KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 5. märts 2024, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-23-4233 Kohtunik Triin Harak Kohtuistungi sekretär Kärt Käära Väär

) § 20 lg 2 rikkumise eest

§ 241lg 1 järgi M.V-le karistuseks rahatrahvi 5 trahviühikut, s.o.

20 eurot. Väärteootsuse kohaselt parkis M.V sõiduki Volvo V90 Gross Country registreerimismärgiga XXX Eha tn XXX juures teepeenral nii, et jalakäijatele ei jäänud teepeenral vabaks vähemalt 0,7 meetri laiust käiguriba. Selle tegevusega on rikutud liiklusseaduse § 20 lg 2 nõuet, mille kohaselt asulateel tuleb sõiduk peatada või parkida sõiduteel selle parempoolse ääre lähedal või parempoolsel teepeenral nii, et jalakäijale jääks teepeenral vabaks vähemalt 0,7 meetri laiune käiguriba. Sellega pani M.V toime

§ 241lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kaebuse esitaja taotlus ja sisu

1. Kaebaja ei vaidlusta seda, et parkis 13.09.
2. a kell 13:27 Volvo V90 Cross Country registreerimismärgiga XXX Tartus Eha tn XXX asuva maja juures, st asulas, teepeenral nii, et jalakäijatele ei jäänud teepeenral vabaks vähemalt 0,7 meetri laiust käiguriba. Menetlusalune isik leiab, et kohtuväline menetleja on eksinud süsteemse tõlgendamise reeglite vastu.

§ 20

lg 2

-t 1 tuleb tõlgendada koostoimes

§ 22

lg 1

-ga 1 ja lg-ga 3. Viimati viidatud sätete kohaselt peab jalakäija liikuma temale ettenähtud teel või teeosal. Teel, kus sõidukitele kehtestatud suurim kiirus on suurem kui 20 kilomeetrit tunnis, peab jalakäija liikuma kõnniteel, selle puudumisel teepeenral. Nimetatud kohtade puudumise või liikumiseks sobimatuse korral võib jalakäija liikuda sõiduteel ainult selle ääre lähedal. Eelnevast saab järeldada, et teel, kus sõidukitele kehtestatud suurim kiirus on suurem kui 20 kilomeetrit tunnis, on jalakäijale antud õigus liikuda teepeenral üksnes siis, kui kõnniteed ei ole välja ehitatud tee kummalgi pool. Juhul, kui see on ühel pool teed välja ehitatud, teisel aga mitte, ning sõidutee piirneb teepeenraga, on jalakäija

§ 22

lg 1

-st 1 ja lg-st 3 tulenevalt kohustatud liikuma olemasoleval, st tee teisel pool välja ehitatud kõnniteel, teepeenral tal õigustust liigelda ei ole.

§ 22lg-s 3 räägitakse teest üldiselt, tee poolte osas säte mingit täpsustust ei tee.

Seda erinevalt näiteks

§ 22

lg-st 4, kus seadusandja on pidanud vajalikuks eristada ka tee pooli, öeldes, et kahesuunalisel eraldusribata asulavälisel teel, kus puudub kõnnitee, peab jalakäija liikuma ainult vasakpoolsel teepeenral. Järelikult seadusandja tahte kohaselt kehtib

§ 22lg 3-s toodud nõue tee kohta tervikuna, eristamata tee pooli.

Eha tänava Tähe ja Salme tänavate vahelisel lõigul on sõidukitele kehtestatud suurimaks kiiruseks 30 kilomeetrit tunnis. Samas ei ole sel tänavapoolel, kus asub Eha XXX maja ja kus 13.09.2023. a kell 13.27 parkis M.V oma sõidukit, kõnniteed ehitatud, kuid kõnnitee on olemas sama tänava vastasküljel. Järelikult puudub jalakäijail

-st tulenev õigustus liigelda Eha XXX maja esisel teepeenral. Kuna aga

§ 20

lg 2

-s 1 toodud kohustus on üheselt seotud jalakäija korrespondeeriva õigusega liikuda teepeenral, saab see norm rakenduda üksnes juhul, kui tegu on asulateega, kus puuduvad kõnniteed mõlemal pool teed. Praegusel juhul, nagu märgitud, see nii ei ole ja seetõttu ei kohaldu teepeenral parkimise kohta ka

§ 20

lg 2

1. Seega ei esinenud menetlusaluse isiku käitumises

§ 241

lg-s 1 nimetatud väärteotunnuseid ja järelikult tuleb väärteomenetlus lõpetada väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel. Alternatiivselt on menetlusalune isik leidnud, et juhul, kui kohus leiab, et menetlusaluse isiku käitumises siiski esinesid

§ 241lg 1 järgsed väärteotunnused, tuleb Tartu Linnavalitsuse 01.12.2023.

a üldmenetluse otsus tühistada ning väärteomenetluse 2 lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Menetlusalune isik leiab, et tema süü ei ole suur ning väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik huvi. Jalakäijale teepeenral vähemalt 0,7 meetri laiuse käiguriba vabaks jätmist raskendab see, et Tartus Eha XXX asuva maja ees pargitakse sõidukeid diagonaalselt sõiduteega. Sellisel viisil on Eha XXX ees sõidukeid pargitud juba vähemalt viimased 15 aastat, kuna sõiduteeäärega diagonaalne parkimine võimaldab rööpse parkimisega võrreldes samal maa-alal parkida suuremal arvul sõidukitel ja nii saab olemasolevat ala kõige optimaalsemal viisil ära kasutada. See on eriti aktuaalseks muutunud tingimustes, kus Tartu Linnavalitsus on oma järjepideva tegevusega tõrjunud parkivaid sõidukeid Eha tänava Tähe ja Salme tänavate vaheliselt alalt ära. Seda tehes on linnavalitsus jätnud arvestamata aga ka kohalike sõidukiomanike vajaduse oma sõidukeid parkida. Seejuures, olgu rõhutatud, ei ole kodulähedane parkimine pelgalt mugavus, see võimaldab teostada sõiduki üle ka vajalikku omanikujärelevalvet. Lisaks kehtivad menetlusalusele isikule väärteootsuses süüks pandud asjaolud (st jalakäijale teepeenral vähemalt 0,7 meetri laiuse käiguriba vabaks mittejätmine) näiteks samas piirkonnas Salme tänava jõepoolses servas parkivate autode puhul (vt kaebusele lisatud fotod nr 4 ja 5). Ometi pole linnavalitsus nende sõidukite parkijate osas pidanud vajalikuks väärteomenetlusi algatada. Sellest järeldub, et linnavalitsus ei pea analoogseid rikkumisi ka veel praegu oluliseks (st isikute süüd ja avalikku huvi suureks). Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas 3. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuses toodud menetlusaluse isiku seisukohtadega väärteokoosseisu puudumise osas.

§ 241

lg 1 kohaselt on sõiduki parkimine selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või - viisi rikkudes keelatud ning väärteona karistatav.

§ 20

lg 3 sätestab, et asula sõiduteel tohib sõidukeid peatada või parkida ühes reas, kaherattalisi külghaagiseta mootorrattaid, jalgrattaid, mopeede ja pisimopeede kõrvuti kahes reas, kusjuures sõiduki pikitelg peab olema rööpne sõiduteeäärega ja takistuse puudumisel ei tohi sõiduk olla kaugemal kui 0,2 meetrit sõiduteeäärest. Kohtuvälise menetleja hinnangul tuleb

§ 20

lg-t 2 tõlgendada vaidluse korral (sõiduki parkimine teatavad nurga all vs ühes reas sõiduki pikitelg rööpselt sõidutee äärega) lähtudes

§ 20

lg-s 3 ja 4 kehtestatud põhimõtetest - st, et sõidukid tuleb parkida ühes reas, va juhul kus seda lubab liikluskorraldusvahend või on olemas sõiduteelaiend. Kohtuväline menetleja jääb seisukohale, Eha tn XXX maja juures tuleb seega sõidukid parkida ühes reas rööpselt sõiduteega ning jättes teepeenral jalakäijatele vabaks vähemalt 0.70 meetri laiuse käiguriba. Menetlusalune isik on asunud seisukohale, et jalakäijal puudub antud asukohas õigus teepeenral liikuda, kuivõrd teiselpool sõiduteed on olemas (Eha XXX hoone vastas) kõnnitee. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole võimalik tõlgendada liiklusseadust menetlusaluse isiku poolt toodud viisil.

§ 20

reguleerib sõiduki peatamist ja parkimist asulateel olenemata sellest, kas teiselpool tänavat on konkreetses asukohas olemas kõnnitee osa või mitte. Liiklusseaduse § 20 lg 2 reguleerib parkimiskorda nii sõidutee vasakul kui ka paremal poolel. Reeglid kehtivad seega mõlema sõidutee poole osas vastavalt sellele, kas vastava sõidutee ääres on kõnnitee või teepeenar. Liiklusseaduse

1. peatükk 2 jagu reguleerib aga jalakäia liiklusreegleid. Kohtuväline menetleja jääb seisukohale, et jalakäijale kehtestatud liiklusreeglid ei anna sõidukijuhile õigust rikkuda parkimise ja peatumise osas kehtestatud reegleid ning menetlusaluse isiku poolne viidatud seaduse sätete tõlgendus ei ole olnud seadusandja 3 eesmärgiks. Eha tn on olemas kõnnitee vaid väga lühikeses lõigus ühel pool sõiduteed ning jalakäijad on Eha tn sunnitud valdavalt kasutama liikumiseks teepeenart mõlemal pool sõiduteed. Kohtuväline menetleja ei nõustu ka menetlusaluse isiku alternatiivse nõudega lõpetada menetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel avaliku menetlushuvi puudumise tõttu, kuna tema süü ei ole suur. Tartu Halduskohus 24.05.
2. a otsuses haldusasjas nr 3-22-1085 jõudnud järeldusele, et isikul ei ole subjektiivset õigust nõuda parkimise võimaldamist temale sobivas kohas ja viisil linnatänaval. Asjaolu, et menetlusalune isik on oma sõidukit parkinud linnatänaval liiklusnõuetevastaselt väga pika ajal jooksul, ei muuda menetlusaluse isiku käitumist õiguspäraseks. Lähtudes linnale laekunud kaebustest ning arvestades ka asjaolu, et läheduses on mitmed koolid (nt Tartu Kunstikool, Eha tn 41; Tartu Karlova Kool, Salme tn 1a kinnistu piirneb Eha tänavaga), mistõttu Eha tänaval liigub palju jalakäijad, siis esineb ülekaalukas avalik huvi parkimisnõuete järgmise osas antud tänavalõigul. Samamoodi teostatakse kontrolli parkimisnõuete järgimise üle Salme tänaval ning ka kõigil ülejäänud Tartu linna tänavatel. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt oli antud juhul menetlusalusele isikule lühikese aja jooksul määratud juba 2 kirjalikku hoiatust ning juhitud menetlusaluse isiku tähelepanu parkimisnõuete rikkumisele. Vaatamata eeltoodule jätkas menetlusalune isik parkimisnõuete rikkumist, mistõttu koostati menetlusalusel isikule septembris 2 trahviteadet (14.09.
3. a trahviteade nr TT-23-5470 ning 22.09.
4. a trahviteade nr TT-23-5692, mis on samuti vaidlustatud Tartu Maakohutus (väärteoasi nr 4-234234). Kohtuvälise menetleja hinnangul tuleb menetlusalusele isikule etteheidetavasse teosse suhtuda täie tähelepanu ja rangusega, kuivõrd parkimisnõuete rikkumine Tartu linna tänavatele on paraku üsna sagedane käitumisviis. Seega kannab M.V-le mõistetud karistus lisaks M.V õiguskuulekale käitumisel suunamise eesmärgile, märkimisväärset üldpreventiivset eesmärki. Eeltoodut arvestades jääb kohtuväline menetleja seisukohale, et M.V kaebus Tartu Linnavalitsuse 01.12.
5. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 379523000029 tuleb jätta rahuldamata. Kohtuväline menetleja peab võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses vastavalt VTMS § 120 lg-le
6. Kaebaja täiendav seisukoht
7. 26.02.2024 esitas M.V kohtule täiendava seisukoha. M.V märgib, et ei ole nõus Tartu Linnavalitsuse seisukohas esitatud kahe faktiväitega. Esiteks ei nõustu kaebaja väitega „Eha tn on olemas kõnnitee vaid väga lühikeses lõigus ühel pool sõiduteed ning jalakäijad on Eha tn sunnitud valdavalt kasutama liikumiseks teepeenart mõlemal pool sõiduteed.“ Kaebaja toob välja, et Eha tänava Salme ja Tähe tänava vahelises lõigus on sõiduteest äärekivi või piirdepostidega eraldatud kõnnitee sisuliselt terves ulatuses. Teiseks ei ole kaebaja päri väitega „Samamoodi teostatakse kontrolli parkimisnõuete järgimise üle Salme tänaval ning ka kõigil ülejäänud Tartu linna tänavatel.“. Kaebaja märgib, et Salme tänaval pargitakse jätkuvalt Emajõe poolses küljes valdavalt teepeenral, jätmata jalakäijatele 0,7 meetrist käiguriba. Seda sealhulgas Eha tänava ja Tolstoi tänava vahelises lõigus. Möödudes keskmiselt 2-3 korda päevas selles lõigus parkivatest sõidukitest, ei ole ta neil märganud trahvi- või hoiatussedeleid. Sealjuures on Tartu Karlova Kooli ja Tartu Kunstikooli õpilaste jaoks tegu samaväärse kooliteega nagu Eha tänava lõik Tähe ja Salme tänavate vahel. M.V märgib, et vastupidiselt kohtuvälise menetleja väidetele on ta kogu aeg eeldanud, et tema 4 käitumine on seaduspärane ja selline parkimisviis on õigustatud. Seega ei saa ta nõustuda, et eelnev hoiatuste tegemine saaks kuidagi mõjutada tema võimaliku süü suurust. KOHTU SEISUKOHT
8. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib kohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Menetlusalune isik M.V ja kohtuväline menetleja on kohtule kinnitanud nõusolekut lahendada asi kirjalikus menetluses. Kohus on seisukohal, et avaldatud asjaolude pinnal on võimalik väärteokaebus lahendada kirjalikus menetluses ning VTMS § 120 lg 2 alusel vajadust suulisel istungil asja lahendada, ei ilmnenud.
9. VTMS § 123 lg 2 kohaselt kohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seega võtab kohus seisukoha kõikides VTMS §-s 133 sätestatud küsimustes ega lähtu esitatud kaebuse piiridest.
10. VTMS § 133 kohaselt peab kohus kaebuse lahendamiseks välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). (I) Objektiivne teokoosseis 8.

§ 20

lg 2 näeb ette, et asulateel tuleb sõiduk peatada või parkida sõiduteel selle parempoolse ääre lähedal või parempoolsel teepeenral nii, et jalakäijale jääks teepeenral vabaks vähemalt 0,7 meetri laiune käiguriba.

1. 03.11.2023 koostatud väärteoprotokollis nr 379523000029 (tl 31) sisalduva kirjelduse järgi parkis M.V
2. septembril 2023 kell 13.27 Tartus Eha tänav XXX juures teepeenral nii, et jalakäijatele ei jäänud teepeenral vabaks vähemalt 0,7 meetri laiust käiguriba. Selle tegevusega rikkus M.V liiklusseaduse § 20 lg 2 nõuet ja pani toime

§ 241lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo.

Väärteoasja materjalide hulgas olevatelt fotodelt (tl 25-28) on näha, et sõiduk Volvo V90 registreerimismärgiga XXX on pargitud vastu maja seina, nii et sealt ükski jalakäija vahelt läbi ei mahu ning ka auto tagumise osa ja sõidutee vahe on oluliselt alla 0,7 m.

1. Tunnistaja I. L. ülekuulamise protokollist (tl 24) nähtuvalt teostas ta 13.09.2023 kell 13.27 rutiinset järelevalvet Eha tänaval. Avastas, et elumaja nr XXX ette teepeenrale oli pargitud terve rida sõidukeid diagonaalselt, jätmata liiklusseaduse § 20 lg 2 nõude kohaselt jalakäijatele teepeenral liikumiseks vähemalt 70 cm vaba ruumi. Sellel tänaval 5 on koolid, mistõttu liigub seal palju jalakäijaid ning teab, et linnavalitsusele on Eha XXX juures risti parkivate sõidukite kohta saabunud suve lõpust alates mitmeid kaebuseid. Seetõttu on järelevalveosakonna ametnikud seal viimasel ajal regulaarselt kontrollinud. Järelevalvepraktika oli antud kohas selline, et alguses ei määra kohe trahve, vaid piirdutakse hoiatamisega ja kui sõidukijuht edaspidi ikkagi valesti pargib, siis määratakse hoiatustrahv. 13.09.2023 oli seal diagonaalselt parkimas ka Volvo registreerimisnumbriga XXX. Sõiduki esiosa oli pargitud vastu Eha XXX elamu seina, sealt ei saanud ükski jalakäija liikuda. Et liiklusseadus ei väida kõnealuse punkti kohta sõnaselgelt, et 70 cm tuleb jätta sõiduteest kaugemasse serva, mõõtis ka pargitud sõiduki Volvo XXX kauguse sõidutee asfaldiservast, saades alla veerand meetri (<0,25 m). Seega oli sõiduki parkimisel rikutud parkimisnõudeid ja kuna antud sõiduk oli varem kahel korral (15.08.2023 ja 07.09.2023) saanud kirjaliku hoiatuse, siis sel korral määras ametnik hoiatustrahvi.
2. Menetlusalune isik M.V on üle kuulatud 03.11.2023 (tl 32). Ta tunnistab, et oli parkinud enda sõiduki Volvo V90 Cross Country registreerimismärgiga XXX 13.09.
3. a kell 13.27 Tartus Eha tänav XXX asuva maja juures, st asulas, teepeenral nii, et jalakäijatele ei jäänud teepeenral vabaks vähemalt 0,7 meetri laiust käiguriba, kuid siiski ei nõustu kohtuvälise menetlejaga. Menetlusalune isik leiab, et kohtuväline menetleja on eksinud süsteemse tõlgendamise reeglite vastu.

§ 20

lg 2 lauset 1 tuleb tõlgendada koostoimes

§ 22lg 1 lausega 1 ja lausega 3.

Viimati viidatud sätete kohaselt peab jalakäija liikuma temale ettenähtud teel või teeosal. Teel, kus sõidukitele kehtestatud suurim kiirus on suurem kui 20 kilomeetrit tunnis, peab jalakäija liikuma kõnniteel, selle puudumisel teepeenral. Nimetatud kohtade puudumise või liikumiseks sobimatuse korral võib jalakäija liikuda sõiduteel ainult selle ääre lähedal. Eelnevast saab järeldada, et jalakäijale on antud õigus liikuda teepeenral üksnes siis, kui kõnniteed ei ole välja ehitatud tee kummalgi pool. Juhul, kui see on ühel pool teed välja ehitatud, teisel aga mitte, ning sõidutee piirneb teepeenraga, on jalakäija

§ 22

lg 1 ja lg 3 tulenevalt kohustatud liikuma olemasoleval, st tee teisel pool välja ehitatud kõnniteel, teepeenral tal õigustust liigelda ei ole. Seega ei esinenud Volvo V90 Cross Country registreerimismärgiga XXX eest vastutava isiku käitumises

§ 241

lg-s 1 nimetatud väärteotunnuseid ja järelikult tuleb väärteomenetlus lõpetada väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 р 1 alusel. Menetlusalune isik selgitab, et Tartus Eha XXX asuva maja ees toimuv parkimine diagonaalselt sõiduteega on välja kujunenud pika aja jooksul, lähtuvalt soovist kasutada olemasolevat ala ära kõige optimaalsemal viisil. Sõiduteeäärega diagonaalne parkimine võimaldab rööpse parkimisega võrreldes samal maa-alal parkida suuremal arvul sõidukitel. Häirivana mõjub ka sõidukiomanike ebavõrdne kohtlemine linnavalitsuse poolt. Antud süüks pandud asjaolud kehtivad ka näiteks Salme tänava jõepoolses servas parkivate autode puhul, aga sellele vaatamata pole linnavalitsus nende sõidukite vastutavatele kasutajatele samalaadseid hoiatusi ega trahviteateid väljastanud. Ometi on Tartus Eha XXX asuva maja ees täis pargitud paarikümne meetrine ala, samal ajal kui Salme tänaval on teepeenar sõidukite poolt kinni pargitud tihti mitme tänavavahe ulatuses. 12. Seega ei vaidlusta menetlusalune isik auto parkimist väärteoprotokollis välja toodud kohas ja viisil. Vaidlus on selles, kas tal oli õigus nii parkida või mitte. 13.

§ 241

lg 1 kohaselt on sõiduki parkimine selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või - viisi rikkudes keelatud ning väärteona karistatav. 6 14.

§ 20

lg 2 sätestab, et asulateel tuleb sõiduk peatada või parkida sõiduteel selle parempoolse ääre lähedal või parempoolsel teepeenral nii, et jalakäijale jääks teepeenral vabaks vähemalt 0,7 meetri laiune käiguriba. Samamoodi tohib asulas sõidukit peatada ja parkida ka tee vasakul poolel ühesuunalisel teel ja sellisel kahesuunalisel teel, mille keskel pole trammiteed ning kus mõlemas suunas on üks sõidurada, mida teineteisest eraldab katkendjoon või mille puudumisel sõidutee on alla üheksa meetri lai, arvestamata sõidutee laiendina ehitatud parklat. Seega reguleerib

§ 20

lg 2 sõiduki parkimist nii sõidutee vasakul kui ka paremal poolel eraldiseisvalt. 15.

§ 20

lg 3 sätestab, et asula sõiduteel tohib sõidukeid peatada või parkida ühes reas, kaherattalisi külghaagiseta mootorrattaid, jalgrattaid, mopeede ja pisimopeede kõrvuti kahes reas, kusjuures sõiduki pikitelg peab olema rööpne sõiduteeäärega ja takistuse puudumisel ei tohi sõiduk olla kaugemal kui 0,2 meetrit sõiduteeäärest. Nõuet ei kohaldata sõidukite kohta, mis on pargitud käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt.

§ 20

lg 4 kohaselt asulas tohib alla kuue meetri pikkuse A- ja haagiseta B-kategooria ning haagiseta D1-alamkategooria mootorsõiduki peatada või parkida ka: 1) sõiduteel selle ääre suhtes teatava nurga all kohas, kus seda lubab liikluskorraldusvahend või on olemas sõiduteelaiend; 2) kõnniteeäärses parklas liikluskorraldusvahendiga määratud korra kohaselt; 3) osaliselt või täielikult kõnniteel, kus seda lubab asjakohane liikluskorraldusvahend, jättes jalakäijale sõiduteest kaugemal kõnniteeserval vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba; 4) ohutussaarel ja eraldusribal, kus seda lubab asjakohane liikluskorraldusvahend.

1. Seega tuleb liiklusseadusest üldine põhimõte, et sõidukid tuleb parkida asula sõiduteel ühes reas, va juhul kus seda lubab liikluskorraldusvahend või on olemas sõiduteelaiend. Puudub vaidlus selles, et lubavat liikluskorraldusvahendit ega sõiduteelaiendit Eha tn XXX maja juures ei ole, seega tuleb sõidukeid seal parkida ühes reas rööpselt sõiduteega ning jättes teepeenral jalakäijatele vabaks vähemalt 0,70 meetri laiuse käiguriba.
2. Menetlusalune isik on asunud seisukohale, et antud alal on talle etteheidetaval viisil parkimine lubatud, kuivõrd jalakäijal puudub antud asukohas õigus teepeenral liikuda, kuna teiselpool sõiduteed on olemas (Eha tn XXX hoone vastas) kõnnitee. Kohus eelkirjeldatud tõlgendusega ei nõustu.

§ 20

reguleerib sõiduki peatamist ja parkimist asulateel olenemata sellest, kas teiselpool tänavat on konkreetses asukohas olemas kõnnitee osa või mitte. Normist ei ilmne, et kohustus jätta teepeenral jalakäijatele vabaks vähemalt 0,70 meetri laiune käiguriba, teatud tingimustel ei kehtiks. Liiklusseaduse § 20 lg 2 reguleerib parkimiskorda nii sõidutee vasakul kui ka paremal poolel. Reeglid kehtivad seega mõlema sõidutee poole osas vastavalt sellele, kas vastava sõidutee ääres on kõnnitee või teepeenar.

1. Seega on kohus seisukohal, et väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoprotokolli, fotode, tunnistaja ning menetlusaluse isiku enda ütlustega.
2. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et täielikult on tõendamist leidnud, et M.V parkis 13.09.2023 kell 13.27 Tartus Eha tn XXX maja ees mootorsõiduki Volvo V90 Cross Country numbrimärgiga XXX teepeenral nii, et jalakäijatele ei jäänud teepeenral vabaks vähemalt 0,7 meetri laiust käiguriba. Seega on tema tegu kvalifitseeritud õigesti

§ 241lg 1 järgi.

7 (II) Subjektiivne koosseis, õigusvastasus ja süü ning väärteomenetlust välistavad asjaolud

1. Väärteona on KarS § 15 lg 3 tulenevalt karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Kohtu hinnangul pani M.V süüteo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. M.V parkis teadlikult konkreetses asukohas konkreetsel viisil. Samas oli saanud enne hoiatustrahvi 2 kirjalikku hoiatust (15.08.2023.a ning 07.09.
2. a). Seega ta teadis, et niimoodi parkides rikub ta parkimisnõudeid, sellele vaatamata pani ta toime uue rikkumise. Seega on täidetud ka väärteo subjektiivse koosseisu tunnused.
3. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. KarS § 39 sätestab, et isikul puudub süü, kui ta ei saa aru oma teo keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu. M.V avaldatust nähtuvalt on ta kogu aeg eeldanud, et tema käitumine on seaduspärane ja selline parkimisviis on õigustatud. Arvestades, et menetlusalune isik oli saanud varem 2 hoiatustrahvi juba samalaadse käitumise tõttu, pidi ta olema teadlik sellise käitumise keelatusest. Et isik ei nõustu kohtuvälise menetleja õigustõlgendusega ei muuda eksimust vältimatuks.
4. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik on süüdi väärteo toimepanemises ja teda tuleb karistada.
5. Tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud materjalidega, uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et M.V väärteoasjas puuduvad VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud.
6. Aset on leidnud tegu, milles M.V-d süüdistatakse ning kohtul ei tekkinud kahtlust, et just M.V on nimetatud teo toime pannud. Tegemist on koosseisupärase väärteoga, mis on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud ning kohtuväline menetleja oli pädev karistuse määramiseks.
7. Kohus ei tuvastanud asjas väärteomenetlusõiguse rikkumist. (III) Menetluse lõpetamisest otstarbekuse kaalutlusel
8. Kaebaja on kohtule esitatud kaebuses leidnud, et väärteomenetlus tuleks lõpetada otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib menetleja väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
9. Menetlusalune isik selgitas, et sellisel viisil on Eha XXX ees sõidukeid pargitud juba vähemalt viimased 15 aastat, kuna sõiduteeäärega diagonaalne parkimine võimaldab rööpse parkimisega võrreldes samal maa-alal parkida suuremal arvul sõidukitel ja nii saab olemasolevat ala kõige optimaalsemal viisil ära kasutada. Kohtuväline menetleja selgitab omalt poolt, et Tartu Halduskohus 24.05.
10. a otsuses haldusasjas nr 3-221085 jõudnud järeldusele, et isikul ei ole subjektiivset õigust nõuda parkimise võimaldamist temale sobivas kohas ja viisil linnatänaval. Asjaolu, et menetlusalune isik on oma sõidukit parkinud linnatänaval liiklusnõuetevastaselt pika ajal jooksul, ei muuda menetlusaluse isiku käitumist õiguspäraseks.
11. Tunnistaja I. L. ülekuulamise protokollist selgub, et sõiduk oli varem kahel korral, so 15.08.2023 ja 07.09.2023, saanud kirjaliku hoiatuse, mistõttu kolmandale rikkumisele reageeris ametnik juba hoiatustrahviga. Seega oli menetlusalusele isikule teada, et 8 selliselt parkides rikub ta parkimisnõudeid, kuid sellele vaatamata pani ta uuesti toime samasuguse rikkumise.
12. Kaebuse esitaja selgitab, et lisaks kehtivad menetlusalusele isikule väärteootsuses süüks pandud asjaolud (st jalakäijale teepeenral vähemalt 0,7 meetri laiuse käiguriba vabaks mittejätmine) näiteks samas piirkonnas Salme tänava jõepoolses servas parkivate autode puhul. Ometi pole linnavalitsus nende sõidukite parkijate osas pidanud vajalikuks väärteomenetlusi algatada. Sellest järeldub, et linnavalitsus ei pea analoogseid rikkumisi ka veel praegu oluliseks (st isikute süüd ja avalikku huvi suureks).
13. Kohtuväline menetleja märgib aga, et lähtudes linnale laekunud kaebustest ning arvestades ka asjaolu, et läheduses on mitmed koolid (nt Tartu Kunstikool, Eha tn 41; Tartu Karlova Kool, Salme tn 1a - kinnistu piirneb Eha tänavaga), mistõttu Eha tänaval liigub palju jalakäijad, esineb ülekaalukas avalik huvi parkimisnõuete järgmise osas antud tänavalõigul. Samamoodi teostatakse kontrolli parkimisnõuete järgimise üle Salme tänaval ning ka kõigil ülejäänud Tartu linna tänavatel.
14. Kohtu hinnangul ei saa jõuda järeldusele, et asjas puudub avalik menetlushuvi. Kaebuse esitaja väljatoodu, et teistelgi lähedalasuvatel tänavatel pargitakse nõudeid eiravalt, viitab vastupidi, et tegemist on laiema probleemiga, mitte pelgalt erandliku üksikjuhtumiga. Olukorras, kus linnavalitsusse on laekunud kaebusi seoses parkimisnõuete rikkumisega antud kohas ning samal ajal on järeldatav, et parkimisnõuete eiramine asukohas on leviv praktika, võib järeldada, et jalakäijatel on selliselt auto parkimine takistanud liikumist. See on tinginud kaebuste esitamise ning vajaduse probleemiga tegeleda. Kuivõrd just linnaelanikud on väljendanud Tartu Linnavalitsusele huvi läbi kaebuste, et probleemiga tegeletaks, ei saa järeldada, et tegemist oleks linnakeskkonna tingimustes ebaolulise rikkumisega. Seega ei ole kohtu hinnangul põhjendatud väärteomenetluse VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel lõpetamine. (IV) Karistuse kohaldamisest 32.

§ 241lg 1 rikkumise eest on seadusandja karistusena ette näinud rahatrahvi kuni 10 trahviühikut. Kar

S § 47 lg 1 kohaselt on rahatrahvi minimaalne määr 3 trahviühikut. Seega on ettenähtud rahatrahv 3-10 trahviühikut. 33. Kohtuväline menetleja määras

§ 241lg 1 alusel M.V-le rahatrahvi 5 trahviühikut, s.o 20 eurot. karistuseks 34. Karistuse määramisel peab juhinduma Kar

S §-st 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-6-17 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-77-11, p 11 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). 9

1. Kohtuväline menetleja on M.V-le määranud rahatrahvi, mis jääb pisut alla keskmise määra.
2. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust asjas nr 1-19-4150, p 26).
3. Käesoleval juhul eiras kaebaja parkimisnõudeid takistades selliselt jalakäijate liikumist tänaval. Isik selgitas kaebuses, et selliselt on Eha tn XXX ees autosid pargitud vähemalt viimased 15 aastat ning kuna parkimiskohti on vähe ja sõiduteeäärega diagonaalne parkimine võimaldab rööpse parkimisega võrreldes samal maa-alal parkida suuremal arvul sõidukitel. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus hindab M.V süüd keskmise lähedaseks, jäädes pisut sellest alla.
4. Lisaks isiku süüle on oluline hinnata ka karistuse üld- ja eripreventiivset eesmärki. Kohtuväline menetleja on oma seisukohas selgitanud, et linnavalitsusele on esitatud kaebusi seoses vaidlusaluses kohas parkimisnõuete rikkumisega. Seetõttu on vajalik rikkumistele reageerida, et neid edaspidi ära hoida. Selle kaudu on võimalik mõjutada nõuetest kinnipidamist. Karistus peab mõjutama ka konkreetset menetlusalust isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest. M.V oli saanud enne hoiatustrahvi 2 kirjalikku hoiatust (15.08.2023.a ning 07.09.
5. a), seega oli antud rikkumine isikule järjekorras
6. valesti parkimine lühikese aja jooksul. Samas ei ole karistusregistri andmetest nähtuvalt M.V-l kehtivaid karistusi. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja õigustatult määranud talle karistuseks rahatrahvi, mis jääb pisut alla keskmise määra, mis eelduslikult on piisav mõjutamaks menetlusalust isikut käituma edaspidi õiguskuulekalt.
7. Arvestades kokkuvõtvalt teo toimepanemise asjaolusid, M.V süü suurust ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, on kohtu hinnangul põhjendatud isikule määratud karistus, 5 trahviühiku ulatuses summas 20 eurot.
8. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus M.V kaebuse rahuldamata. M.V-l tuleb tasuda rahatrahv 5 trahviühikut, s.o 20 eurot Tartu Linnavalitsuse 01.12.2023.a otsuses nr 379523000029 märgitud arvelduskontole ja viitenumbriga 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Triin Harak 10