lg 1 järgi kokkuleppemenetluses, kiirmenetluse sätete järgi Prokurör ringkonnaprokurör Rainer Amur Süüdistatav N.L, isikukood XXXXXXXXXXXXX Kaitsja riigi õigusabi korras määratud kaitsja vandeadvokaat Andres Tamm, süüdistatav kaitsja osavõttu kohtuistungist ei taotlenud Kohtuistungi toimumise aeg 17.07.2020 RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku §-dest 248-249, 2561 ja 2565 lg 1 p 2, lg 2 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada N.L kuriteos
2.
lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendada käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust N.L-ile Pärnu Maakohtu 20.03.2019 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse - vangistus 1 (üks) aastat - võrra ning mõista liitkaristuseks vangistus 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud. 3.
lg 1, 3 alusel asendada vangistus 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud, s.o 450 (nelisada viiskümmend) päeva, üldkasuliku tööga 450 (nelisada viiskümmend) tundi, mille tegemisajaks määrata 24 (kakskümmend neli) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. 4. Allutada süüdimõistetu vastavalt
lg 4, 6 ja 7 üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu, järgib üldkasuliku töö tegemise ajal temale ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele. 4.1. Kohus määrab, et N.L teostab üldkasulikku tööd Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku Kriminaalasi nr 1-20-5063 järelevalve all ja kohustub täitma
elama oma alalises elukohas: XXXXXXXXXXXXXXXXX 4.1.
sätestab, et kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt
lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades
lg 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva vangistusega. Kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa
Liitkaristus mõistetakse vastavalt
MS § 180 lg 1 alusel riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 2565 lg 2, § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 438,00 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 64,80 eurot, kokku menetluskulu 502,80 eurot (viissada kaks eurot 80 senti).
KOKKULEPPE SISU JA KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD KOHTUS 2. Kooskõlas süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel 17.07.2020 sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör N.L-i süüdimõistmist
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 3 (kolm) kuud.
lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendatakse mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 20.03.2019 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa s.o 1 (ühe) aasta vangistust võrra ning mõista liitkaristuseks vangistus 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud.
lg 1, 3 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga 450 (nelisada viiskümmend) tundi, mille tegemisajaks määrata 24 (kakskümmend neli) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Allutada süüdimõistetu vastavalt
lg 4, 6 ja 7 üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu, järgib
lg 1 p 1-6 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele. Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, mille kohaselt süüdimõistetu kohustub: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 256’5 lg 2 ning § 180 lg 1 alusel mõistetakse N.L-ilt riigieelarve tuludesse välja menetluskulud: sundraha 438,00 eurot ja kaitsjatasu 64,80 eurot, kokku 502,80 eurot, mis tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest s.o 41,90 eurot kuus. 3. Kohtuistungil avaldas N.L , et saab sõlmitud kokkuleppest aru ja nõustub kõikide kokkuleppes kajastatud õiguslike järelmitega. Samuti kinnitas ta, et jääb kokkuleppe juurde, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ning kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet ning soovis, et kohus teeks just sellise otsuse, nagu kokkuleppes kirjas. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 3
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista talle kokkuleppekohane karistus. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Sundraha tuleb vähendada vastavalt kokkuleppes ettenähtule, kuna see on kooskõlas kiirmenetluse reeglitega. 5. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. Kohus teeb otsuse eeltoodu alusel ning vastavalt sõlmitud kokkuleppele. (allkirjastatud digitaalselt) Rajar Miller kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.