Obsah (9)

§ 6§ 1§ 31§ 28§ 22§ 86§ 108§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 7. veebruar 2025. a kell 10.00, Tallinnas Tsiviilasi Regional Jet OÜ avaldus pankr

§ 6lg 1).

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest või võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Käesolev menetlus on põhimaksejõuetusmenetlus ning määrust on kohustatud tunnustama kõik teised liikmesriigid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2015/848 art 19 alusel. Asjaolud ja pankrotiavaldus

1. Harju Maakohtule on esitatud Regional Jet OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on Regional Jet OÜ (edaspidi Ffly) lennuettevõtja, mis tegutseb Xfly kaubamärgi all ja kuulub 100% Aktsiaseltsile Nordic Aviation Group, mis tegutseb Nordica kaubamärgi all. Gruppi kuulub peale emaettevõtte Nordica ja tütaräriühingu Xfly ka teine tütaräriühing Nordic Aviation Advisory OÜ (edaspidi Nordica koos tütaräriühingutega Grupp). Grupp kuulub 100% Eesti Vabariigile.
2. a lõpus algas erastamisprotsess, kuid 18.11.
3. a Grupi erastamine ebaõnnestus, kuna potentsiaalne investor teatas juhatustele ja aktsionärile, et ta ei ole enam huvitatud Grupi omandamisest.
4. Sellega seoses palus juhatus Eesti valitsuselt täiendavat likviidsust 10 miljonit eurot, mis oleks võimaldanud Grupil tegevust jätkata vähemalt
5. aasta aprillini ehk järgmise, tavapäraselt lennuettevõtjatele kasumliku suvehooaja alguseni, kuid Eesti valitsus teavitas 19.11.
6. a, et ei saa Grupile täiendavat likviidsust võimaldada. Grupi äritegevuse rahavoog oli
7. aastal negatiivne. Alates
8. a augustist juhtkonna poolt ellu viidud tegevuste eesmärk oli muuta Grupi äritegevuse rahavoog positiivseks. See saab aga olla võimalik ainult lennunduse suvehooajal 2025 (IATA kohaselt märtsi viimasest pühapäevast oktoobri viimase pühapäevani) ning Nordica/ Xfly olemasolevad vahendid ei ole 2024 / 2025 talvehooaja kulude katmiseks piisavad. Xfly varade kogumaht on seisuga 2 27.11.
9. a ca 24,1 miljonit eurot, samas kui koguvõlg on ca 50,6 miljonit eurot, seetõttu on Xfly omakapital ca –26,5 miljonit eurot.
10. Xfly praegune äritegevus ei suuda eeldatavasti toota piisavalt positiivset rahavoogu, et tagada tegevuse jätkumine. Eeltoodust tulenevalt ning lähtudes sellest, et Xfly on püsivalt maksejõuetu, palub Xfly võtta pankrotiavaldus menetlusse ning nimetada ajutine haldur ja kuulutada välja Xfly pankrot. 4.12.
11. a määrusega nimetas kohus Regional Jet OÜ ajutiseks halduriks Kristo Tederi. Kohtumääruse põhjendused
12. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Regional Jet OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kristo Tederi. 5.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. 6.

§ 31lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara 14 378 702 euro väärtuses. Võlgnikul on kohustusi 53 434 212 euro ulatuses. Võlgniku sisuline majandustegevus (sõitjate õhutransport, lennuteenuste osutamine) on peatatud. Ajutise halduri hinnangul majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimalused puuduvad. Ajutises pankrotimenetluses tuvastatu põhjal muutus võlgnik püsivalt maksejõuetuks hiljemalt 19.11.2024. a. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. 7.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

1. Võlgnik on toonud välja, et makseraskuste tekkimise põhjusteks olid tarneahelaga seotud probleemid, mis on muutunud problemaatiliseks kogu ülemaailmses lennunduses; lennumeeskonna, salongipersonali, tehnikute ja kontoripersonali täiendav vajadus. Lisaks on seitsme renditava ATR-lennuki rendilepingutes ette nähtud “liisingu lõppemise hoolduskorrigeerimine”. Võlgnik võttis aastatel 2020–2022 sõlmitud kuivrendi lepingutega kohustuse taastada need lennukid rendileandjale tagastamise ajaks esialgse tarneseisundi tasemele või kompenseerida vahe. See tähendas potentsiaalselt väga suuri hooldustöid ja kulusid, mille jaoks pidi jooksvalt vahendeid koguma. Olukorras, kus põhiline kommertsleping oli oma olemuselt kahjumlik, ei saanud ettevõte luua igakuiseid regulaarseid hooldusreserve ning kohustused liisinguandjate ees jäid rahastamata.
2. a jaanuaris jõudis audiitorfirma PwC järeldusele, et olulisim ärileping, pikaajaline märgrendi (ACMI) leping SAS-iga, mis allkirjastati
3. aasta mais, oli koormav/mittekasumlik, kuna selle lepinguga seotud tulud ei suutnud katta asjakohaseid kulusid.
4. Ajutine haldur ei ole tuvastanud ajutise pankrotiavalduse menetluse raames asjaolusid, mis viitaksid, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või 3 raske juhtimisviga

§ 28lg 3 mõistes.

Maksejõuetus on kujunenud mitmete aastate jooksul, kus maksejõuetuse tekkimisele aitasid koostoimes kaasa mitmed tegurid ning võlgnik on enamikku neist teguritest pankrotiavalduses kajastanud. Ajutine haldur on käesoleval hetkel seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 22lg 5 mõistes.

Maksejõuetuse põhjuste põhjalikum analüüs saab toimuda pankrotimenetluses. 10.

§ 86

lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on

§§ 86

ja 19 alusel kohustatud juhatuse liikmed P.S , J.P , M.Y ja endised juhatuse liikmed B.F ja Z.H . 11. Pankrotivara moodustamise aluseks saab

§ 108lg 2 kohaselt olla vara tagasivõitmine ja vara tagasinõudmine.

Ajutine pankrotimenetlus on ajaliselt piiratud, mistõttu ei ole võimalik analüüsida ja hinnata kõiki võlgniku varasemaid toiminguid ja tehinguid. Seega ei saa välistada tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Ajutises pankrotimenetluses ajutine haldur selgeid vara tagasivõitmise võimalusi ei tuvastanud. Ajutise halduri tasu 12. Ajutine pankrotihaldur Kristo Teder on esitanud tasunõude 129,55 töötunni eest kokku summas 21 246,20 eurot (lisandub käibemaks 4 674,16 eurot). Võlgnik ajutise halduri tegevusele ega tasunõudele vastuväiteid ei esitanud. Võlgnik ajutise halduri tegevusele ega tasunõudele vastuväiteid ei esitanud.

§ 23

lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. 13. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasu summas 25 920,36 eurot (sh käibemaks 4 674,16 eurot). Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse

§ 23

alusel.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 4