Obsah (9)

§ 162§ 402§ 657§ 651§ 652§ 171§ 174§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 28.02.2025, Tallinn Kohtuasja num

§ 162lg 1) ning määras kindlaks kostja menetluskulude rahalise suuruse.

Kostja lepingulise esindaja tasu 170 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks, pidas maakohus mõistlikuks. Samuti pidas maakohus põhjendatuks ja vajalikuks 18 tunni ulatuses osutatud õigusabi, st kokku 3060 eurot. Nimetatud ajaarvestusele lisandus 47 minutit viimase istungi eest, st 133,16 eurot. Kooskõlas kostja taotlusega mõistis kohus hagejalt välja menetluskuludelt (3193,16 eurot) viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Apellatsioonkaebus

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldatakse või saadetakse asi maakohtule uueks arutamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 6 2-23-7756
2. Hageja leiab, et maakohus on tõendeid vääralt hinnanud. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et hageja tellis 27.05.2020 ettemaksuarvel oleva kauba. Kõnealune arve esitati hagejale alles 26.03.
3. Tegemist ei ole hageja tellimusega. Kostja ei ole tõendanud, et see arve oleks edastatud hagejale mais
5. Hageja tellis kostjalt konkreetse tootja (Aurelia) kindla kaubamärgiga (Bold) nitriilkindad. Kokku oli lepitud nii tootjas kui ka kaubamärgis. Maakohus on teinud tunnistaja X ütlustest väärad järeldused. Tunnistaja ütlused on kooskõlas hageja esitatud fotodega, kust nähtub, millist kaupa hagejale pakuti ja millega ta nõustus. Hageja vaidlustab maakohtu järelduse selle kohta, et fotodel on ka Aurelia Boldi valged kindad. Hageja esitas koos apellatsioonkaebusega uued tõendid, millega soovib tõendada, et Aurelia Boldi kindad on ainult mustad.
6. Hageja leiab, et maakohus ei oleks tohtinud pidada tunnistaja X ütlusi ebausaldusväärseks põhjusel, et tegemist on hageja seadusliku esindaja vennaga.
7. Hageja arvates heidab maakohus põhjendamatult ette, et ta ei ole selgitanud, miks Aurelia Bold nitriilkinnaste üleandmata jätmine on oluline lepingu rikkumine. Asja üheks kokkulepitud omaduseks on ka tootja ja kaubamärk. Hageja ei pidanud sisulist mittevastavust põhjendama.
8. Hageja ei nõustu, et taganemine on tehtud hilinemisega. Hageja teatas kostjale 26.03.2021, kui talle sooviti kaup üle anda, et tegemist ei ole tema tellitud kaubaga, st et kaup ei vasta kokkuleppele. Hageja leiab, et tema 26.03.2021–01.04.2021 kostjale tehtud tahteavaldusi tuleb pidada nii lepingutingimustele vastava asja asendamise nõudeks VÕS § 222 lg 1 mõttes kui ka keeldumise korral tehingust taganemiseks. Hageja väljendas tahet lepingust taganeda 26.03.2021, 31.03.2021 ja 01.04.
9. Vastustaja seisukoht
10. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
11. Pooled ei ole sõlminud kokkulepet Aurelia Bold nitriilkinnaste müügiks ning hageja ei ole sellist kokkulepet tõendanud. Väitele, et tegemist pidi olema musta värvi kinnastega, hageja hagiavalduses ei tuginenud ning esitas selle väite alles kohtuvaidluste raames pärast tunnistaja X ütlusi. Seetõttu ei saa selle väitega asja lahendamisel arvestada (

§ 402lg 2).

Kostja palub jätta hageja esitatud tõendid, millega hageja soovib tõendada, et Aurelia Bold nitriilkindad on üksnes musta värvi, vastu võtmata, kuna tegemist on uue asjaoluga. Lisaks on tõendid võõrkeelsed, seega peaks hageja esitama nende tõlked eesti keelde.

1. Kostja väitel tellis hageja temalt kindaid kolmel korral, neist kahe esimese partii kohta puudusid hagejal mis tahes pretensioonid. Mingeid erikokkuleppeid kahe esimese partii puhul ei olnud ei kinnaste kaubamärgi ega värvi osas. Hageja on esitanud tõendid, kust nähtub, et müüdud kaubaks olid erinevas suuruses ja erinevat värvi nitriilkindad. Kuna hageja ei ole tõendanud kolmanda partii puhul erikokkulepet, saab tugineda pooltevahelisele praktikale.
2. Hageja moonutab tunnistaja X ütlusi. Tunnistaja on fotodel olevate kahe kaubamärgi kinnaste kohta märkinud, et need ei erine, kuna mõlemad on tehtud mustast nitriilist. Samas ei ole hageja tõendanud, mis fotodega on tegu, kes ja millal need tegi ja saatis ning kuidas on need seotud müügilepinguga. Tunnistaja ütlused on vastuolus ettemaksuarvega. 7 2-23-7756
3. Hageja ei ole müügilepingust kehtivalt taganenud. Kostja ei ole müügilepingut rikkunud, mistõttu puudus alus taganemiseks. Kaup oli hagejale üleandmiseks valmis, kuid hageja ei võtnud seda vastu. Lisaks on hageja väited taganemise kohta vastuolulised. Hageja tugines sellele, et ta esitas kostjale 08.05.2023 nõude müügilepingu täitmiseks koos hoiatusega lepingu ülesütlemise kohta. 22.05.2023 edastas hageja lepingust taganemise avalduse ja nõudis nitriilkinnaste eest tasutud 10 000 euro tagastamist. Seega oli hageja 08.05.2023 seisukohal, et leping on kehtiv. Seega on arusaamatud apellatsioonkaebuses esitatud uued väited, et tema 26.03.2021–01.04.2021 e-kirjades tehtud tahteavaldusi tuleb pidada nõueteks asja asendamiseks ja seejärel lepingust taganemiseks
4. aastal. Kui lepingust oleks taganetud
5. aastal, siis ei oleks saanud
6. aastal nõuda lepingu täitmist.
7. Taganemise õiguslikud eeldused ei ole täidetud, taganemisavaldus oli õiguslikult tagajärjetu ega toonud kaasa tagasitäitmise nõuet. Igal juhul ei olnud taganemisavaldus esitatud VÕS § 118 lg 1 p 1 mõttes mõistliku aja jooksul (3-2-1-63-12). RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta

§ 657

lg 1 p 2¹ alusel rahuldamata, kuid maakohtu otsuse põhjendusi tuleb osaliselt muuta. Ringkonnakohus jaotab ka apellatsiooniastmes kantud menetluskulud ning määrab need kindlaks. 44. Kuna hageja vaidlustas maakohtu 10.10.2024 otsuse tervikuna, siis kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust kogu ulatuses (

§ 651lg 1).

45. Pooled ei ole apellatsiooniastmes vaidlustanud järgmisi asjas tähtsust omavaid ja maakohtus tuvastatud asjaolusid (

§ 652lg 1 p 1).

- Hageja ostis kostjalt mais 2020 suulise lepingu alusel kahel korral nitriilkindaid ning tasus nende eest ettemaksuarvete alusel (dtl 77, 151–153). - Kolmanda partii nitriilkinnaste ostmiseks tegi hageja 28.05.2020 kostjale suulise lepingu alusel ettemaksu ülekande 10 000 eurot. - Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2022 otsusega samade poolte vahel peetud vaidluses tsiviilasjas nr 2-21-6258 on tuvastatud, et hageja kandis 28.05.2020 kostjale üle 10 000 eurot mitte laenulepingu alusel (kuigi kande selgituses on viide laenulepingule), vaid kinnaste eest ettemaksuna (dtl 6–13).

1. Pooled ei vaidle seega enam selle üle, et 10 000 eurot tasuti 28.05.2020 nitriilkinnaste ostmiseks (seda kinnitab hageja ka hagiavalduses, dtl 3), kuid on erineval seisukohal, millise kauba müügis kokku lepiti, st kas kokku lepiti ka nitriilkinnaste tootjas ja kaubamärgis. Kuigi kostja on pakkunud hagejale täitmist, on hageja seisukohal, et kostja pakkus kaupa, mis ei vastanud kokkuleppele, mistõttu oli tal õigus kaupa mitte vastu võtta, anda tähtaeg kauba asendamiseks (VÕS § 220 lg 1, § 222 lg 1) ning seejärel lepingust taganeda ning nõuda ettemaks tagasi (VÕS § 223). Lepingust taganemise aja kohta on hageja esitanud vastukäivaid seisukohti. Hagiavalduse kohaselt esitas ta kostjale 08.05.2023 lepingu täitmise nõude ning 22.05.2023 lepingust taganemise avalduse, tasaarvestades samas enda 10 000 euro nõudega kostja tsiviilasjast nr 2-21-6258 tuleneva menetluskulude hüvitamise nõude 2295 eurot (dtl 17–22). Hiljem, 26.04.2024 hagi täpsustuses ning apellatsioonkaebuses viitab hageja sellele, et väljendas tahet lepingust taganeda juba 26.03.2021–01.04.2021 e-kirjades (dtl 14–15, 124, 214). Seega juhul, kui selgub, et kostja on lepingut rikkunud ja hagejal oli õigus lepingust taganeda, tuleb hinnata ka seda, millal hageja lepingust taganes ja kas ta tegi seda mõistliku 8 2-23-7756 aja jooksul. Kui lepingu rikkumine ei ole tõendatud, on taganemine igal juhul tagajärjetu ning puudub vajadus poolte muid väiteid hinnata.
2. Esmalt tuleb seega selgitada, milles seisnes poolte kokkulepe ja kas kostja on seda rikkunud. Kuna käesoleval juhul tugineb lepingule mittevastavale kaubale hageja, oli hageja tõendamiskoormiseks tõendada, milles pooled kokku leppisid.
3. Hageja väidab, et tema tellis kostjalt 10 000 euro eest konkreetselt Aurelia Bold kaubamärgi nitriilkindaid. Hageja ei nõustu, et kostja ettemaksuarve nr 2114771 summas 10 000 eurot kajastaks seda kaupa, mida hageja kostjalt tellis. Kostja on selle 27.05.2020 kuupäevaga ettemaksuarve edastanud hagejale alles märtsis 2021 ega ole tõendanud, et arve oleks hagejale esitatud mais
4. Kostja omakorda viitab sellele, et hageja tellis temalt mais 2020 nitriilkindaid kolmel korral. Kaks tellimust on täidetud ning hagejal ei olnud nende tellimuste kohta mingeid pretensioone, kuigi tegemist ei olnud Aurelia Bold nitriilkinnastega.
5. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud enda väidetud kokkuleppe olemasolu. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et kolmas tellimus puudutas Aurelia Bold kaubamärgiga kindaid. Kostja on tõendanud, et kaks esimest samal kuul tehtud tellimust hõlmasid samuti nitriilkindaid, kuid puudus kokkulepe konkreetse tootja ja kaubamärgi kohta (dtl 77, 151–153). Hageja ei ole ka ise väitnud, et kaks esimest tellimust oleksid olnud Aurelia Bold kinnaste saamiseks.
6. Ringkonnakohus leiab, et hageja väiteid ei tõenda ka maakohtus 18.09.2024 ütlusi andnud X. Esiteks märgib kohus, et maakohus ei jätnud hageja juhatuse liikme vennaks oleva X ütlusi kõrvale pelgalt kui ebausaldusväärseid, kuigi on nende ebausaldusväärsuse võimalusele oma otsuses viidanud. Maakohus hindas tunnistaja ütlusi ka sisuliselt ning tõi esile vastuolud ütlustes endis ja ütluste vastuolud hageja väidetega. Ringkonnakohus nõustub, et vastuolude tõttu ei tõenda need ütlused hageja väidet, et kostjalt telliti just Aurelia Bold kaubamärgi kindad.
7. Esiteks on tunnistaja märkinud, et tema aitas tehingut vahendada, kuid ei sõlminud lepingut ega oska seda kommenteerida (dtl 176). Seega ei vasta tõele hageja väide, et lepingu sõlmis X. Tunnistaja väitel oli hagejal vaja musti Aurelia Bold nitriilkindaid. Tema tuttav (kostja esindaja Y) tegi talle pildid laost, kus vajalik kogus kaupa oli olemas. Seepeale tegi vend (s.o hageja seaduslik esindaja) 10 000 euro suuruse ettemakse (dtl 176). Tunnistaja selgitas, et dtl 126–127 asuvad fotod on samad, mille Y talle saatis (dtl 177). Kostja küsimusele selle kohta, mille poolest erinevad fotodel olevad kahe erineva kaubamärgi kindad, vastas tunnistaja, et need ei erine, sest on mõlemad mustast nitriilist tehtud (dtl 177). Seejärel vastas tunnistaja kohtu küsimusele, et „vaja oli musti nitriilkindaid, neid tootis Bold Aurelia, oli vaja neid, mis sertifikaadiga läbi lähevad“ (dtl 177). Veel selgitas tunnistaja, et kuna ka varem oli Ylt (Y) võimalik neid kindaid soetada, ja Y oli oma kohustusi täinud, siis nad teadsid, et ta suudab neid soetada (dtl 176).
8. Ringkonnakohus nõustub kostjaga esiteks selles, et hageja ise ei olnud kuni tunnistaja ütlusteni 18.09.2024 istungil kordagi tuginenud sellele, et ta oleks tellinud kostjalt musta värvi kindaid. Ka varasemad tellimused sisaldasid erinevat värvi kindaid, sh musti. Arvestades, et hageja ei olnud hagi alusena tuginenud faktilisele asjaolule, et ta tellis ainult musti kindaid, oleks tulnud maakohtul jätta see väide tähelepanuta. Hageja on sellele asjaolule tuginenud esmakordselt alles kohtuvaidlustes, mis toimusid pärast tunnistaja ülekuulamist. Igal juhul nähtub aga tunnistaja ütlustest, et musta värvi nitriilkindaid ei tootnud ainult Aurelia, kuna 9 2-23-7756 tunnistaja on kinnitanud, et fotodel olevad kahe erineva kaubamärgi mustad kindad ei erine üksteisest.
9. Maakohus on õigesti esile toonud selle, et hageja ei ole tõendanud, kus, kes ja millal on teinud fotod (dtl 126–127), mis väidetavalt tõendavad hageja tellimust. Kui need fotod oleks hagejale või tunnistaja Xle saatnud kostja seaduslik esindaja, siis oleks hageja pidanud esitama need selliselt, et oleks näha, kes ja millal fotod saatis. Tegemist oli hageja tõendamiskoormisega. Pelgalt toimikusse esitatud fotod ei tõenda hageja tellimuse sisu. Lisaks, kuna fotodelt nähtuvad kastid erinevat kaubamärki toodetega, siis ei tõendaks need fotod seda, millise kauba ostmises kokku lepiti. Tunnistaja on ka kinnitanud, et tema vaid vahendas kontakte, kuid ei sõlminud lepingut. Seega ei saa tunnistaja ütlustega tõendada hageja väiteid selle kohta, milles pooled kokku leppisid.
10. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et tellis kostjalt
11. a mais 10 000 euro eest Aurelia Bold nitriilkindaid. Seetõttu ei oma ka ringkonnakohtu hinnangul tähtsust kostja 27.05.2020 ettemaksuarve nr 2114771 saatmise aeg. Hageja ei ole vaidlustanud seda, et ta tellis mais 2020 kostjalt 10 000 euro eest nitriilkindaid, sh et ta tasus nende eest 28.05.2020 ettemaksu, ega seda, et kostja on talle
12. a märtsis teatanud, et hageja tellitud kindad on kostja laos ja ootavad äraviimist (dtl 14–15). Vastupidi, hageja on esitanud foto üleandmiseks pakutud kaubast (dtl 125). Fotodelt nähtub, et tegemist oli Hugostar toodetega. Kostja on tõendanud, et ka Hugostar kindad olid puudrivabad nitriilkindad (dtl 162–163). Seega on tõendatud, et kostja on teinud hagejale tellitud kauba kättesaadavaks, kuid hageja on keeldunud kaupa vastu võtmast. Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus hinnata täiendavalt seda, kas kostja pakutud kaup oli muudelt omadustelt võrreldav Aurelia Bold kinnastega.
13. Kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks lepingut rikkunud, pakkudes talle valet kaupa, ei olnud hagejal alust lepingust taganeda (VÕS § 116 lg 1, § 223). Kuna taganemine on tagajärjetu (nt RKTKo 30.04.2013, 3-2-1-5-13, p 18 ja RKTKo 21.12.2011, 3-2-1-136-11, p 23), ei hinda ringkonnakohus seda, millal hageja lepingust taganes ja kas ta tegi seda mõistliku aja jooksul.
14. Hagejal ei olnud alust lepingust taganeda, seega ei ole hagejal alust nõuda tagasi 10 000 eurot kauba eest tasutud raha.
15. Kuna põhinõue on jäetud õigesti rahuldamata, on õigesti jäetud rahuldamata ka viivisenõue. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (

§ 162lg 1).

Ringkonnakohus ei muuda maakohtu otsuse resolutsiooni, seega ei ole alust muuta ka menetluskulude jaotust. Kostja menetluskulude suurust ei ole hageja eraldi vaidlustanud, mistõttu puudub ringkonnakohtul vajadus kostja maakohtus kantud menetluskulude suurust uuesti hinnata. 59. Kuna hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, menetluskulud samuti hageja kanda (

§ 171lg 1).

jäävad apellatsiooniastme 60. Maakohus määras kostja menetluskulud rahaliselt kindlaks. Seega teeb seda ringkonnakohus ka kostja apellatsiooniastmes kantud menetluskulude osas (

§ 174lg 3).

Kostja taotles, et kohus mõistaks hagejalt välja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud 10 2-23-7756 2084 eurot, millele lisandub 18.02.2024 ringkonnakohtu istungile kulunud aeg (18 minutit) tunnihinnaga 200 eurot. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu oli

1. aastal 170 eurot (millele lisandub käibemaks) ja
2. aastal 200 eurot tunnis (millele lisandub käibemaks). Kostja taotleb menetluskulu väljamõistmist käibemaksuta summas.
3. Kostja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud koosnevad esindaja järgmistest toimingutest kokku 11,2 tunni ulatuses: 1)
4. aastal: - 10.10.2024 otsuse analüüs, e-kiri kliendile – 0,5 h - 21.11.2024 taotluse koostamine (tagatis) – 2,5 h - 27.12.2024 määruse analüüs, e-kiri kliendile – 0,2 h. Õigusabi kokku tunnitasuga 170 eurot 3,2 h ehk 544 eurot. 2)
5. aastal: - 13.01.–14.01.2025 apellatsioonkaebuse ja uute tõendite analüüs, vastuse koostamine apellatsioonkaebusele – 6,1 h - 18.02.2025 ettevalmistamine istungiks, menetluskulude nimekirja koostamine – 1,6 h - 18.02.2025 istungil osalemine 0,3 h Õigusabi kokku tunnitasuga 200 eurot 8 h ehk 1600 eurot. Lisaks palus kostja mõista apellandilt välja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras alates menetluskulusid kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni.
6. Hageja loobus ringkonnakohtu 18.02.2025 istungil kostja menetluskuludele vastuväidete esitamisest. 1.

§ 175lg 1 järgi mõistab kohus menetluskulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Selle sätte järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kaalutlusotsus. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna

§ 175

lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab

§ 175

lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks vajalikkusele ja põhjendatusele peavad tsiviilasjas õigusabiga seoses sooritatud toimingud olema nähtavad, kontrollitavad või menetluslikust olukorrast tulenevalt kohtule usutavad. Viidatud sätte järgi tuleb arvestada ka esindaja põhjendatud tunnitasu suurust. Üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda (vt nt RKTKm 29.09.2021, 2-14-63261, p 14; RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164, p-d 9 ja 10).

1. Käesoleval juhul peab ringkonnakohus kõiki kostja esindaja tehtud toiminguid (eespool p 63) mõistlikuks ja vajalikuks ning peab põhjendatuks ka nende ajakulu. Ka peab ringkonnakohus põhjendatuks kostja vandeadvokaadist esindaja tunnihinda 170 eurot (ilma käibemaksuta) ja alates
2. aastast 200 eurot (käibemaksuta). Need tunnihinnad ei ületa sarnase keerukusega vaidluse puhul tavaliselt makstavat tunnitasumäära. 11 2-23-7756
3. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus kindlaks kostja menetluskulud kokku 11,2 h eest. Neist 3,2 h on hinnaga 170 eurot (ilma käibemaksuta) ning 8 tundi (alates 01.01.2025) hinnaga 200 eurot (ilma käibemaksuta). Kokku tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 2144 eurot (544 (= 3,2 * 170) + 1600 (= 8 * 200)).
4. Kostja taotluse kohaselt tuleb hagejal

§ 177

lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt 12