lepingu ülesütlemise hetkel oli kostja võlgnevus summas 1 799,99 eurot. Pärast lepingu ülesütlemist on teinud kostja osaliselt tagasimakse kokku summas 250 eurot. Sellest tulenevalt on hageja nõue 1 799,99-250 = 1 499,99 eurot.
6. Harju Maakohtu 05.12.2024 määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andis kostjale 20 päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta.
7. Kohus on 05.12.2024 määruse ja hagimaterjalid kostjale 10.12.2024 KÄPO-s kätte toimetanud. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg möödus 31.12.
8. Kostjad ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.
9. Kohus rahuldab

§ 407

lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte.

§ 407

lg 1 teise lause järgi loetakse tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsust eeldades õiguslikult põhjendatud. Kohus kontrollis nõude rahuldamise eeldusi – kas lepingu saab sõlmituks lugeda, kas tarbijakrediidileping oli nõutud vormis ja sisaldas kõiki nõutud andmeid, kas krediit oli tarbija kasutusse antud, kas krediidi kulukuse määr lepingus oli väljendatud õigesti ega ületanud maksimaalset määra ning kas krediidiandja järgis krediidi andmisel vastutustundliku laenamise kohustust. Kohtu hinnangul ei esine alust hagi rahuldamata jätmiseks. Menetluskulud 6.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. 7.

§ 174

lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 8.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 139

lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 9. Hagejal on kandnud menetluskuluna riigilõivu 840 eurot. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi kuulus kuni 12 500 euro suuruse hagihinna korral tasumisele 840 eurot. Tasutud riigilõiv 840 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu. 10.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni 4 tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 11. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

§ 177

lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik 5