) § 123 p 6 ning Vabariigi Valitsuse 08.04.2022 määruse nr 42 „Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestamine seoses Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi agressiooniga Ukrainas“ (sanktsioonimäärus) § 2 lg 11 p 2 alusel N.Y-le elamisloa andmisest. Sanktsioonimääruse § 2 lg 7 kohaselt ei kohaldata seda määrust Venemaa Föderatsiooni kodanikele, kes taotlevad õppimiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamist ühekordselt kuni ühe aasta võrra. Kuna N.Y soovib jätkata õpinguid teises õppeasutuses, ei ole tegemist varem kehtinud tähtajalise 3-24-3185 elamisloa pikendamisega. Seega ei saa kõnealust erandit kohaldada. N.Y-le ei kohaldu ka sanktsioonimääruse § 2 lg-s 8 sätestatud erand, sest N.Y kinnitusel ei ole ta lõpetanud õpinguid eestikeelse õppekava alusel ega oska eesti keelt vähemalt B2-tasemel.
Kuigi
ei sätesta selge sõnaga õppimiseks antava elamisloaga kindlaks määratud tingimusi, on siseministri 12.01.2017 määruse nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad“ (määrus nr 7) § 13 lg-s 2 sätestatud nõuded õppeasutuse esitatavale kutsele. Määruse nr 7 § 13 lg 2 p 3 kohaselt märgib õppeasutus kutsel andmed õppimise kohta, sh elamisloa õppimiseks taotlemise aluse, õppekava koodi ja selle õppekava nimetuse, kuhu välismaalane asub õppima, õppetaseme, õppetöö alguse ja lõpu kuupäeva ning elamisloa soovitud alguskuupäeva. Seega on õppimiseks antava elamisloaga kindlaks määratud tingimused, mh õppekava kood, õppekava nimetus ja õppetase, mis olid kindlaks määratud ka kaebaja elamisloaga. Õppeasutus võtab kutse esitamisega endale
-s sätestatud kutsuja kohustused (
Kui kutsuja kohustused lähevad ühelt õppeasutuselt üle teisele õppeasutusele, ei ole tegemist tähtajalise elamisloa pikendamisega, vaid uue tähtajalise elamisloa taotlemisega. Väär on kaebaja arusaam, et sanktsioonimääruse § 2 lg 7 eesmärk on võimaldada õppimiseks antud elamisloa pikendamist kuni õpingute reaalse lõpetamiseni ükskõik millises Eesti kõrgkoolis. Kaebaja kinnitas haldusmenetluses, et ta ei vasta sanktsioonimääruse § 2 lg-s 8 sätestatud tingimustele. 5. Tallinna Halduskohus jättis 13.02.2025 otsusega kaebuse rahuldamata. Kaebaja soovis alustada uusi õpinguid EBS-s magistriõppes, st jätkata õpinguid uues ülikoolis, õppekaval ja õppeastmes. Vaidlus käib selle üle, kas PPA-l tuli käsitada kaebaja taotlust uues õppeasutuses ja õppekaval õppima asumiseks varasema tähtajalise elamisloa pikendamise taotlusena, millele kohaldub sanktsioonimääruse § 2 lg-s 7 sätestatud erand. PPA leidis õigesti, et kaebaja olukorras ei olnud tegemist elamisloa pikendamise, vaid uue elamisloa taotlusega. Seda on PPA kaebajale ka haldusmenetluses selgitanud ning asjaolu, et kaebaja ja tema esindaja ei soovinud seda mõista, ei tähenda, et PPA oleks jätnud selgitamiskohustuse täitmata. Seadusandja on selgelt piiranud õppimiseks antava elamisloa kestuse konkreetse õppekava ja selle lõpetamisega. Seetõttu ei saanud kaebaja eeldada, et ta võib asuda varem väljastatud elamisloa alusel õppima mõnes teises ülikoolis mõnel teisel õppekaval ning tegemist on tähtajalise elamisloa pikendamisega. Uuel õppekaval ja teises ülikoolis õppima asumiseks 2
-i kohaselt taotleda uus elamisluba. Seega ei kohaldunud praegusel juhul sanktsioonimääruse § 2 lg-s 7 sätestatud erand, mis lubab tähtajalise elamisloa pikendamist ühe korra kuni ühe aasta võrra. Sanktsioonimääruse § 2 lg 7 eesmärk ei ole võimaldada Eestis õppinud Venemaa kodanikul jääda määramata ajaks Eestisse põhjusel, et ta soovib siin õpinguid jätkata. Sanktsioonimääruse § 2 lg-s 8 on tehtud erand sellistele Venemaa kodanikele, kes õppimiseks antud elamisloa alusel õppisid eestikeelse õppekava alusel või kes oskavad eesti keelt vähemalt B2-tasemel. PPA kontrollis, kas kaebajale võiks see erand kohalduda, kuid kaebaja selgitustest nähtuvalt ta ei vastanud sellele tingimusele. Seega ei pidanud PPA 11.11.2024 otsuses täiendavalt põhjendama, miks see erand ei kohaldu. Kuna kaebaja suhtes ei kohaldu sanktsioonimääruse § 2 lg-d 7 ja 8, välistab sanktsioonimääruse § 2 lg 11 p 2 imperatiivselt talle elamisloa andmise. Seega on PPA 11.11.2024 otsus, millega kaebajale keelduti
Esialgset õiguskaitset kohaldamata tekib oht, et kaebaja peab Eestist lahkuma enne kohtuotsuse jõustumist. Kaebaja osaleb reaalselt õppetöös. Eestist lahkumine toob kaasa mahajäämuse, mis võib lõppeda kursuse lõpetamata jätmisega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I
Apellatsioonkaebuses ei ole välja toodud ühtki uut faktilist asjaolu, vaid on korratud varem halduskohtule esitatud väiteid, mis ilmselgelt ei annaks alust apellatsioonkaebust rahuldada. 9. Tähtajaline elamisluba on välismaalasele antav luba Eestisse elama asumiseks ja Eestis elamiseks vastavalt
-ga sätestatud ja elamisloaga kindlaks määratud tingimustele (
Tähtajalise elamisloa kõrgharidustaseme õppes õppimiseks
lg-s 1 nimetatud õppeasutuses võib anda õppekava täiskoormusega läbimiseks kõrgharidusseaduse § 14 tähenduses ja kui õppeasutus on institutsionaalselt akrediteeritud (
Õppimiseks tähtajalise elamisloa taotlemisel esitab õppeasutus PPA-le kutse (
). Kutses peavad sisalduma andmed õppimise kohta, sh elamisluba õppimiseks taotlemise alus, õppekava kood ja selle õppekava, kursuse või praktika nimetus, kuhu välismaalane õppima asub, õppetase, õppetöö või praktika alguse ja lõpu kuupäev ning elamisloa soovitud alguskuupäev (määruse nr 7 § 13 lg 2 p 3, vt ka välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu (Riigikogu XIII koosseisu 590 SE) seletuskiri, lk 6). Seega on õppimiseks antava tähtajalise elamisloa puhul välismaalase viibimine Eestis piiritletud konkreetse õppeasutuse (kutsuja), õppeasutuse kutses märgitud õppekava ning õppetöö alguse ja lõpu kuupäevaga. 10. Tähtajalise elamisloa õppimiseks võib välismaalasele anda kehtivusajaga kuni õppekava nominaalaja lõpuni, kuid mitte kauemaks kui õppimise eeldatav kestus (
Tähtajalist elamisluba õppimiseks võib pikendada kuni õppekava nominaalaja lõpuni või kui õppekava nominaalaeg on lõppenud, siis õppimise eeldatava kestuse lõpuni (
Eeltoodust tuleneb, et välismaalane saab elamisloa kuni õppekava nominaalaja lõpuni, kuid mitte kauemaks kui õppimise eeldatav kestus. Sama põhimõte kehtib ka elamisloa pikendamise puhul. Õppimise eesmärgil antud elamisloa pikendamine on seotud õppekavaga, millega seoses tähtajaline elamisluba anti (vt ka määruse nr 7 § 33 lg 2 p 3). Seega õppima asumisel teisele õppekavale või teise Eesti kõrgkooli ei ole võimalik taotleda varasema elamisloa pikendamist, vaid välismaalasel tuleb taotleda uus tähtajaline elamisluba. Seejuures tuleb silmas pidada, et tähtajaline elamisluba õppimiseks antakse välismaalasele kindlaks ajaks ja kindlal eesmärgil ning õpingute lõpetamisel ja elamisloa tähtaja saabumisel ei saa välismaalasel tekkida õigustatud ootust, et talle antakse uus elamisluba ning ta saab jääda edasi Eestisse. 11.
p 6 kohaselt keeldutakse tähtajalise elamisloa andmisest, kui seda näeb ette rahvusvahelist sanktsiooni või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestav õigusakt. Sanktsioonimäärus kehtestab Vabariigi Valitsuse sanktsioonina piirangu Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi kodanikele viisa andmiseks, lühiajaliseks Eestis töötamiseks ning tähtajalise elamisloa andmiseks töötamise, õppimise või ettevõtluse eesmärgil (§ 1). Sanktsioonimäärust kohaldatakse kõigile Venemaa Föderatsiooni kodanikele, kes taotlevad
Sanktsioonimääruse § 2 lg 7 kohaselt ei kohaldata määrust erandina Venemaa Föderatsiooni kodanikele, kes taotlevad õppimiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamist ühekordselt kuni ühe aasta võrra. Kaebaja suhtes see erand ei kohaldu, sest ta oli oma õpingud Tallinna Tehnikaülikooli bakalaureuseastmes lõpetanud ja soovis asuda õppima EBS-i magistriõppesse uuele õppekavale. 12. Kaebaja etteheited PPA selgitamiskohustuse rikkumisele ei ole põhjendatud. Olukorras, kus kaebaja oli varasema tähtajalise elamisloa aluseks olnud õpingud Tallinna Tehnikaülikoolis lõpetanud, ei pidanud PPA suunama kaebajat esitama tähtajalise elamisloa pikendamise taotlust. Kaebaja ei ole haldus- ega kohtumenetluses välja toonud selliseid faktilisi asjaolusid, mis annaks aluse kohaldada tema suhtes mõnda muud sanktsioonimääruses ettenähtud erandit ja seega anda kaebajale kui Venemaa Föderatsiooni kodanikule tähtajalise elamisloa või seda pikendada. Elamisloa õppimiseks saab väljastada või pikendada
-s sätestatud alustel ja korras ning kaebaja välja toodud asjaoludel ei ole see ühelgi tingimusel võimalik. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.