Obsah (5)

§ 391§ 211§ 430§ 432§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ahti Kuuseväli Kohtujurist Sandra Maide Määruse tegemise aeg ja koht 13.03.2025, Tallinna kohtumaja (Lubja tn 4, Tallinn) Tsiviilasja number 2-24-4215 Tsiviil

§ 391) ega esita muid nõudeid.

Kohaldub eelnevalt punktis 10 kokkulepitu.

1. Käesolevas kompromissis sisalduvad kokkulepitud tingimused kohalduvad ning kompromiss jõustub, peale ASSG Main OÜ poolt kompromissi summa 375 000 eurot laekumist Rahandusministeeriumi deposiitkontole nr xxxx (AS Xxxx). Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kaebajale kättetoimetamisest. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
2. Harju Maakohtu menetluses on Tallinn, Luise tn 17 korteriühistu, A. K., V. T., Osaühingu SV INVEST, P. P., Elporti OÜ, Grendaria Bygg OÜ, P. B., K. R. hagi ASSG MAIN OÜ, Luise 17 Apartments OÜ vastu valduse vabastamise ja kasutuseeliste ning kulutuste hüvitamise nõudes.
3. Hageja asendamisest. Esmakordselt esitasid menetlusosalised kohtule kompromissi taotluse 14.11.2024, milles muuhulgas taotlesid P. P. kaasamist kolmanda isikuna käesoleva tsiviilasja menetlusse. Taotluse kohta otseselt ühtegi põhjendust esitatud ei ole, kuid kompromissi sõlmimise aluseks oleva asjaoluna on muuhulgas tuginetud sellele, et O. G. võõrandas Luise 17/2, Tallinn eriomandi nr xxxx P. P. (dtl 1402 p D). Varasemalt oli O. G. ise esitanud kohtule korteriomandi võõrandamise tõttu taotluse tema asendamiseks P. P.ga (dtl 885). P. P. (esindaja Heili Püümanni kaudu) on kohtule teatanud 11.03.2025 (dtl 1459), et soovib astuda menetlusse varasema hageja asemel.

§ 211

lg 1 sätestab, et kui omaniku ja kolmanda isiku vahel on vaidlus kinnisasjaga seotud asjaõiguse üle, on õigusjärglasel kinnisasja võõrandamise korral astuda menetlusse omandi ülemineku ajast alates poolena senise poole asemel. Arvestades eeltoodut loeb kohus P. P. senise hageja O. G. asemel menetlusse astunuks P. P. esimese sellekohase avalduse tegemise ajast, s.o alates 14.11.

1. Seetõttu ei ole O. G. alates 14.11.2024 käesolevas tsiviilasjas hagejaks.
2. Pooled on 19.02.2025 esitanud kohtule kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Uue kompromissi esitamise tõttu loeb kohus, et pooled on loobunud 14.11.2024 esitatud kompromissi kinnitamisest ning kõigist selles dokumendis esitatud taotlustest, kuna asjakohased taotlused on uuesti esitatud 19.02.2025 menetlusdokumendis. 4.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kuna kohtule esitatud taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks vastab seadusest tulenevatele nõuetele, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, siis ei esine selle kinnitamisest 10 / 11 2-23-17000 keeldumise aluseid ning taotlus kuulub rahuldamisele. Seega tuleb esitatud kompromiss kinnitada ja menetlus tsiviilasjas lõpetada.

1. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1). Kompromissis väljendatud tahteavaldused on käesoleva kohtumääruse tegemise seetõttu kehtivad (TsÜS § 68 lg 5) ning nende saamiseks ei pea pöörduma täiendavalt kohtu poole.
2. Kohus selgitab, et

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 7. Tulenevalt

§ 168

lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole menetluskulude kandmises teisiti kokku leppinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Ahti Kuuseväli kohtunik 11 / 11